) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA Hagi kohaselt sõlmis hageja Xxxx OÜ-ga 11.08.2015.a üürilepingu, mille alusel andis hageja rentnikule rendile Estonia pst 9 asuvas kultuuri- ja vabaajakeskuses „Solaris Keskus“ asuvad ruumid restorani pidamiseks. Hageja, rentnik ja kostja sõlmisid 24.04.2017.a tähtajalise allrendilepingu, mille alusel anti rendipind kostja kui allrentniku kasutusse. Kostja on jätnud oma lepingulised kohustused täitmata, jättes üüri ja kõrvalkulude eest õigeaegselt tasumata. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud väljavõtte avaldamisega Ametlikes Teadaannetes (tl 87). Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole kohtule tähtaegselt (s.o 16.11.2018.a) vastanud. 2/4
lg-s 1 on sätestatud, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud, seega on kohtul õigus teha
Kohus selgitab, et tulenevalt
Kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul alates otsuse kuulutamisest, et ta soovib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse, täiendab kohus kirjeldava ja põhjendava osata tehtud otsust puuduva osaga juhindudes
lg-st 41.
lg 4 kohaselt tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse.
lg-s 2 on sätestatud, et kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Kuna kohus rahuldab hagi, ei tühista kohus Harju Maakohtu 21.08.2018.a määrusega seatud hagi tagamise abinõu.
Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.
lg-st 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on 27.11.2018.a esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks hagimenetluses tasutud riigilõiv summas 1 050 eurot, kohtutäituri tasu summas 351,60 eurot, tõlkekulud summas 675 eurot, registriväljavõtted summas 13 eurot ja lepingulise esindaja kulud summas 2 763 eurot (käibemaksuta).
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv.
lg 1 kohaselt on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Kohtuvälised kulud on
Esiteks analüüsib kohus hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldust kohtukulude osas. Hageja palub hüvitada tõlkimisega seotud kulud, registriväljavõtete kulud, riigilõivu ja kohtutäituri kulud seoses hagi tagamise määruse täitmisega. Kohus leiab, et vastavate kulude kandmine hageja poolt on tõendatud ning tegemist on põhjendatud ja vajalike kuludega. Kohus peab põhjendatuks hageja nõuet kohtukulude osas summas 2 089,60 eurot. Teiseks analüüsib kohus hageja lepinguliste esindajate kulu ja õigusabi toimingute sisu. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest nähtub, et avaldaja menetluskulud seisnevad lepinguliste esindajate kuludes kogusummas 2 763 eurot, õigusabi on osutatud 21,95 h vältel tunnihinnaga 120-140 eurot (käibemaksuta). Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 153 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14). Kohus leiab, et hageja lepinguliste esindajate tunnitasu on vajalik ja põhjendatud ning vastab kohtupraktikas aktsepteeritule. Menetluskulude nimekirjast (tl 92) nähtub, et õigusabi osutamise käigus on muuhulgas tehtud järgmised toimingud: Hagi tagamise määrusega tutvumine, täitmisavalduse koostamine, kohtutäiturile edastamine; täitmisavalduse ülevaatamine, telefonikõne kohtutäituriga; täituri kirjaga tutvumine, kliendile edastamine. 3/4 Kohus märgib, et eelnimetatud kulutuste näol ei ole tegemist vahetult kohtumenetluses esindamisega seotud kuludega. Bürookulude puhul ei saa pidada põhjendatuks nende arvestamist samadel põhimõtetel kui vahetult õigusabi osutamist, esmajoones (sarnase) tunnitasuga. Lisaks ei ole kohtul võimalik kohtutoimiku põhjal veenduda eelviidatud toimingute tegemises ja nende sisus, sellest tulenevalt hinnata ka nende vajalikkust ja põhjendust. Kohtu hinnangul ei põhjendatud ka hageja lepinguliste esindajate ajakulu 16,5 h ulatuses seoses hagi materjalide kokkupanemisega ja hagiavalduse koostamisega. Käesolev vaidlus oli sisuliselt alla keskmise keerukusega. Hagis ei ole põhjendatud ja süstemaatiliselt tõlgendatud erinevate õigusaktide sätteid, kohaldatud õiguse või seaduse analoogiat ja Euroopa Liidu õigust - nimetatud asjaolud annavad aluse lugeda tsiviilasja keerukaks
Kohus, hinnates hagi mahukust ning sisukust, on seisukohal, et põhjendatud on hagiavalduse koostamiseks ja selleks vajalike tõendite kogumiseks ning kliendiga suhtlemiseks 10 tundi. Kohus, kontrollinud hageja menetluskulude nimekirjas märgitud ülejäänud õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik ülejäänud menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult. Kokku loeb kohus hageja lepinguliste esindajate kulusid seoses kohtumenetlusega põhjendatuks mahus 13,95 h, mis hageja esindajate keskmist tunnitasu (130 eurot) arvestades vastab 1 813,50 eurole. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada menetluskuluna kokku 3 903,10 eurot (sh kohtukulud 2 089,60 eurot, hageja õigusabikulud 1 813,50 eurot). Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. Tulenevalt
lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik 4/4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.