← Eesti

3-17-2636/19

Obsah (4)§ 74§ 73§ 71§ 93

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Eesistuja Janar Jäätma, liikmed Oliver Kask ja Monika Laatsit 29. aprill 2019, Tallinn Haldusasja number 3-17-2636

) ei kohusta võrguettevõtjat kehtestama KA-ga kooskõlastatud hindu. Õigusaktidest ega kohtupraktikast ei tule, et võrgutasude kooskõlastamise otsuses sisalduv hind asendab võrguettevõtja sõlmitava võrgulepingu olulise tingimuse. Haldusõiguse praktikas käsitatakse kooskõlastust reeglina toiminguna, mille iseseisev vaidlustamine on lubatud vaid erandjuhtudel.

-i ja praegu kehtiva ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse (ÜVVKS) alusel antavate kooskõlastuste õigusliku olemuse kohta Riigikohtu praktikat ei ole; 11) kaebust täiendatakse alternatiivse tühistamisnõudega. Samuti esitatakse kaebetähtaja ennistamise taotlus. KA

  1. märtsi
  2. a otsuse kaebetähtaeg ei hakanud kulgema enne selle mõju avaldumist kaebajatele. Tegemist on üldkorraldustega. Viis kaebajat said neile kohalduvatest uutest tasukomponentidest teada
  3. a augusti alguses, mil said kätte
  4. a juuli arved. KA
  5. märtsi
  6. a otsuse mõju ei olnud kaebajatele selge KA ja EL OÜ eksitava kommunikatsiooni tõttu, et võrgutasud alanevad. KA
  7. märtsi
  8. a otsuse avaldamise ajal ei olnud KA
  9. mai
  10. a otsusega kehtestatud tüüptingimusi. Neli kaebajat said oma õiguste rikkumisest teada hiljem. Kaebetähtaeg ei hakanud kulgema enne otsustega tutvumist. KA
  11. märtsi
  12. a otsus saadeti kaebajate esindajale
  13. oktoobril 2017 ja KA
  14. juuli
  15. a otsus
  16. oktoobril
  17. Toona nõustasid kaebajate esindajad üksnes Eesti Taastuvenergia Koda (ETEK) ja esindussuhe kaebajatega puudus. KA korraldas teavitustegevust ja EL OÜ asemel tegi seda ETEK, hankides teavet vastustajalt lepinguliste esindajate kaudu. Kaebajad andsid oma esindajatele volitused neid esindada alles
  18. novembril
  19. ETEK-i esindajatele otsuste kättetoimetamist ei saa võrdsustada kaebajatele kättetoimetamisega. Kaebajatele ei ole otsuseid kätte toimetatud. Seega ei ole kaebajad kohtusse pöördumise õigust minetanud. Igal juhul on kaebus esitatud 30 päeva jooksul
  20. juuli
  21. a otsuse kättesaamisest arvates ETEK-i õigusnõustajate poolt; 12) kaebajaid ei teavitatud otsustest. Vastustaja pidi aru saama, et see mõjutab negatiivselt väiketootjaid. Kuna nii vastustaja kui kolmas isik presenteerisid muudatust avalikkusele võrgutasude langusena, ei näinud tootjad ka seoses uute tüüptingimuste kooskõlastamisega riski, et võrgutasud võivad suureneda sellises mahus; 13) otsuste regulatiivne mõju, vaidlustamise õigus, tähtajad ja kord on seaduses piisavalt reguleerimata. Kaebajatelt ei saanud eeldada, et nad suudavad tavapärase kaebetähtaja jooksul aru saada kohtusse pöördumise õigusest. Tegemist on keerulise õigusliku küsimusega. Otsustes ega ajaleheteadetes ei ole kolmanda isiku klientidele suunatud vaidlustamisviidet; 14) õiguste rikkumisest teadasaamisel ei viivitanud kaebajad kaebuse esitamisega. Kaebajad pöördusid otsuste mõjudest teadasaamisel neid esindavate organisatsioonide ETEK-i ja EPA poole. Paralleelselt vaidlustamisvõimaluste analüüsimisega suhtles ETEK-i esindaja vastustaja ja kolmanda isikuga kohtuvälise kompromissi leidmiseks; 3

(14)3-17-2636 15) kaebajate huvid kaebetähtaja ennistamiseks kaaluvad üles kolmanda isiku huvid. Kaebajad on väikeettevõtjad, kelle jaoks võrgutasu moodustab olulise osa nende kogukuludest.
  1. Vastustaja palus jätta kaebetähtaeg ennistamata kokkuvõtlikult järgmistel põhjustel: 1) vaidlustatud otsused on haldusaktid, mitte toimingud. Need on haldusaktina vormistatud ja sisaldavad vaidlustamisviidet; 2) vastustaja
  2. märtsi
  3. a otsusega kooskõlastatud võrgutasud hakkasid kehtima
  4. juulil 2017, sest kolmas isik avaldas võrgutasud ajalehes Postimees
  5. märtsil 2017 (

§ 74lg 1).

Vastustaja

  1. mai
  2. a otsusega kooskõlastatud tüüptingimused hakkasid kehtima
  3. juulil 2017, sest kolmas isik avaldas need ajalehes Postimees
  4. mail 2017 (

§ 74

lg 2); 3) seaduses sätestatud korda järgides rakenduvad võrguettevõtja võrgutasud ühetaoliselt kõigile võrguettevõtja klientidele. Kolmandal isikul on kokku üle 475 000 kliendi üle Eesti. Tasu kohaldati alates

  1. juulist 2017 võrdsetel alustel tootjatele, äritarbijatele ja füüsilisest isikust klientidele. Kui vastustaja oleks saatnud otsused kaebajatele ja ETEK-ile, oleks ta pidanud saatma otsused ka teistele kolmanda isiku 475 000 kliendile. Taolist halduskoormust vastustajalt eeldada ei saa ja see oleks ka ebamõistlikke kulusid tekitav; 4) pärast ajalehes võrgutasude ja tüüptingimuste avaldamist tekkis kaebajatel võimalus nõuda haldusaktid välja ja neid vaidlustada. Tootjatel tekkis kohustus maksta võrguühenduse kuutasu ja läbilaskevõime tasu vastavalt hinnakirjale ja valitud paketile. Kui võrguettevõtja on võrgutasud ja tüüptingimused vastustajaga kooskõlastanud ja tarbijaid teavitanud ning muudatused on jõustunud, ei teki tarbijatel õiguspärast ootust eeldada, et nad said või pidid saama väidetavast õiguste rikkumisest teada siis, kui neile esitati teenust puudutavad arved, või omavahelisest suhtlusest. Sellisel juhul muutuks seadusest tulenev regulatsioon sisutuks; 5) vastustaja saatis haldusaktid kaebajate esindajale
  2. oktoobril
  3. Täiendavalt saadeti
  4. märtsi
  5. a otsus kaebajate esindajale
  6. oktoobril
  7. Kaebus esitati alles
  8. novembril 2017, seega kaebetähtaega rikkudes; 6) kaebetähtaja ennistamiseks puudub mõjuv põhjus. Kui kaebetähtaeg sõltub õiguste rikkumisest arusaamisest või sellest, millal ETEK või õigusnõustaja kaebajatele nende õigusi selgitab, muutuks seadusest tulenev regulatsioon sisutuks. Monopoolne seisund ei ole kaebetähtaja ennistamise alus; 7) vastustaja ei pidanud ETEK-i esindajatega läbirääkimisi kompromissi leidmiseks; 8) kui kaebetähtaeg hakkas kulgema
  9. oktoobril 2017, on kaebetähtaega ületatud. Põhjendamatu on väide, et kaebajate lepinguline suhe esindajatega algas
  10. novembril
  11. Kaebus esitati kohtule
  12. novembril
  13. Arvestades kaebuse mahtu, selle asjaolusid ja lisasid, ei olnud sellise kaebuse koostamine ühe päeva jooksul ilma kaebajatega eelnevalt konsulteerimata võimalik. Vastustajale ei ole teada, et advokaadibürood asuksid kaebust koostama enne kaebajaga lepingulisse suhtesse astumist.
  14. Kolmas isik palub jätta kaebetähtaja ennistamise taotlus rahuldamata järgmistel põhjustel: 1) tegemist on haldusaktidega (vt ka TlnRngKo 3-08-1728). Kooskõlastus on siduv ja sellest sõltub, milliseid tasusid võib kolmas isik küsida (

§ 73lg 4, § 89 lg 2, § 101 5). Kooskõlastamata võrgutasu nõudmine on tühine (tsiviilseadustiku üldosa seadus (Ts

ÜS) § 87); 2) kaebajad pidid saama otsustest teada meedia vahendusel. Vastustaja avalikustas kooskõlastatud võrgutasud oma veebilehel. Kolmas isik avaldas teated ajalehes Postimees. Kolmanda isiku veebilehel on alates

  1. a märtsi lõpust toodud hinna muudatust puudutav teave. Kolmas isik teavitas
  2. juunil 2017 e-posti teel kaebajaid, kellel olid kehtivad võrgulepingud. Liitumispunkti kuutasu ja läbilaskevõime tasu toodi eraldi välja. Usutav ei 4

(14)3-17-2636 ole, et elektrienergia tootmisega tegelevad ettevõtjad ei saanud aru tulevastest mõjudest, sh äriplaanile; 3) mõju ei ilmnenud pärast
  1. a juuli arvete esitamist; 4) kolmas isik ei teavitanud kaebajaid, kellel võrguleping
  2. a juunis puudus. Väita ei saa, et nad ei olnud muudatustest teadlikud. Nt suhtles Solar Light OÜ juhatuse liige Heino Hõbeoja kolmanda isikuga muudatuste teemal
  3. a augustis ja septembris. Lisaks esitas Advokaadibüroo FORT OÜ nii vastustajale kui kolmandale isikule teabenõudeid
  4. a septembris ja oktoobris. Ei ole usutav, et ta ei tegutsenud kaebajate huvides; 5) kolmandal isikul ja tema klientidel puuduks õiguskindlus kooskõlastatud tasude kehtestamisel, kui olemasolevad või tulevikus lisanduvad võrguteenuse kliendid saaksid kooskõlastusi sobival hetkel vaidlustada; 6) viivitus oli ebamõistlik. Haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses kehtib uurimispõhimõte. Kui isik haldusakti tähtaegselt ei vaidlusta, ei saa ta selle täitmist keelata. Otsuse mõju kaardistamiseks ei olnud vaja pöörduda esindusorganisatsiooni poole. Kui kaebajad pöördusid õigusnõustaja poole alles
  5. novembril 2017, on nad põhjendamatult kaua viivitanud; 7) kaebetähtaja ennistamise aluseks pole see, et seaduses pole piisavalt reguleeritud otsuste regulatiivne mõju, vaidlustamise õigus, tähtajad ja kord; 8) kolmanda isikuga pole praeguses asjas peetud läbirääkimisi. ETEK-ga kohtumisel arutati võrgutasude kohaldamist, milles mööndi, et puudub võimalus erisusi teha. Esindusorganisatsiooni kaudu olukorra arutamine ei ole mõjuv põhjus; 9) kui otsused tühistatakse, tooks see kaasa õigusselgusetuse. Tegemist on elutähtsa teenusega.
  6. Tallinna Halduskohus luges
  7. detsembri
  8. a määruse resolutsiooni p-ga 1 kaebuse tühistamisnõude osas tähtaja rikkumisega esitatuks, jättis kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata ja lõpetas tühistamisnõude osas menetluse. Halduskohus jättis määruse resolutsiooni p-ga 2 õigusvastasuse tuvastamise nõude läbi vaatamata. Halduskohus oli kokkuvõtlikult järgmisel seisukohal: 1) kaebajatel on õigus otsuseid vaidlustada. KA ei kooskõlasta mitte piirhindu, vaid konkreetseid võrgutasusid. Kuigi klient maksab lepingu alusel paketijärgset tasu vastavalt tarbitud kogusele, on tasu kooskõlastanud KA. Võrguettevõtja vastu esitatud hagi ei aitaks kaebajate õigusi efektiivselt kaitsta, sest võrguettevõtjal puudub võimalus pakkuda neile muid hindu, kui neid, mis on vastustajaga kooskõlastatud (RKTKo 3-2-1-41-15, p-d 12 ja 13). Seega riivab kooskõlastus kaebajate õigusi; 2) vaidlustatud otsused on haldusaktid. Nendega reguleeriti kolmanda isiku õigusi ja kohustusi (

§ 71lg 2, § 73 lg 4 ja § 89 lg 2).

Võrguettevõtjal on õigus küsida üksnes seda tasu, mille KA on kooskõlastanud ning teiste tasude küsimine on tühine (RKTKo 3-2-141-15, p-d 12 ja 13). Tegemist pole menetlustoiminguga, kuna kooskõlastamisega lõppeski haldusmenetlus. Kohtupraktikas on kooskõlastamist peetud haldusaktiks (TlnRngKo 3-081728, 3-10-648; RKHKm 3-3-1-7-10; RKHKo 3-3-1-27-10, 3-11-1355). Kui tegemist on haldusaktiga, on ta haldusakt kõigi suhtes. Kuna otsuste adressaadiks oli kolmas isik, märgiti tema vaidlustamisviites isikuks, kes saab otsuseid vaidlustada; 3) tuvastamisnõue on esitatud tähtaegselt; 4) tühistamiskaebus ei ole esitatud tähtaegselt; 5)

§ 74

lg-d 1 ja 2 kohustavad võrguettevõtjat avaldama vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes teate võrgutasu ja tüüptingimuste kehtestamise kohta. Kolmas isik avaldas

  1. märtsi
  2. a ajalehes Postimees teate alates
  3. juulist 2017 kehtima hakkavatest hinnakirjadest, seejuures viidati teates vastustaja
  4. märtsi
  5. a kooskõlastusotsusele. Kolmas isik avaldas
  6. mai
  7. a ajalehes Postimees teate alates
  8. juulist 2017 jõustuvatest muudetud võrgulepingu tüüptingimustest, seejuures viitas teade
  9. mai
  10. a 5

(14)3-17-2636 kooskõlastusotsusele. Kolmas isik avaldas
  1. augusti
  2. a ajalehes Postimees teate alates
  3. novembrist 2017 kehtima hakkavatest hinnakirjadest, seejuures viitas teade vastustaja
  4. juuli
  5. a kooskõlastusotsusele.
  6. märtsi
  7. a ja
  8. augusti
  9. a teadetes toodi välja uus hinnakiri.
  10. mai
  11. a teates suunatakse tüüptingimustega tutvuma kolmanda isiku veebilehele www.elektrilevi.ee/tuuptingimused.
  12. märtsi
  13. a teates suunatakse hinnamuudatuste osas täpsemalt lugema kolmanda isiku veebilehelt www.elektrilevi.ee/hind
  15. augusti
  16. a teates suunatakse võrguteenuse hinna kujunemise osas täpsemalt lugema kolmanda isiku veebilehelt elektrilevi.ee/vorgutasukujunemine. Veebilehel www.elektrilevi.ee/hind2017 on välja toodud eraldi teave selle kohta, mis muutus elektrienergia tootjate jaoks; 6) Postimehes hinnakirjade avaldamisega tehti teatavaks vastustaja
  17. märtsi
  18. a ja
  19. juuli
  20. a otsuste resolutsioonid (haldusmenetluse seadus (HMS) § 62 lg-d 3 ja 6, § 31). Kaebus
  21. märtsi
  22. a otsuse vaidlustamiseks tuli esitada hiljemalt
  23. mail 2017 (HMS § 61 lg 1). Kaebus
  24. juuli
  25. a otsuse peale tuli esitada hiljemalt
  26. septembril 2017 (HMS § 61 lg 1). Kui pidada põhjendatuks kaebajate väidet, et vastustaja
  27. märtsi
  28. a otsusega kooskõlastatud hinnakirja muudatustest tulenev riive ei avaldunud enne uute tüüptingimuste kehtestamist, tulnuks vastustaja
  29. märtsi
  30. a otsust vaidlustada pärast uute tüüptingimuste kohta teate avaldamist hiljemalt
  31. juulil
  32. Kaebus esitati
  33. novembril 2017 ehk tähtaega rikkudes; 7) lähtuda ei tule halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 46 lg-st 7, kuna vaidlustatud haldusaktid tehti avalikult teatavaks. Isegi kui kohaldada HKMS § 46 lg-t 7, oleksid kaebused esitatud tähtaega rikkudes. Kaebajad pidid vaidlustatud otsustest teada saama Postimehes avaldatud teadetest. Kaebajate esindaja pöördus
  34. septembril 2017 teabenõudega vastustaja poole kolmanda isiku võrgutasude ja tüüptingimuste kooskõlastamise otsuste väljastamiseks. Vastustaja saatis otsused kaebajate esindajale
  35. oktoobril
  36. Kaebajad viivitasid otsuste väljanõudmisega enam kui viis kuud. Kaebus esitati halduskohtule kaks kuud pärast otsuste saamist. Tegemist on ebamõistliku viivitusega. Isegi siis, kui riive avaldus pärast uute tüüptingimuste kehtestamist, viivitasid kaebajad otsuste väljanõudmisega enam kui kolm kuud. Ka see viivitus oleks ebamõistlik. Kaebajate esindaja taotles
  37. juuli
  38. a otsuse väljastamist
  39. oktoobri e-kirjaga, mille vastustaja saatis
  40. oktoobri e-kirjaga. Seega viivitati otsuse väljanõudmisega pärast teate avaldamist enam kui kaks kuud; 8) kaebajad väidavad, et nad andsid esindajale volituse
  41. novembril
  42. Tõendatud pole see, et esindaja ei tegutsenud vastustajaga suheldes juba varem nende esindajana. Kirjalik volitus võidi allkirjastada hiljem. Usutav ei ole, et volitusi anti
  43. novembril 2017, kuna kaebajad esitasid juba järgmisel päeval mahuka kaebuse. Isegi juhul, kui lugeda kaebajate väide tõendatuks, nähtub, et kaebajad viivitasid oma õiguste kaitsmisega veelgi kauem ja kaebetähtaega on igal juhul rikutud; 9) vaidlustatud otsused on üldkorraldused. Asjaolu, et haldusaktid hakkasid kehtima kolm kuud hiljem, ei mõjuta kaebetähtaega. Nad pidid aru saama, et need mõjutavad nende õigusi. Kaebajad pidid tasude mõjudest aru saama pärast
  44. mai
  45. a otsuse avaldamist; 10) kaebetähtaega ei tule lugeda
  46. a juuli arvete kättetoimetamisest. Kaebajad on elektrienergia tootjad, kes peavad olema kursis vastava valdkonna regulatsioonidega. Nad peavad olema suutelised välja arvutama võrgutasud; 11) võrgutasude kooskõlastamise mõjud olid kaebajatele varem ette näha. Näiteks kaebajad vaidlustasid
  47. juuli
  48. a otsust
  49. novembril 2017, kuid võrgutasud hakkasid kehtima
  50. novembril 2017 ja arved esitati alles detsembris; 12) otsuseid ei ole vaidemenetluses vaidlustatud. Katse lahendada vaidlus kohtuväliselt ei lükka kaebetähtaega edasi; 13) Footon Volt OÜ, Põllumaa OÜ ja Solar Light OÜ ei olnud kaebuse esitamise ajaks kolmanda isikuga võrgulepingut sõlminud. Nad olid selleks ajaks sõlminud liitumislepingu ja 6
(14)3-17-2636 teinud investeeringuid. Kuna võrgulepingu sõlmimine pidi toimuma lähiajal, riivasid otsused vahetult nende õigusi ja seetõttu tuli järgida samu kaebetähtaegu; 14) objektiivne takistus kaebuse tähtaegseks esitamiseks puudus. Kaebajate ebapiisav teadmine ei ole kaebetähtaja ennistamise põhjuseks. Kaebajad on elektrienergia tootjad ja nad peavad olema kursis regulatsiooniga, mis reguleerib nende tegevust, sh sellest, et võrguettevõtja tasud kooskõlastatakse KA-ga. Piisavalt on teada asjaolu, et haldusakte saab halduskohtus vaidlustada. Õigusalaste teadmiste puudumine ei õigusta viivitust. Kui kaebajatel oli vaja õigusabi, tulnuks mõistliku aja jooksul pöörduda õigusabiteenuse osutaja poole. Esindusorganisatsiooni poole pöördumine ei õigusta tähtaja ennistamist. Kohtuväline läbirääkimine ei takistanud kohtusse pöördumist. Kohtumenetluse oleks saanud peatada läbirääkimiste ajaks; 15) vastustaja ja kolmas isik ei eksitanud kaebajaid. Kolmas isik saatis 8. juunil 2017 klientidele teabe võrgutasude hinnakujunduse ja hindade muutmise kohta. 31. märtsi 2017. a ajaleheteates viidati kolmanda isiku veebilehele, kus on kirjas hinnamuudatused. Teadetes pole kirjas, et võrgutasud vähenevad. Ebaselguse korral tulnuks küsida kolmandalt isikult selgitusi; 16) kaebetähtaja ennistamist ei õigusta asjaolu, et vaidlustatud otsustes pole kirjas see, et lisaks kolmandale isikule saavad ka kaebajad otsuseid vaidlustada; 17) advokaadi ekslik arusaam, kas tegemist on haldusakti või toiminguga, ei ole kaebetähtaja ennistamise aluseks; 18)

ei näe ette, et võrguettevõtja kliendid või nende esindusorganisatsioonid tuleks kaasata võrgutasude ja tüüptingimuste kooskõlastamise menetlusse. Tegemist oleks ülemäärase halduskoormusega; 19) kuna mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamiseks puudub, pole huve vaja kaaluda; 20) tuvastamiskaebus pole lubatav. Kui kohus peaks tuvastama vaidlustatud otsuste õigusvastasuse, ei saaks kaebajad nõuda kolmandalt isikult enammakstu tagastamist ega ülemääraste tasude nõudmise lõpetamist. Viimati mainitut saaks nõuda, kui vaidlustatud haldusaktid ei kehtiks. Õigsusvastasuse tuvastamine ei muuda otsuseid kehtetuks. Kaebajad ei vaidlustanud otsuseid tähtaegselt, mistõttu pole tsiviilõiguslike nõuete esitamine perspektiivne. KA vastu kahju hüvitamise nõude esitamine ei ole perspektiivne, kuna kaebajad ei kasutanud esmaseid õiguskaitsevahendeid. Tuvastamiskaebuse esitamist ei saa põhjendada preventiivse huviga, kuna praegu pole piisavalt ette näha, milliseid muudatusi kavatseb kolmas isik edaspidi võrgutasude osas teha ja kas KA kooskõlastab need. Tegemist on hüpoteetilise olukorraga. Kui KA tulevikus kooskõlastab õigusvastaselt võrgutasud, saab seda vaidlustada. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 8. AS Generaator, FootonVolt OÜ, Hallistemaa OÜ, Jägala Energy OÜ, Põllumaa OÜ, Laastu Talu OÜ, OÜ MT Mali, Saames OÜ ja Solar Light OÜ paluvad määruskaebuses tühistada halduskohtu määrus ja saata asi läbivaatamiseks halduskohtule. Määruskaebuse esitajad märgivad kokkuvõtlikult järgmist: 1) otsused on toimingud, kuna neil puudub vahetu mõju kaebajate õigustele ja kohustustele. Kaebajad ei maksa tasu mitte otsuste alusel, vaid lepingu alusel. Erinevate teenuste hinnakooskõlastuste regulatsioonid on erinevad.

-st ei tule võrguettevõtjale kohustust KA-ga kooskõlastatud hinnakirja ka kehtestada. KA ei saa sundida võrguettevõtjat kehtestama neid hindu, mis kooskõlastati hiljem. Kooskõlastusel ei ole kaebajatele ega võrguettevõtjatele siduvat mõju. Välistatud pole siiski järelevalve menetluse läbiviimine. Haldusaktiks on üksnes ajutiste tasude kehtestamise otsus (

§ 93lg 9). Vaidlustatud otsused riivavad kaebajate õigusi. Kaebajatel pole võimalik tsiviilkorras oma õigusi efektiivselt kaitsta. 7

(14)3-17-2636 Tegemist on hübriidmenetlusega, kus menetluse lõpetab eraõigusliku isiku tahteavaldus. Kuna tegemist on toiminguga, on kaebus esitatud tähtaegselt; 2) kui tegemist on haldusaktidega, on kaebus esitatud tähtaegselt. Alternatiivselt esitavad kaebajad kaebetähtaja ennistamise taotluse. KA vaidlustatud otsuseid pole avalikult teatavaks tehtud (HMS § 61 lg 1 ja § 62 lg 3 p 3). Võrgutasud avaldas Postimehes võrguettevõtja, mitte KA. Võrguettevõtja ei avaldanud kooskõlastust, vaid võrgutasud; 3) halduskohus arvestas avaldamisest möödunud kuude arvu, mitte mõistlikke põhjusi, mis takistasid kaebeõiguse teostamist. Kaebajad ei saanud otsustest teada, kui hinnakirjad avaldati. Rahaline mõju ilmnes oluliselt hiljem. Segadust tekitas see, kuidas otsuseid menetleti ja kuidas need mõju omasid. Võrguettevõtja eksitas avalikkust. Puudusid vaidlustamisviited. Vaidlustatud tegevuse liik ei ole selge; 4) kaebajad ei saanud otsuste mõjust teada pärast teate avaldamist ajalehes, vaid augustis või oktoobrist 2017 . Augusti arvete alusel pöörduti KA poole ühe kuu ja 26 päeva jooksul. OÜ Footon Volt sai tasu suurenemisest teada
  1. augustil 2017 ja tema pöördus KA poole vähem kui kuu jooksul. Võrgulepinguid mitteomavad kaebajad said otsuse kätte
  2. a oktoobris; 5) kaebajad said õigusabi alates
  3. novembrist
  4. Eesti Päikeseenergia Assotsiatsiooni juht teatas kaebajate esindajatele tootjate nimed, kes olid huvitatud õigusabist, esitamaks kaebus. Sellele järgnes kaebajate esialgne nõustamine. Esindajad said volitused
  5. novembril
  6. Varem ei esindanud esindajad kaebajaid. Kaebajad ei ole õigusabi saamiseks ebamõistlikult viivitanud; 6) kohus ei arvestanud õiguskantsleri
  7. juuni
  8. a märgukirja nr 6-1/141359/1502650, milles õiguskantsler märkis, et ÜVVKS-i regulatsioon kohtusse pöördumise osas ei ole õigusselge; 7) kaebajad ei pidanud hiljemalt tüüptingimuste avalikustamisest
  9. mail 2017 aru saama kooskõlastatud võrgutasude mõjust.
  10. märtsi
  11. a otsuse kahjulik mõju ilmnes pärast tüüptingimuste kooskõlastamist ja teatavaks tegemist
  12. ja
  13. mail
  15. märtsi
  16. a otsusega kooskõlastati uus tasu: kuutasu ja läbilaskevõime tasu. Võrgutasude kooskõlastamine enne tüüptingimuste kooskõlastamist oli õigusvastane (

§ 73lg 1).

Kuni uute tüüptingimuste avaldamiseni eeldasid kaebajad, et läbilaskevõime tasu ei kohaldu. Kaebajatele ei olnud mõlema otsuse alusel kaasnev tagajärg üheselt tuvastatav. Tegelik mõju avaldus

  1. a juuli arve saamisel augustis. Isikud, kellel võrgulepingut polnud, said mõjust teada
  2. a oktoobri arve saamisel; 8) kaebajate esindajad said
  3. märtsi
  4. a otsuse
  5. oktoobril 2017 ning
  6. juuli
  7. a otsuse
  8. oktoobril
  9. Kaebust pole esitatud viivitusega. KA
  10. juuli
  11. a otsus oli üllatuslik ka kaebajate esindajatele; 9) vaidlustatud otsused on üldkorraldused, mille vaidlustamise tähtaeg hakkas kulgema mõju avaldumisest. Regulatiivne mõju ei avaldunud enne hinnakirjade kehtima hakkamist. Võrgulepinguid mitteomavate kaebajate (OÜ-d FootonVolt, Põllumaa, Hallistemaa ja Solar Light) kaebetähtaeg pole möödas. Tänaseks pole võrgulepinguid OÜ-del FootonVolt, Põllumaa ja Solar Light; 10) kolmanda isiku teavituse võrgutasude muutusest said üksnes OÜ-d Laastu talu ja Generaator. Teade oli sõnastatud segaselt ja nad ei saanud aru, et võrgutasu suureneb 960– 3300%; 11) tuvastamiskaebus on lubatav. Isegi kui haldusaktid peaksid kehtima, ei saa välistada tsiviilõiguslikku nõuet. Esmaste õiguskaitsevahendite kasutamise etteheide pole asjakohane, kuna kaebajad ei soovi nõuda kahju riigilt, vaid võrguettevõtjalt.
  12. KA palub vastuses jätta määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata. KA märgib kokkuvõtlikult järgmist: 1) vaidlustatud otsused on haldusaktid. KA kooskõlastas võrguettevõtja kehtestatud võrgutasud ning see andis võrguettevõtjale õiguse klientidelt seda nõuda. Kooskõlastamine 8

(14)3-17-2636 tehti resolutsiooniga, otsused vastavad vorminõuetele ja sisaldavad vaidlustamisviidet. Vaidlustatud otsused ei vasta toimingu tunnustele, kuna otsused on regulatiivse iseloomuga. Kaebajate nn hübriidmenetluse konstruktsioon on arusaamatu; 2) kaebuseid ei esitatud tähtaegselt. Kaebetähtaeg ei sõltu sellest, millal isik oma õiguste rikkumisest aru saab, soovib aru saada või kui esindusorganisatsioon või õigusnõustaja õigusi selgitab. KA nõustub halduskohtu põhjendustega; 3) Kaebajate väited on vastuolulised. Kaebuse täienduses märkisid kaebaja esindajad, et nad said kaebajatelt volituse
  1. novembril
  2. Määruskaebuses väidetakse, et õigusabi osutati alates
  3. novembrist
  4. Arusaamatuks jääb etteheide halduskohtule, kes märkis, et kaebajate väide, et kaebajate esindajad ei tegutsenud kaebajate huvides ka enne
  5. novembrit 2017, on tõendamata; 4) kaebajate seisukoht on vastuoluline. Kaebajad väidavad, et halduskohus on ekslikult leidnud, et kaebajad pidid oma õiguste rikkumisest teada saama hiljemalt tüüptingimuste avalikustamisest
  6. mail
  7. Samas väidavad kaebajad, et otsusega kaasnev mõju avaldus koostoimes otsuste ja muudetud tüüptingimustega (avalikustati
  8. mail 2017); 5) FootonVolt OÜ, Põllumaa OÜ ja Solar Light OÜ ei olnud sõlminud võrgulepinguid, kuid neil olid liitumislepingud. Seega ka nende õigusi võidi vahetult riivata ja neil tulnuks sarnaselt teiste kaebajatega järgida kaebetähtaega; 6) võrgutasude kooskõlastamine enne tüüptingimuste kooskõlastamist ei ole vastuolus

§ 73lg-ga 1.

Võrgutasud ja tüüptingimused jõustusid

  1. juulil
  2. Kaebajate õigusi ei riku see, kui võrgutasude kooskõlastamine avalikustati enne tüüptingimuste avalikustamist; 7) ÜVVKS-i regulatsioon ei kohaldu

-le; 8) tuvastamiskaebuse esitamine pole lubatav. Vastustaja nõustub halduskohtu käsitlusega. 10. Kolmas isik palub vastuses jätta määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata. Kolmas isik märgib kokkuvõtlikult järgmist: 1) vaidlustatud otsused on haldusaktid. Kui KA kooskõlastab uued võrgutasud, ei saa tasu küsida varem kehtinud tasude alusel (

§ 73lg 4).

Lähtuda tuleb viimasest kooskõlastatud tasust. Kui kolmas isik saaks ise otsustada, milliseid kooskõlastatud tasusid kohaldada, kaotaks regulatsioon oma mõtte. ÜVVKS-s ette nähtud kohustus kehtestada hind 60 päeva jooksul, ei muuda kooskõlastuse õiguslikku iseloomu. Kui võrguettevõtja ei kehtesta kooskõlastatud tasusid, järgneb trahv või järelevalvemenetlus; 2) kooskõlastatud võrgutasud avaldati Postimehes

  1. märtsil,
  2. mail ja
  3. augustil
  4. Sellest hetkest alates said kaebajad teada uutest võrgutasudest ja tüüptingimustest. Kaebajatel oli võimalik KA-lt otsuseid küsida; 3) kaebajad pole esitanud mõjuvaid põhjuseid. Võrgutasud arvutatakse ühtse kaalutud keskmise kapitalikulul põhineva metoodika alusel Kaebajad tegelevad ettevõtlusega, mistõttu on nad huvitatud selle teadmisest. AS Generaator tegeleb energiaga alates 1996., Hallistemaa OÜ alates 2000., Jägala Energy OÜ alates 1998., Põllumaa OÜ alates
  5. a-st.Usutav ei ole, et nad polnud hinnakirja ja tüüptingimustega kursis. Kaebajatel on kohtuskäimise kogemus ja nad omavad õigusteenuste osutajatega kontakte; 4) kolmas isik teavitas
  6. juuni
  7. a e-kirjaga kaebajaid võrgutasude muudatustest; 5) kaebus esitati u 8 kuud pärast
  8. märtsi otsusest teavitamist, u 6 kuud pärast
  9. mai otsusest teavitamist ning u 4 kuud pärast
  10. juuli otsusest teavitamist. 9

(14)3-17-2636 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED I
  1. Halduskohtu hinnangul on KA tegevus, millega kooskõlastatakse võrguettevõtja kehtestatud tasud ja tüüptingimused, haldusakt, konkreetsemalt üldkorraldus. Halduskohus asus seisukohale, et kaebajad ei esitanud tühistamiskaebust kaebetähtaja jooksul ning eraldiseisev tuvastamisnõue pole praegusel juhul lubatav.
  2. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga osas, et vaidlustatud tegevus tuleb liigitada haldusaktiks. HMS § 51 lg 1 kohaselt on haldusakt haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. Kehtiva õiguse kohaselt tuleb haldusorgani tegevus liigitada haldusaktiks, kui tema tegevusel avalik-õiguslikus suhtes on regulatiivne toime, s.t sellega antakse õigusi (nt luba) või pannakse peale kohustusi (nt käsk või keeld) (vt RKHKo 3-3-165-16, p 16). Lisaks tuleb arvesse võtta ka seda, kuidas haldusorgan ise on enda tegevuse liigitanud, s.t, kas haldusakti või toiminguna (RKHKo 3-3-1-65-16, p 16).
  3. Elektrituruseadus ei sätesta seda, millise haldustegevuse liigina tuleb KA kooskõlastust käsitleda.
  4. KA vormistas vaidlusalused kooskõlastused haldusaktidena: need anti kirjalikult (sisaldab faktilist ja õiguslikku põhjendust), nendes on märgitud haldusorgani nimetus, need allkirjastas haldusorgani juht, nendel on väljaandmise kuupäev ja akti number, nendel on selgelt eristatav resolutsioon ja vaidlustamisviide (tühistamisnõue tuleb esitada halduskohtule 30 päeva jooksul).
  5. Ringkonnakohtu hinnangul vastab KA tegevus (võrguettevõtja kehtestatud võrgutasude ja tüüptingimuste kooskõlastamine) ka sisuliselt haldusakti tunnustele, s.t sellel on regulatiivne toime. Võrguettevõtja nõutav võrgutasu hõlmab endas liitumistasu, tingimuste muutmise tasu, võrguühenduse kasutamise tasu, edastamistasu, tasu võrguteenustega otseselt seotud lisateenuste eest ja tasu võrgust võetava ja võrku antava reaktiivenergia eest (

§ 71lg 1).

Võrgutasu kehtestab võrguettevõtja vastavalt seadusele (

§ 71lg-d 2–8).

Võrguettevõtja kehtestatud võrgutasu ja tüüptingimused tuleb kooskõlastada KA-ga (

§ 73lg 1).

Võrguettevõtjal on õigus võtta võrguteenuse eest tasu, mis on arvutatud KA kooskõlastatud asjakohaste võrgutasude alusel (

§ 71lg 4).

Kooskõlastuse eesmärgiks on tagada selle kontroll, kas võrguettevõtja on kehtestanud võrgutasud ja tüüptingimused vastavalt seadusele. Kui võrguettevõtja kehtestatud tasu ei vasta seadusele, KA ei kooskõlasta seda. Kui võrguettevõtja küsib lepingu teiselt poolelt võrgutasu, mida KA pole kooskõlastanud, on lepingupoolte vaheline kokkulepe tühine (RKTKo 3-2-1-41-15, p-d 12 ja 13). Seega KA kooskõlastusest sõltub see, kas võrguettevõtjal on õigus nõuda teiselt lepingupoolelt võrgutasu. Olemuselt on kooskõlastus seega haldusorgani (KA) võrguettevõtjale antud õigus (s.o luba) küsida lepingu teiselt poolelt võrgutasu, kuna see vastab seadusest tulenevatele nõuetele. Kooskõlastus omab seega konkreetset regulatiivset toimet. 16. KA kooskõlastus ei sarnane haldusmenetluses ühe haldusorgani antud kooskõlastusega teisele haldusorganile. KA kooskõlastuse andmisel või selle andmisest keeldumisel lõppebki haldusmenetlus. Seejuures ei ole määravaks asjaolu, et seadusandja on otsustanud õiguse 10

(14)3-17-2636 andmise siduda just kooskõlastuse terminiga. Kooskõlastuse all tuleb olemuslikult mõista võrguettevõtjale antud luba küsida lepingu teiselt poolelt võrgutasu.
  1. Asjakohane pole kaebajate nn hübriidmenetluse teooria. Võrguettevõtja pole haldusorgan, kes teostaks võrgutasude kehtestamise ja nõudmisega avalikke ülesandeid ja kohaldaks riigivõimu volitusi. Võrguettevõtja kui turuosaline saab küsida üksnes seda tasu, mille kooskõlastas KA.
  2. Ringkonnakohus ei jaga halduskohtu seisukohta, et KA kooskõlastus on üldkorraldus HMS § 51 lg 2 mõttes. KA kooskõlastus ei ole suunatud üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratud isikutele, samuti ei muudeta sellega asja avalik-õiguslikku seisundit. Kooskõlastuse näol on tegemist ühekordse tegevusega ja selle adressaadiks on konkreetne isikustatud võrguettevõtja. Kooskõlastusest sõltub, kas konkreetsel võrguettevõtjal on õigus nõuda tema poolt kehtestatud võrgutasu. Võrgutasu on eraõigusliku lepingu üks tingimus. KA ei määratle ise võrguettevõtja teise lepingupoole võrgutasu. Seega on KA kooskõlastus haldusakt HMS § 51 lg 1 mõttes. II
  3. Ringkonnakohus jagab halduskohtu järeldust, et kaebuseid ei esitatud kaebetähtaja jooksul ning kaebetähtaja ennistamiseks puudub alus.
  4. Tühistamiskaebus tuleb halduskohtule esitada 30 päeva jooksul isikule haldusakti teatavaks tegemisest arvates (HKMS § 46 lg 1). KA kooskõlastuse adressaadiks on võrguettevõtja, kes taotles võrgutasude ja tüüptingimuste kooskõlastamist. Seetõttu teeb KA kooskõlastuse võrguettevõtjale teatavaks. KA kooskõlastuse adressaadiks pole võrguettevõtja kliendid, mistõttu ei tee KA kooskõlastamise otsust teatavaks võrguettevõtja klientidele. Võrguettevõtjal lasub kohustus teha enda klientidele avalikult teatavaks nii võrgutasud kui ka tüüptingimused (

§ 74lg-d 1–3).

21. Ringkonnakohus on erinevalt halduskohtust seisukohal, et

§ 74ei reguleeri KA tegevust kooskõlastamise otsuste teatavaks tegemisel.

Eespool viidatud norm reguleerib seda, kuidas ja millal peab võrguettevõtja enda poolt kehtestatud võrgutasud ja tüüptingimused avaldama ning millal need hakkavad kehtima. Tegemist on normiga, mis reguleerib võrguettevõtja ja tema klientide vahelist suhet. Seega

§ 74

alusel ei saa järeldada, et KA on vaidlustatud otsused teinud teatavaks võrguettevõtja klientidele. 22. Kuna vaidlustatud haldusakte ei ole kaebajatele teatavaks tehtud, tuleb juhinduda kaebetähtaja kontrollimisel HKMS § 46 lg-st 7, mis sätestab, et kui kaebaja on haldusaktist muul viisil teada saanud, ent viivitanud ebamõistlikult tühistamiskaebuse esitamisega, loetakse kaebetähtaeg möödunuks. Seega tuleb praegusel juhul hinnata seda, kas kaebajad said vaidlustatud haldusaktidest muul viisil teada ja kas nad on tühistamiskaebuse esitamisega ebamõistlikult viivitanud. 23.

§ 74

lg 1 sätestab, et võrguettevõtja kehtestatud võrgutasu hakkab kehtima võrguettevõtja määratud tähtpäeval pärast seda, kui asjakohane võrgutasu on avaldatud vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ning avaldamisest on möödunud vähemalt 90 päeva.

§ 74

lg 2 kohaselt avaldab võrguettevõtja vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes teate oma võrguteenuse osutamise tüüptingimuste muutmise või uute tüüptingimuste kehtestamise kohta vähemalt 30 päeva enne muudatuste või uute 11

(14)3-17-2636 tüüptingimuste kehtima hakkamist. Seega kehtiva õiguse kohaselt tuleb võrguettevõtjal nii võrgutasu kui ka tüüptingimused avaldada vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes. 23.
  1. Halduskohus tuvastas, et kolmas isik avaldas
  2. märtsi
  3. a ajalehes Postimees teate alates
  4. juulist 2017 kehtima hakkavatest hinnakirjadest, seejuures viidati teates KA
  5. märtsi
  6. a otsusele. Kolmas isik avaldas
  7. mai
  8. a ajalehes Postimees teate alates
  9. juulist 2017 jõustuvatest muudetud võrgulepingu tüüptingimustest, seejuures viidati teates KA
  10. mai
  11. a otsusele. Kolmas isik avaldas
  12. augusti
  13. a ajalehes Postimees teate alates
  14. novembrist 2017 kehtima hakkavatest hinnakirjadest, seejuures viidati teates KA
  15. juuli
  16. a kooskõlastusotsusele.
  17. märtsi
  18. a ja
  19. augusti
  20. a teadetes toodi välja uus hinnakiri. Halduskohus lisas, et Postimehes hinnakirjade avaldamisega tehti mh teatavaks sisuliselt KA
  21. märtsi
  22. a ja
  23. juuli
  24. a otsuste resolutsioonid. 23.
  25. Halduskohus märkis lisaks, et kolmas isik saatis
  26. juunil 2017 klientidele teabe võrgutasude hinnakujunduse ja hindade muutmise kohta. Seejuures viidati
  27. märtsi
  28. a ajaleheteates kolmanda isiku veebilehele, kus olid kirjas hinnamuudatused.
  29. mai
  30. a teates suunati tüüptingimustega tutvuma kolmanda isiku veebilehele www.elektrilevi.ee/tuuptingimused.
  31. augusti
  32. a teates suunati võrguteenuse hinna kujunemise osas täpsemalt lugema kolmanda isiku veebilehelt elektrilevi.ee/vorgutasukujunemine. 23.
  33. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb lugeda Postimehes
  34. märtsi,
  35. mai ja
  36. augusti teadete avaldamisega KA vaidlustatud otsused kaebajatele muul viisil teatavaks tehtuks. Teadetes tehti selge viide KA vaidlustatud otsustele. Teadete avaldamise eesmärgiks ei olnud üksnes võrgutasude tutvustamine, vaid ka selle ära märkimine, et tulenevalt KA kooskõlastusest on tegemist kehtivate tasudega. Üleriigilises päevalehes avaldamise eesmärgiks on tagada, et võrguettevõtja kliendid saaksid teada uutest võrgutasudest ja tüüptingimustest. Kuna võrguettevõtjal võib olla palju kliente (kolmandal isikul on umbes 475 000 klienti), ei pruugi personaalne teavitamine olla kõige tõhusam viis ja selleks tuleb kasutada ka teabe avaldamist üleriigilise levikuga päevalehes, mida isikud eelduslikult loevad. Norm on mõeldud teavitama nii olemasolevaid kui ka tulevasi võimalikke kliente. Üleriigilises päevalehes võrgutasude ja tüüptingimuste avaldamise eesmärk ongi tagada nende õiguslik püsivus. Võrgutasud ja tüüptingimused mõjutavad laia hulka isikuid ning kui selle vaidlustamine sõltuks sellest, kuidas isik tajub enda õiguste rikkumist või negatiivseid mõjusid, ei oleks tõenäoliselt tagatud õiguskindlus.
  37. Ringkonnakohtu hinnangul on kaebajad viivitanud tühistamiskaebuste esitamisega ebamõistlikult ning seetõttu on kaebused esitatud kaebetähtaega rikkudes. 24.
  38. Olukorras, kus haldusakti ei ole isikule varem kätte toimetatud, ent isik on haldusaktist teada saanud muul viisil ja ta nõuab haldusakti vastustajalt välja mõistliku aja jooksul ning pöördub pärast seda 30 päeva jooksul kohtusse, on kaebus HKMS § 46 lg 7 kohaselt tähtaegne (RKHKm 3-3-1-91-14, p 10). 24.
  39. Halduskohus märkis, et kaebajate esindaja pöördus
  40. septembril 2017 teabenõudega vastustaja poole kolmanda isiku võrgutasude ja tüüptingimuste kooskõlastamise otsuste väljastamiseks. Vastustaja saatis otsused kaebajate esindajale
  41. oktoobril
  42. Kaebajate esindaja taotles
  43. juuli
  44. a otsuse väljastamist
  45. oktoobri e-kirjaga, mille vastustaja saatis
  46. oktoobri e-kirjaga. 12
(14)3-17-2636 24.
  1. Kaebajate seisukohta võib mõista nii, et nad polegi vaidlustatud haldusakte eraldi välja nõudnud, vaid need nõudsid välja nende esindajad, kellele kaebajad andsid esindamisõiguse
  2. novembril 2017 ehk üks päev enne kaebuste esitamist. Kaebajad märgivad määruskaebustes uue asjaoluna, et esindajad hakkasid nende huvides tegutsema alates
  3. novembrist. Kaebajate väitest võib järeldada, et kuni selle ajani ei astunud nad ise samme, nõudmaks välja vaidlustatud otsused ning nad said nendest teada esindajate vahendusel. Postimehes teadete avaldamisest (
  4. märts,
  5. mai ja
  6. august) oli selleks ajaks möödunud rohkem kui seitse, viis ja kolm kuud. Näiteks on Riigikohus märkinud, et korrektse haldusakti väljanõudmisega 31 päeva viivitamist ei saa pidada mõistlikuks käitumiseks (RKHKm 3-3-180-15, p 16). 24.
  7. Vaidlustatud otsused anti
  8. märtsil,
  9. mail ja
  10. juulil
  11. Kaebused esitati halduskohtule
  12. novembril 2017 ehk pärast Postimehes teadete avaldamist umbes kaheksa, neli ja kolm kuud hiljem. 24.
  13. Kaebajad on äriühingud ja nad tegelevad elektritootmisega, mistõttu võib nendelt eeldada kõrgemat hoolsust haldusaktide väljanõudmisel. Asjaolu, et haldusaktid nõudsid välja nende esindajad, kellega haldusaktide väljanõudmise ajal polnud õigusabiteenuse osutamise lepingut sõlmitud, ei õigusta viivitamist. Ka kaebajatel endal oli võimalik pöörduda pärast Postimehes teadete avaldamist nt 30 päeva jooksul KA poole, nõudmaks välja vaidlustatud haldusaktid, seda aga kaebajad ei teinud. Keskmiselt mõistlikult ettevõtjalt võib oodata seda, et taviib ennast kurssi nende tingimuste ja regulatsioonidega, mille kohaselt tuleb tal turul tegutseda. Tegemist on pikaaegsete elektritootjatega (vt käesolev määrus, p 10 alap 3). Võrgutasude ja tüüptingimuste kooskõlastamise regulatsioon ei ole uus muudatus, vaid see kehtib alates
  14. a
  15. juulist, mil jõustus

.

  1. Kaebajad on seisukohal, et kui kaebused on esitatud tähtaega rikkudes, esineb mõjuv põhjus, ennistamaks kaebetähtaeg. 25.
  2. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et kaebajate ebapiisav teadmine ei ole mõjuv põhjus, ennistamaks kaebetähtaega. Kaebajad on äriühingud ja nad tegelevad elektrienergia tootmisega, mistõttu võib eeldada, et nad on kursis nende tegevust reguleerivate õigusaktidega, sh sellega, et KA kooskõlastab võrguettevõtja tasud (vt käesolev määrus, p 24.5). Kaebajatel ei olnud takistatud esitada halduskohtule kaebus paralleelselt esindusorganisatsiooni poole pöördumisega. Kaebetähtaeg ei saa sõltuda sellest, kas vaidlus on võimalik lahendada kohtuväliselt. Kohtul on võimalik vajadusel menetlus peatada (nt HKMS § 97). 25.
  3. Kaebajate väide, et vastustaja ja kolmas isik eksitasid kaebajaid (s.o võrgutasud vähenevad), ei ole leidnud kinnitust. Kolmas isik saatis
  4. juunil 2017 klientidele teabe võrgutasude hinnakujunduse ja hindade muutmise kohta. Ajaleheteadetes ega kolmanda isiku veebilehel olevates hinnakirjades pole märgitud seda, et võrgutasud väheneksid. 25.
  5. Kaebetähtaja ennistamist ei saa õigustada asjaoluga, et vaidlustatud otsustes pole märgitud, et lisaks kolmandale isikule saavad neid vaidlustada ka kaebajad. Otsustel märgitud vaidlustamisviidetest nähtub üheselt nende vaidlustamise kord: tühistamisnõue tuleb esitada halduskohtule 30 päeva jooksul. 25.
  6. Kaebetähtaja ennistamist ei õigusta ka asjaolu, et kaebajate esindajatele polnud vaidlustatud tegevuse liik selge. KA vormistas otsused haldusaktina (vt käesolev määrus, p 14). Sellest eeldusest olekski tulnud lähtuda, mitte hakkama ise ümber kvalifitseerima 13

(14)3-17-2636 haldusorgani valitud tegevust. Kui kaebajad oleksid halduskohtule esitanud vale nõude, oleks halduskohus saanud kaebajaid suunata esitama õige nõue. KA ei ole tegevuse liigi valikul kaebajaid eksitanud. III
  1. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et iseseisev tuvastamisnõue pole kaebajate õiguste kaitseks vajalik. 26.
  2. Riigikohtu praktikast järeldub, et kui võrguettevõtja kohaldab klientidele hindu, mida KA pole otsusega kooskõlastanud, kaasnevad sellega tsiviilõiguslikud tagajärjed, s.t, et kooskõlastamata võrgutasu kokkulepe on TsÜS § 87 alusel tühine (RKTKo 3-2-1-41-15, p 13). Üksnes KA otsuste õigusvastasuse tuvastamine ei tooks kaasa võrgutasude kokkulepete tühisust. Ka pärast otsuste õigusvastasuse tuvastamist oleksid vaidlustatud otsused kehtivad, s.t, et võrgutasud ja tüüptingimused oleksid endiselt kooskõlastatud ja lepingupooltel tuleks nendest juhinduda (HMS § 60 ja § 61 lg 2; RKEKo 3-2-1-178-15, p 13). 26.
  3. Preventiivne huvi on käsitatav põhjendatud huvina vältimaks haldusorgani jätkuvat või korduvat õigusvastast tegevust isiku suhtes ning preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamiseks peab olema reaalne oht, et haldusorgan võib kaebaja suhtes edaspidi õigusvastaselt käituda (RKHKm nr 3-3-1-75-16, p 8.1). Tulevase õigusvastasuse ennetamiseks kaebuse esitamisel peab isikul olema põhjust arvata, et täitevvõimu asutus asub rikkuma tema õigusi, ning õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis peab olema võimatu või ebamõistlikult raske (RKHKm 3-3-1-75-16, p 11). Võrgutasu ja tüüptingimuse muudatus ja selle kooskõlastamine tuleb igakordselt uuesti võrguettevõtjal kehtestada ja KA-l otsustada. Praeguses etapis ei nähtu reaalset ohtu, et ka tulevikus talitaksid kolmas isik ja vastustaja võrgutasude kehtestamisel ja kooskõlastamisel täpselt samamoodi nagu praegu. Juhul, kui kolmas isik peaks kehtestama võrgutasud, mille KA peaks õigusvastaselt kooskõlastama, on kaebajatel kõige tõhusamaks vahendiks esitada tühistamisnõue, mille raames saab kohus hinnata, kas KA kooskõlastus on õiguspärane ja kas see võib rikkuda kaebajate õigusi.
  4. Eeltoodust tulenevalt on halduskohus tühistamisnõude osas menetluse õiguspäraselt lõpetanud ning tuvastamisnõude jätnud õiguspäraselt läbi vaatamata.
  5. Kuna halduskohus ei tagastanud kaebust kaebeõiguse puudumise tõttu, puudub vajadus hinnata seda, kas kaebajatel on õigus vaidlustada KA kooskõlastamise otsuseid.
  6. Määruskaebuse esitajad märgivad määruskaebuses, et nad tasusid määruskaebuselt riigilõivu 15 eurot. Kohtute infosüsteemist riigilõivu tasumist ei nähtu.
  7. Kaebajad paluvad vastustajalt välja mõista määruskaebemenetluses kantud õigusabikulud 1980 eurot (sisaldab käibemaksu), mis tuleb jätta nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) 14
(14)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.