← Eesti

2-18-118173/10

Obsah (7)§ 444§ 174§ 138§ 144§ 175§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 20.12.2018.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-118173 Tsiviilasi OÜ Akt

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Kostja ja Xxxx OÜ (endine ärinimi Xxxx OÜ) sõlmisid järgmise lepingu: laenuleping nr 640789, kuupäev 8.01.

  1. Kostja on esitanud Xxxx OÜ-le (endine ärinimi Xxxx OÜ) 08.01.2014 laenutaotluse 1465,27 euro saamiseks. Xxxx OÜ kinnitas kostja laenutaotluse väljastas kostjale kokku laenu summas 1465,27 eurot, millest 237,32 eurot läks laenulepingu nr 443265 refinantseerimiseks ja 1228,17 eurot kanti kostja pangaarvele ülekandega. Kostja kohustus laenusummad tagastama vastavalt laenu tagastamise maksegraafikule, mis on osa lepingust lisas
  2. Xxxx OÜ on loovutanud 23.02.2018 kostja vastase nõude põhisummas 1228,17 eurot Akitva Finants OÜ-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja lisab hagiavaldusele teatise nõude loovutamisest. Kuna kostja, olles teadlik kohustuse olemasolust, ei ole käesoleva hetkeni hagejale tasunud mitte ühtegi tagasimakset, on hageja sunnitud viimase vahendina oma õiguste kaitseks pöörduma kohtu poole. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostjal tagastamata tühise lepingu alusel talle ülekantud laen summas 1228,17 eurot. Hageja palus mõista kostjalt N D hageja Aktiva Finants OÜ kasuks välja võlgnevus 1228,17 eurot; viivised alates 11.10.2018 kuni põhinõude summas 1228,17 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses; menetluskulud, sealhulgas riigilõiv summas 200,00 eurot ja hageja õigusabikulud 970,00 eurot; väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses; Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas. 2

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Kohtukulud on

§ 138lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

Hageja on palunud kostjalt menetluskuludena välja mõista 200 eurot menetluses tasutud riigilõiv ja õigusabikulud 970 eurot. Menetlustoimikust nähtuvalt on hageja tasunud käesolevas tsiviilasjas riigilõivu 200 eurot, seega peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 200 eurot.

§ 174

lg 10 kohaselt peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kuivõrd hageja on menetluskulude kindlaksmääramise avalduses kinnitanud, et on käibemaksukohuslane ning saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, on kohus seisukohal, et juhindudes

§ 174

lg-st 10 ja

§ 175

lg-st 1, on käesolevas tsiviilasjas põhjendatud hageja lepingulise esindaja kulud summas 970 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Seega peab kohus põhjendatuks hageja õigusabikulusid summas 150 eurot. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 350 eurot (200+150).

§ 177

lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (350 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.