Obsah (8)

§ 637§ 230§ 229§ 405§ 4§ 168§ 150§ 638

2-18-11017 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Liis Arrak, Kaija Kaijanen ja Iko Nõmm Määruse tegemise aeg ja koht 2. mai 2019, Tallinn Kohtuasja number 2-18-11017 Kohtuasi XX hagi

) § 440 lg 1 järgi hageja 7 euro 61 sendi tagastamise nõude, tuginedes kostja õigeksvõtule. Hageja viivisenõude sellelt summalt jättis maakohus rahuldamata, sest hageja oli vastuvõtuviivituses (sh kohtumenetluse ajal). 3.

1. Kuigi kostja vastutab turvatöötaja mistahes tekitatud kahju eest nagu enda tekitatud kahju eest võlaõigusseaduse (VÕS) § 1054 lg 1 alusel, tuleb hageja kahju hüvitamise nõue jätta rahuldamata, sest hageja ei ole tõendanud, et turvatöötaja pidas teda kinni alusetult ja kasutas käeraudu õigusvastaselt. VÕS § 1045 lg 2 p 1 sätestab, et kahju tekitamine ei ole õigusvastane, kui kahju tekitamise õigus tuleneb seadusest. Turvatöötaja õigus isikult ajutiselt vabaduse võtmiseks, õigus tema asjade ajutiselt äravõtmiseks, samuti õigus kasutada tema suhtes käeraudu tuleneb turvaseaduse (TurvaS) § 32 lg 1 p-dest 2 ja p 4 ja § 40 lg-st
2. Turvatöötajal on seadusest tulenevalt õigus pidada kinni isik, keda ta põhjendatult kahtlustab süüteo toimepanemises, ning kasutada käeraudu mh juhul, kui tal on alust arvata, et isik põgeneb. Hageja ei ole tõendanud oma väiteid selle kohta, et ta peeti kinni alusetult ning et tema suhtes kasutati alusetult käeraudu. Samuti ei ole hageja tõendanud oma väiteid alandavast kohtlemisest kinnipidamisel, s.o kaupluse külastajate kuuldes vargaks nimetamisest ja avalikult nähtaval kohal käeraudadega fikseerimist. Kohus selgitas hagejale
3. novembri
4. a kirjas, et hageja ei ole piisavalt tõendanud oma nõude aluseks olevaid asjaolusid, samuti seda, et kohus ei saa lugeda asjaolusid tõendatuks üksnes hageja seletuse alusel, sest kostja on esitanud oma vastuväidete kinnituseks tõendeid. Vaatamata kohtu selgitusele ei ole hageja esitanud täiendavaid tõendeid. 3 2-18-11017 Hageja pangakonto väljavõte ei tõenda, et kaupluse iseteeninduskassa oli rikkis. Turvatöötaja ettekandest nähtub, et tema pidi jälgima sel hommikul iseteeninduskassade juures toimuvat. Iseteeninduskassa tuled süttivad üksnes juhul, kui tegu on loetamatu kaardiga, kaardil ei ole vabu vahendeid või makset ei ole toimunud. Kui klient lahkub iseteeninduskassa juurest punase tulega, tuleb turvatöötajal reageerida. Seetõttu tekkis turvatöötajal põhjendatud kahtlus, et hageja on toime pannud varavastase süüteo ja üritab põgeneda. Seejuures on ka hageja menetluses ja kostjale saadetud
5. juuni
6. a e-kirjas nõustunud võimalusega, et kaupluses jäi makse tegemata ning kinnitanud seda asjaolu ajalehes Õhtuleht
7. juulil 2018 ilmunud artiklis. Lisaks on turvatöötaja ettekandes märgitud, et iseteeninduskassast tehtud video järgi pidi hagejale olema mõistetav, et selle kasutamisel tekkis probleem. Hoolimata sellest ei jäänud hageja kauplusesse asjaolusid selgitama, vaid hakkas kauplusest väljuma ning osutas turvatöötajale füüsilist vastupanu. Turvatöötaja ettekande kohaselt teostati hagejale kinnipidamisel kardinaga varjatud ruumis kontroll, mille käigus tehti talle ettepanek taskutest asjad välja võtta. Samuti esitas kostja kardinaga varjatud ruumist tõendina pildi. Turvatöötaja ettekande kohaselt puudus saalis viibijatel võimalus hagejat turvakontrolli käigus jälgida. Arvestades turvatöötaja ettekandes esitatud asjaolusid, viis turvatöötaja põhjendatult läbi turvakontrolli ning fikseeris hageja käeraudadega metallposti külge. Põhjendatud ega tõendatud ei ole hageja väide, et probleem oli tingitud iseteeninduskassa rikkest, mille eest vastutab kostja. Turvatöötaja ettekande kohaselt võis punane tüli süttida kostjast sõltumatutel põhjustel. Seejuures oleks hageja pidanud asjaolude väljaselgitamiseks tegema koostööd turvatöötajaga sõltumata sellest, mis põhjusel iseteeninduskassas punane tuli süttis. Seetõttu oli turvatöötaja tegevus seotud hageja enda käitumisega, kes olukorda selgitamata soovis kauplusest lahkuda ning keda turvatöötajal sõnade abil peatada ei õnnestunud. Arvestades, et hageja möönis võimalust, et kaupluses jäi kaupade eest tasumata, on arusaamatu, miks soovis hageja sealt lahkuda koos ostudega enne olukorra selgitamist ja vaatamata turvatöötaja ettepanekule. Neil põhjendustel ei ole hageja nõue mittevaralise kahju hüvitamiseks ja sellelt nõutud viivis põhjendatud ning need nõuded tuleb jätta rahuldamata. Lisaks oleks hageja nõutud mittevaralise kahju hüvitise suurus (3000 eurot) olnud ebamõistlik, kuna see ei ole kooskõlas varasema kohtupraktikaga ning tekkinud mittevaraline kahju tulnuks lugeda heastatuks kostja korduvate katsetega juhtumit heastada. Hageja on kompromissiettepanekutest põhjendamatult keeldunud. Apellatsioonkaebus
8. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada või saata asi samale maakohtule asja uueks läbivaatamiseks. 4.
9. Maakohus hindas asjas vääralt tõendeid ja jättis seetõttu põhjendamatult hageja kahju hüvitamise nõude rahuldamata. Maakohtu järeldused põhinevad suures osas turvatöötaja ettekandel ja kostja selgitustel. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ta pidas asjas kostja selgitusi olulisemaks ja usaldusväärsemaks, kui hageja omi. Maakohus luges kostja paljasõnaliste selgituste kohaselt tõendatuks, et iseteeninduskassas tule süttimise ajal oli see töökorras ja pani vastupidise tõendamiskoormuse valesti hagejale. 4.
10. Maakohtu lõppjäreldus kahjuhüvitise nõude kohta on arusaamatu, sest maakohus pidas menetluse ajal (
11. novembril 2018 pooltele tehtud kompromissi ettepanekus) hageja 4 2-18-11017 mittevaralise kahju hüvitamise nõuet (3000 eurot) vähemalt osaliselt põhjendatuks, kuid jättis otsusega selle siiski täielikult rahuldamata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
12. Kolleegium leiab üksmeelselt, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 637 lg 1 p 6 järgi menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes

§-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid. 6. Kolleegium märgib, et ringkonnakohus ei võta

§ 637

lg 1 p 6 järgi apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (vt Riigikohtu

1. aprilli
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-13, p 12). Seega hindab ringkonnakohus praeguses menetlusetapis üksnes apellatsioonkaebuse väiteid ega hinda nende kohta asjas esitatud tõendeid.
3. Praegusel juhul ei nõustu kostja maakohtu lõppjäreldustega kahju hüvitamise nõude kohta eelkõige seetõttu, et maakohus tugines otsust tehes turvatöötaja ettekandele ja kostja paljasõnalistele selgitustele, jättes arvestamata hageja selgitused. Hageja jätab aga arvestamata asjaolu, et maakohus jättis hagi rahuldamata seetõttu, et hageja ei olnud mittevaralise kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid kohtumenetluses tõendanud, kuigi maakohus oli selgelt juhtinud hageja tähelepanu nende asjaolude tõendamise vajadusele.

§ 230

lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kuna hageja esitas kostja vastu õigusvastase teoga põhjustatud kahju hüvitamise nõude, pidi hageja ka tõendama, et kostja on pannud tema vastu sellise teo toime ja et selle tagajärjelt tekkis hagejale mittevaraline kahju. Hageja ei väida apellatsioonkaebuses, et ta oleks esitanud maakohtule neid asjaolusid kinnitavaid tõendeid, mille maakohus jättis tähelepanuta või mida maakohus hindas vääralt. Hageja heidab maakohtule ette üksnes seda, et maakohus ei arvestanud tema selgitusi (seletusi). Poole tavapärane seletus ei ole aga hagimenetluses tõend, v.a juhul, kui see on antud vande all (

§ 229

lg 2 ja § 267 jj) või kui kohus loeb selle tõendiks lihtmenetluses (

§ 405lg 1 p 5).

Lisaks heidab hageja maakohtule ette vastuolulist käitumist seoses sellega, et maakohus tegi pooltele kompromissiettepaneku, mille järgi pidanuks kostja hüvitama hagejale osaliselt mittevaralise kahju, kuid jättis sellest hoolimata hagi rahuldamata. Kolleegium selgitab, et kohus peab

§ 4

lg 4 I lause järgi kogu menetluse ajal tegema kõik endast sõltuva, et asi või selle osa lahendataks kompromissiga või muul viisil poolte kokkuleppel, kui see on kohtu hinnangul mõistlik. Mh võib kohus teha sellise ettepaneku juhul, kui menetluses napib tõendeid hagi rahuldamiseks, kuid kostja on kompromissi korras nõus hagejale õigusrahu saavutamise või oma maine hoidmise huvides mingi summa maksma. Seejuures ei tähenda pooltele kompromissiettepaneku tegemine seda, et kohus peab pakutud ulatuses hagi 5 2-18-11017 põhjendatuks. Seda arvestades ei ole midagi arusaamatut maakohtu pooltele tehtud ettepanekus lahendada vaidlus kokkuleppel. Ülalmärgitud põhjendusi arvestades ei saaks kolleegium apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades kaebust rahuldada. Seetõttu jätab kolleegium apellatsioonkaebuse menetlusökonoomia kaalutlustel

§ 637lg 1 p 6 alusel menetlusse võtmata.

8. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral, jäävad apellatsioonimenetluse kulud

§ 168lg 1 järgi apellandi kanda.

Kuna vastustajal ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule apellandil vastustajale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada. Lisaks on apellandil apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda määruse jõustumisel

§ 150

lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv (300 eurot). 9. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta

§ 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Kohtumäärus tuleb

§ 638

lg 8 järgi apellandile kätte toimetada ja edastada teistele menetlusosalistele.

§ 638lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak /allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm 6