← Eesti

2-17-280/42

Obsah (19)§ 1028§ 128§ 208§ 1131§ 341§ 296§ 135§ 29§ 337§ 115§ 195§ 82§ 197§ 198§ 100§ 103§ 127§ 164§ 167

Tsiviilasi nr: 2-17-280 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Tsiviilasja number 2-17-280 Otsuse tegemise aeg ja koht 14.02.2019, Tallinn Kohtukoosseis Eesi

) § 1028 lg

  1. Lisaks on kostjal kohustus tasuda hagejale ettemakse summalt viivist seaduses sätestatud määras. Raha võib nõuda koos käibemaksuga ja teha hiljem ümberarvutused. Kostja leidis põhjendamatult, et tal on hageja vastu nõuded, mida ta saab kasutada menetlusliku tasaarvestuse tegemiseks. Hageja ei ole raielepingut rikkunud, raie oli hageja õigus, mitte kohustus ning raie mahtu ega müügihinda ei ole kokku lepitud. Kostjale ei ole kahju tekkinud, kasvav mets kuulub jätkuvalt kostjale. Nõude loovutamisest tingitud kostja võlasuhted kolmanda isikuga ei puutu hagejasse, hageja on sõlminud nende nõuete kohta võlausaldajaga kompromissi. Kostja vastuväited
  2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja arvates on

§ 1028

lg 1 järgi nõude rahuldamine välistatud, sest ettemakse on tasutud õiguslikul alusel (raieleping). Leping jäi täitmata hageja enda tegevusetuse tõttu ning kostja selle eest ei vastuta. Käibemaksuseaduse järgi ei saanud hageja nõuda ettemakset tagasi koos käibemaksuga. Ka viivist ei saa arvutada summalt koost käibemaksuga. Kostja esitas lisaks alternatiivselt tingimusliku tasaarvestusavalduse, milles palus hagi rahuldamise korral tasaarvestada kostja 13 688 euro 92 sendi suurune nõue hageja vastu hageja nõudega osas, milles hagi rahuldatakse. Kostjal on hageja vastu järgmised nõuded:  viivisenõue 954 eurot 62 senti tulenevalt sellest, et hageja ei tasunud lepingu alusel 08.01.2014 esitatud arvet tähtaegselt;  kahju hüvitamise nõue 8500 eurot tulenevalt sellest, et hageja pidi kasvava metsa üles töötama ja välja vedama (raielepingu p-d 5.1.1 ja 5.1.2) hiljemalt 07.01.2015, kuid seda kohustust ei täitnud;  kahju hüvitamise nõue 4234 eurot 30 senti tulenevalt sellest, et hageja ei tasunud pooltevaheliste teiste võlasuhete (kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingud nr 0801-1 ja 0801-4) (teised raielepingud) alusel esitatud arveid vastavalt 7128 euro 25 sendi ja 7105 euro 80 sendi saamiseks tähtaegselt ning kostja kandis nende võlgade sissenõudmisel kulutusi. Nimelt loovutas kostja need nõuded hageja vastu Capital Investeeringud OÜ-le (inkassofirma), saades tasuna selle eest 10 000 eurot. Hageja on kandnud

§ 128lg 3 järgi kahju 4234 eurot 30 senti. 3

(13)Tsiviilasi nr: 2-17-280 Maakohtu otsus 3. Pärnu Maakohus rahuldas 19.05.2017 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 9245 eurot 38 senti. Maakohus leidis, et pooled sõlmisid müügilepingu

§ 208mõttes.

Ettemakse tasumise kohustus on osa müügihinna tasumise kohustusest. Raieleping ei sätestanud raie tegemise kohustust, vaid lepingu p 5.2 järgi oli omandajal üksnes raie tegemise õigus. Lepingus ei ole ettemakse tagastamise kohustust sätestatud. Hageja ei ole raielepingut rikkunud ning kostja on rikastunud hageja arvel alusetult. Tähtaja möödumise tõttu on raieleping nüüdseks kehtetu. Kuivõrd hageja raieõigust ei kasutanud, on müügihinna tasumise kohustus ära langenud ning hagejal on õigus kostjale tasutud ettemakse tagasi nõuda. Kui kostja ei tagasta ettemakset, jääb talle alles nii kasvav mets kui ka ettemaksena tasutud 10 200 eurot ehk kostja rikastuks hageja arvel ettemakse ulatuses. Asjakohatu on kostja väide, et ettemakset ei tule tagastada koos käibemaksuga. Kuna raielepingus ei ole reguleeritud, kuidas tasutud ettemakset tagasi nõuda, ei saanud kostjal tekkida kohustust ettemakset tagastada ja kostja ei ole olnud ka viivituses. Seega jääb hageja viivisenõue rahuldamata. Kostja tasaarvestusenõue on põhjendatud üksnes viivisenõuet 954 eurot 62 senti puudutavas osas. Kostjal ei ole õigust nõuda hagejalt 8500 euro suuruse kahju hüvitamist. Kuna hageja ei ole raielepingut rikkunud ja hageja nõue rahuldatakse alusetu rikastumise sätete alusel, ei saanud ka hagejalt nõuda kahju hüvitamist lepingu rikkumisest tulenevate sätete alusel. Kostja satuks kahju hüvitise nõude rahuldamise korral paremasse olukorda, kui ta oleks olnud siis, kui hageja oleks raieõigust kasutanud ja väljavedu teinud. Kostja ei ole kahju tõendanud. Kostjal ei ole õigust nõuda hagejalt

§ 1131ja § 128 lg 3 alusel ka 4234 euro 30 sendi suuruse kahju hüvitamist.

Kostja ei ole oma nõuet tõendanud. Kostja on esitanud maksekorralduse, mille järgi on inkassofirma tasunud nõude loovutamise eest 10 000 eurot, kuid nõude loovutamise lepingut ei ole kohtule esitatud. Kostja nõutud 4234 eurot 30 senti on müügihinna vahe, mis ei ole

§ 128lg 3 mõttes kahju.

Lisaks nähtub hageja ja inkassofirma 19.08.2016 kompromissilepingust, et see sõlmiti samade nõuete kohta, mida kostja oli inkassofirmale loovutanud ning mille alusel tasus hageja inkassofirmale 6788 eurot 10 senti. Nõuete loovutamise ja kompromissi tulemusena sai hagejal tekkida veendumus, et kõnealustest arvetest tulenevad nõuded on hageja ja kostja vahelises võlasuhtes lõppenud. Apellatsioonkaebus ja selle vastus 4. Kostja palus apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada osas, milles hagi rahuldati, ja menetluskulude jaotuse osas ning jätta hagi rahuldamata või saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Alusetu rikastumise sätete alusel nõude esitamise esimene eeldus ei olnud kostja hinnangul täidetud, kuna poolte vahel oli sõlmitud leping. Üksnes asjaolu, et hageja ei täitnud lepingut, ei anna alust kostjalt ettemakset tagasi nõuda. See, et lepingu tähtaeg oli saabunud ja möödunud 4

(13)Tsiviilasi nr: 2-17-280 ning leping on lõppenud, ei muuda lepingut kehtetuks. Kumbki pooltest ei ole väitnud, et leping oleks tühine või tühistatud. Maakohus on lepingut hinnanud valikuliselt, mitte tervikuna. Kui kohus oleks lepingut igakülgselt, täielikult ja objektiivselt hinnanud, oleks kohus pidanud järeldama, et leping nägi ette hageja kohustuse raielang üles töötada ja lepingus märgitud tähtajaks raiutud puit välja vedada. Kostja selgitas, et tal on hageja vastu ka

§ 1131

ja

§ 128lg 3 alusel täiendav kahju hüvitamise nõue vähemalt summas 4 234 eurot 30 senti.

Kohus jättis viidatud vastunõude arvestamata põhjendusega, et kostja ei ole esitanud nõude loovutamise lepingut, mille alusel loovutas kostja vastavad nõuded inkassofirmale. Kohtu vastav järeldus on vastuoluline. See, millises ulatuses on kostja saanud inkassofirmalt nõude loovutamise tasu, nähtub kostja esitatud maksekorraldusest ning see, millised nõuded loovutati, nähtub hageja esitatud hageja ja inkassofirma vahelisest kompromisslepingust. Maakohus ei selgitanud, miks hageja esitatud kompromissleping ning kostja esitatud maksekorraldusest nähtuv nõude loovutamise tasu pole käesoleval juhul asjakohased. Kohtu järeldus, et seoses nõude loovutamisega ei ole kostja saanud kahju

§ 128

lg 3 alusel, vaid tegemist on müügihinna vahega, on kohatu ega tugine kehtival õigusel. Kostjal on kahju hüvitamise nõue olemas tulenevalt

§ 1131esimesest eeldusest.

  1. Hageja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse vaidlustatud osas muutmata. Menetluse edasine käik
  2. Tallinna Ringkonnakohus jättis 05.01.2018 otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata, kuid muutis otsuse põhjendusi. Ettemakse tagastamise kohustust raielepingust ei tulene. Maakohus leidis õigesti, et kohaldada tuleb

§ 1028lg-t 1.

Tuvastatud asjaoludel oli poolte tahteks sõlmida raieleping tähtajaga üks aasta ja leping lõppes 07.01.2015. Ringkonnakohus täiendas selles osas maakohtu otsuse põhjendusi. Maakohtu otsusest tuleb välja jätta ebaõige järeldus, et raieleping on pärast 07.01.2015 kehtetu. Kuna hageja raiet lepingu tähtaja jooksul ei teinud (talle üleantud raieõigust ei kasutanud), ei ole hagejal tekkinud kohustust raieõiguse eest tasuda, sest tasumise kohustus tekkis alles pärast metsa raiumist ja ülemõõtmist (raielepingu p 4.2). Müügihinna arvel ettemakse tasumine ei ole iseseisev lepingust tulenev kohustus, vaid tegemist on poolte kokkuleppel osa müügihinna tasumisega enne kogu müügihinna tasumise kohustuse sissenõutavaks muutumist.

§ 1028

lg 1 järgi nõude rahuldamist ei välista asjaolu, et ettemakse oli tasutud lepingu alusel. Ettemakse tasumise kohustus tulenes küll lepingust, kuid kuna tegemist oli müügihinna tasumise ühe osaga ja pooled ei olnud ettemakse kohta lepingus muid kokkuleppeid sõlminud, siis seetõttu, et müügihinna tasumise kohustust ei tekkinud, oli ettemakse tasutud alusetult. Alusetu rikastumise nõude lahendamisel ei olnud vaja tuvastada hageja lepingujärgseid kohustusi ja hageja poolt lepingu rikkumist. Kostja peab alusetult saadud ettemakse hagejale tagastama koos käibemaksuga (s.o 10 200 eurot). Kui kostja tagastab hagejale ettemakse koos käibemaksuga, tuleb hagejal käibe mittetoimumise tõttu teha 5

(13)Tsiviilasi nr: 2-17-280 käibedeklaratsioonis sellekohased ümberarvutused. Eeltoodu ei tähenda, et kostja võiks tagastada tasutu käibemaksuta. Maakohus jättis õigesti kostja nõuded osaliselt hageja nõudega tasaarvestamata. Õige on maakohtu järeldus, et kostja esiletoodud asjaoludest ei saa järeldada, et talle oleks tekkinud hageja väidetava lepingurikkumise tõttu kahju 8500 eurot (kokkulepitud müügihinna ulatuses). Kuna kostjale on jäänud kasvav mets alles, ei ole selle raiumata jätmisel alust järeldada, et kostjale oleks ainuüksi metsa raiumata jätmisest müügihinna ulatuses kahju tekkinud. Hageja ei pidanud tõendama, et allesjäänud metsa väärtus on sama, mis oli metsa eest tasutav müügihind. Tavapäraselt saab lugeda, et kasvava metsa müügiõiguse võõrandamise korral on makstav müügihind ja kasvava metsa väärtus samas suurusjärgus. Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, mis annaks alust teistsuguseks järelduseks. Samuti on õige maakohtu järeldus, et tasaarvestusega ei lõppenud hageja nõue kostja vastu 4234 euro 30 sendi ulatuses. Kostja ei ole tõendanud, milliseid kulusid ja milliste kokkulepete alusel on ta hagejalt võla sissenõudmisega kandnud. Kostja esitatud pangakonto väljavõttest saab järeldada, et inkassofirma on tasunud kostjale nõude loovutamise eest, kuid mitte seda, et kostja on teinud kulutusi hagejalt võla sissenõudmiseks. Hageja esitatud kompromissilepingust ei saa järeldada, et kostjale oleks kahju tekkinud. Inkassofirma kompromissis antud kinnitus, et pärast kompromissi täitmist ei ole tal hageja vastu muid nõudeid, ei ole kostja kahju hüvitamise nõude üle otsustamisel oluline ja sellekohane põhjendus tuleb maakohtu otsusest välja jätta. 7. Kostja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palus otsuse tühistada ning rahuldada kostja apellatsioonkaebus ja jätta hagi rahuldamata või saata asi tühistatud osas tagasi ringkonnakohtule uueks arutamiseks. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda ning mõista hagejalt välja kassatsiooniastme menetluskuludena esindajakulud. Hageja vaidles kassatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. 8. Riigikohus rahuldas 20.06.2018 otsusega kostja kassatsioonkaebuse, tühistas ringkonnakohtu 05.01.2018 otsuse ja saatis asja samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Riigikohtu otsuse kohaselt tuleb ringkonnakohtul hageja nõude uuel läbivaatamisel uuesti hinnata poolte vahel sõlmitud raielepingut ja selle õiguslikku tähendust. Riigikohtu hinnangul on tuvastatud asjaoludel olnud ekslik kohtute seisukoht, et tegu on müügilepinguga. Raieõiguse võõrandamise lepingu põhisisu on avatud metsaseaduse (MS) § 37 lg-tes 6 ja 7. Selliselt vastab raieõiguse võõrandamise leping Riigikohtu arvates õiguslikult kinnisasja rendilepingu tunnustele. Rendilepingule kohaldatakse

§ 341järgi ka üürilepingu sätteid.

Esitatud asjaoludel saab hageja nõue õiguslikult kõne alla tulla vaid

§ 296

lg-le 3 tuginedes, kui tegelikult ei pidanud ta kostjale tasu mingis ulatuses maksma, mis juhul võib olla tegu õigusliku aluseta maksega.

§ 296

lg 3 kohaldamiseks tuleb hinnata kogu kokku lepitud tasu, mitte üksnes ettemakset. Lisaks tuleb hinnata, kas ja kuivõrd võisid pooled olla kokku leppinud

§ 296

lg 3 kohaldamata jätmises, leppides kokku ettemakse tasumise kindla summana ja ülejäänud tasu mõõtetulemustest lähtudes. Kostja väidetav kahjunõue tulenevalt sellest, et hageja ei täitnud kohustust kasvav mets üles töötada ja välja vedada (kohustus tuleneb kostja hinnangul raielepingu p-dest 5.1.1 ja 5.1.2) 6

(13)Tsiviilasi nr: 2-17-280 saab Riigikohtu hinnangul olla täitmist asendav kahju hüvitamise nõue. Sisuliselt saaks kostja kahjuna kõne alla tulla hinnavahe, st summa, mis kostjal jääks hagejaga sõlmitud lepingu alusel saamata, kui ta võõrandaks raieõiguse kellelegi teisele samadel tingimustel, kuid ei saaks seda teha vähemalt sama tasu eest (sarnaselt lepingust taganemisel

§ 135järgi). Ringkonnakohtu seisukoht 9. Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb Ts

MS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, millega kostjalt mõisteti hageja kasuks välja põhivõlg 5165 eurot 38 senti ületavas ulatuses, samuti maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab hageja nõude põhivõla saamiseks 5165 euro 38 senti ületavas osas rahuldamata ning jaotab menetluskulud maakohtu poolt määratust erinevalt. Muus osas tuleb jätta maakohtu otsuse resolutsioon kontrollitavas osas muutmata, kuid muuta osaliselt otsuse põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 21). Maakohtu otsus on jõustunud osas, milles kohus jättis rahuldamata hageja viivisenõude, sh tulevase viivisenõude, ning tasaarvestas hageja nõude kostja viivisenõudega 954 eurot 62 senti. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

  1. Ringkonnakohus käsitleb esmalt apellatsioonimenetluse eset asja uuel läbivaatamisel (I), seejärel hageja nõuet (II) ja kostja vastunõudeid (III). Lõpetuseks teeb kolleegium menetluslikud otsustused (IV). I.
  2. TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellatsioonimenetluse esemeks on poolte nõuded osaliselt. Maakohus on rahuldanud hagi osaliselt ja mõistnud kostjalt hageja kasuks välja 9245 eurot 38 senti, jättes rahuldamata hageja viivisenõude ja tasaarvestades hageja nõudega kostja viivisenõude 954 euro 62 sendi ulatuses. Ülejäänud osas ei ole maakohus kostja vastunõudeid tunnustanud. Kostja on vaidlustanud apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse hagi rahuldamise osas. Eelnevat arvestades on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause järgi jõustunud osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja viivisenõude, sh tulevase viivisenõude, ning tasaarvestas hageja nõude kostja viivisenõudega 954 eurot 62 senti. Kohtuotsus seob pooli nii haginõude kui ka tasaarvestatud nõude osas (TsMS § 457 lg-d 1 ja 2).
  3. Apellatsioonimenetluses (sarnaselt toimunud kassatsioonimenetlusega) on vaidluse all hageja nõue ettemakse tagastamiseks 9245 euro 38 sendi ulatuses, samuti kostja tasaarvestatavad vastunõuded kahju hüvitamiseks 8500 eurot (saamata jäänud tulu metsa üles töötamata jätmisest) ja 4234 eurot 30 senti (kulutused teiste arvete sissenõudmiseks hagejalt), kuid mitte üle haginõude. Vaidluse all ei ole enam hageja ega kostja viivisenõuded. II.
  4. Asjas tehtud Riigikohtu otsuse kohaselt tuleb ringkonnakohtul hageja nõude uuel läbivaatamisel lepingu tõlgendamise reegleid (

§ 29) järgides uuesti hinnata poolte vahel sõlmitud raielepingut ja selle õiguslikku tähendust. Riigikohtu hinnangul vastab raieõiguse 7

(13)Tsiviilasi nr: 2-17-280 võõrandamise leping MS § 37 lg-tes 6 ja 7 sätestatut arvestades kinnisasja rendilepingu tunnustele. Rendilepingule kohaldatakse

§ 341järgi ka üürilepingu sätteid.

Vajadusel tuleb ringkonnakohtul uuesti hinnata ka kostja tasaarvestatavate vastunõuete (s.o nõue metsa üles töötamata jätmisest saamata jäänud tulu saamiseks ning hagejalt arvete sissenõudmiseks tehtud väidetavate kulutuste hüvitamise nõue) põhjendatust. TsMS § 693 lg 2 järgi on Riigikohtu otsuses esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel sama asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud.

§ 29

lg-tes 1–3 sätestatud tõlgendamisreeglite järgi tuleb lepingut tõlgendada eelkõige lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest lähtudes (subjektiivse tõlgendamise põhimõte). Kui need reeglid ei võimalda lepingupoolte ühist tegelikku tahet kindlaks teha, tuleb lepingut tõlgendada

§ 29

lg 4 kohaselt nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma (objektiivse tõlgendamise reegel). Lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada

§ 29

lg 5 p-des 1–6 nimetatud asjaolusid, mh lepingu sõlmimise asjaolusid, tõlgendust, mille pooled on samale lepingutingimusele varem andnud, lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist, lepingu olemust ja eesmärki ning tavasid ja pooltevahelist praktikat (vt nt Riigikohtu 09.01.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-167-12, p 12; 11.05.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-09, p 11).

§ 29

lg 6 järgi tuleb lepingutingimust tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist. 14. Maakohus on tuvastanud mh järgmised vaidluse lahendamise seisukohalt olulised asjaolud:  pooled sõlmisid 08.01.2014 raielepingu, mille alusel sai hageja õiguse raiuda kostja metsa raielepingus märgitud koguses ja sortimendis ning vedada metsamaterjal välja;  raie ja väljaveo tähtpäevaks oli raielepingu järgi 07.01.2015;  raielepingu p 4.2 järgi kohustus hageja tasuma 21 kalendripäeva jooksul lepingu sõlmimisest ettemaksena 50% oletatavast müügihinnast (8500 eurot koos käibemaksuga) ja ettemakset ületava osa pärast mõõtmistulemuste selgumist 21 kalendripäeva jooksul võõrandaja esitatud arve alusel;  kostja esitas hagejale 08.01.2014 arve 25 200 euro tasumiseks, mis sisaldas mh ettemakset (8500 eurot koos käibemaksuga, s.o kokku 10 200 eurot), mille järgi hageja ka ettemakse tasus;  hageja ei kasutanud raieõigust lepingu tähtaja jooksul, st ei ole kasvavat metsa raiunud, seda välja vedanud ega kostjalt metsamaterjali omandanud. Loetletud asjaolude üle pooled ringkonnakohtu hinnangul apellatsioonimenetluses ei vaidle ning kolleegium võtab need asjaolud apellatsioonkaebuse lahendamisel aluseks (TsMS § 652 lg-d 1 ja 5). 15.

§-s 339 toodud rendilepingu õigusliku määratluse järgi kohustub üks isik (rendileandja) andma rendilepinguga teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti). Käesolevas asjas Riigikohtu poolt 8

(13)Tsiviilasi nr: 2-17-280 viidatud MS § 37 lg-test 6 ja 7 tulenevalt annab raieõiguse võõrandamine leping õiguse langetada puid lepingus fikseeritud ulatuses, kohas, ajal ja tingimustel, omandada langetatud puud, valmistada nendest puudest puidusortimente ja saadud sortimendid metsast ära vedada. Raieõiguse võõrandamise lepinguga kaasneb õigus kasutada maad vastavalt raieõiguse sisule. Rendilepingule kohaldatakse

§ 341järgi ka üürilepingu sätteid.

Üürilepingu puhul on üürnikul ettemakstud üüri tagasi nõudmise õigus vaid osas, milles makse on tehtud aja eest pärast lepingu lõppemist (

§ 337

).

§ 296

lg 3 järgi peab üürnik üüri maksma ka aja eest, mil ta ei saanud asja kasutada temast oleneval põhjusel, eelkõige oma äraoleku tõttu, kuid ta võib üürist maha arvata üürileandja kokkuhoitu ja asja teistsuguse kasutamisega saadud kasu väärtuse. Esitatud asjaoludel saab hageja nõue Riigikohtu seisukoha järgi kõne alla tulla vaid

§ 296

lg-le 3 tuginedes, kui hageja tegelikult ei pidanud kostjale tasu mingis ulatuses maksma, mis juhul võib olla tegu õigusliku aluseta maksega. Sätte kohaldamiseks tuleb hinnata kogu kokku lepitud tasu, mitte üksnes ettemakset. Lisaks tuleb hinnata, kas ja kuivõrd võisid pooled olla kokku leppinud

§ 296

lg 3 kohaldamata jätmises, leppides kokku ettemakse tasumise kindla summana ja ülejäänud tasu mõõtetulemustest lähtudes. 16. Hageja on asja uuel läbivaatamisel ringkonnakohtus olnud seisukohal, et pooltevahelist lepingut ei saa käsitleda pelgalt rendilepinguna, vaid sellel on ka müügilepingu omadused ning leping on kombinatsioon mõlemast. Lisaks on MS § 37 lg 8 kohaselt võimalik müüa metsamaterjali ka ilma rendisuhteta. Juhul kui pidada pooltevahelist õigussuhet siiski rendilepinguks, siis on hageja arvates praeguse vaidluse asjaoludel tuvastatav, et pooled sõlmisid rendilepingu ilma renditasu maksmise kohustuseta või kujunes renditasu suuruseks null eurot raie teostamata jätmise tõttu.

§ 296

lg 3 kohaldamist ei ole pooled hageja hinnangul välistanud ning sellist tõlgendust ei toeta üksi raielepingu tingimus ega muu asjaolu. Hageja arvates on käesolevas asjas siiski võimatu tuvastada renditasu suurust, kuna hageja poolt maksmisele kuuluv tasu oli sõltuvuses tema poolt raiutud puude kogusega. Seetõttu puudub kindlaksmääratud renditasu, millest oleks võimalik hakata

§ 296lg 3 alusel mahaarvamisi tegema.

Juhul kui kohus peaks siiski renditasu tuvastama, palub hageja arvestada, et kostjal säilis puude omand, kuivõrd hageja ei teinud tema kinnisasjal raiet. Seega on kostja hoidnud kokku hageja poolt kasutamata jäänud õiguse arvelt kasvavate puude väärtusele vastava rahasumma. Lisaks palub hageja arvesse võtta, et kostja on kõnealuse kinnisasja

  1. a-l võõrandanud. Hagejale teadaolevalt ei ole kinnisasjal raiet teostatud, vaid kostja on selle koos kasvava metsaga võõrandanud.
  2. Kostja leiab, et ettemakse tasumine lepingu alusel ei sõltunud sellest, kas ja mis ulatuses hageja raieõigust teostab. Lepingu p-s 4.2 on pooled selgelt kokku leppinud ettemakse tasumises ning selle tähtajas, sidumata selle sissenõutavaks muutumist või tagastamist teostatava raide mahuga. Teostatud raide mahuga on lepingu p 4.2 järgi seotud üksnes maksmisele kuuluv tasu ettemakset ületavas osas. Järelikult kuulus tasu raieõiguse saamise eest (st ettemaks) tasumisele igal juhul, sõltumata sellest, kas hageja raiet teostas või mitte. Juhul kui pooled oleksid soovinud kokku leppida, et lepingu täitmata jätmisel kuulub ettemaks tagastamisele, reguleeriks seda küsimust leping. Sellekohased kokkulepped aga lepingus puuduvad. Seetõttu on kostja arvates ilmne, et pooled pole välistanud (ka kaudselt)

§ 296lg 3 kohaldamist. 9

(13)Tsiviilasi nr: 2-17-280
  1. Arvestades eelkõige MS § 37 lg 7 esimeses ja teises lauses sätestatut, võis poolte tahe lepingu sõlmimisel olla kolleegiumi hinnangul suunatud sellele, et osa tasust tuli maksta raieõiguse kui sellise eest ja osa oli seotud raiutud metsa väärtusega. Lepingu p 4.1 järgi tuleneb tasu (lepingus "müügihind") sortimentide väljatulekust (vastavalt lepingu lisaks olevale hinnakokkuleppele). Punkti 4.2 järgi tuli ettemakset ületav osa hagejal tasuda 21 päeva jooksul mõõtetulemuste selgumisest arvates. Lepingu p-s 3.1 on pooled kokku leppinud hageja poolt tehtavates raietöödes ja eeldatavates raiemahtudes. Kolleegiumi hinnangul võib poolte vahel sõlmitud lepingu p-dest 4.1 ja 4.2 koostoimes lepingu p-s 3.1 märgitud raie mahtudega järeldada, et tasu suurus (rent) sõltus poolte kokkuleppe järgi praegusel juhul üksnes kostja poolt tegelikult raiutud puude kogusest. Hageja on olnud menetluses läbivalt sellisel seisukohal. Ka kostja ei ole tasu määretlemise sellistele alustele menetluses põhimõtteliselt vastu vaielnud ning kostja esindaja möönis ka 24.01.2019 ringkonnakohtu istungil, et ettemaks kuulunuks lõplikust tasust mahaarvestamisele (II kd, tl 7). Seega tasu arvestamise aluste osas on kolleegiumi hinnangul tuvastatav lepingupoolte ühine tahe.
  2. Pooltel on erimeeluses selles, kas ja millises ulatuses kuulub ettemaksena tasutu tagastamisele. Selles küsimuses ei ole poolte ühist tahet võimalik asja materjalide põhjal kindlaks teha. Tõenäoliselt pooled taolist olukorda (et hageja ei kasuta lepingu tähtaja jooksul raieõigust) lepingu sõlmimisel ette ei näinud. 19.
  3. Arvestades eelpool esitatud järeldust, et tasu suurus sõltus praegusel juhul üksnes hageja poolt tegelikult raiutud puude kogusest, ei saa kolleegiumi arvates nõustuda kostja käsitlusega, nagu oleks teostatud raide mahuga lepingu p 4.2 järgi seotud üksnes tasu ettemakset ületav osa ning ettemaks tervikuna on tasu raieõiguse saamise eest (mis mingil juhul tagastamisele ei kuulu). Selline käsitlus ei ole kooskõlas ka lepingu p-s 4.2 endas märgituga, mille järgi kuulus tasumisele üksnes ettemakset ületav osa. 19.
  4. Arvestades rendileandja (või raieõiguse võõrandaja) eeldatavaid huve ning MS § 37 lg 7 teises lauses sätestatut, võib ringkonnakohtu hinnangul mõistlikult eeldada, et osa tasust moodustas siiski tasu raieõiguse kui sellise eest. Ringkonnakohtu hinnangul võisid lepingupooltega sarnased mõistlikud isikud samadel asjaoludel pidada sellise tasu suuruseks 20% kogu kokku lepitud tasust, s.o 4080 eurot (20% 20 400 eurost). Vastavas osas on pooled

§ 29

lg-st 4 tulenevast tõlgendamisreeglist lähtudes kokku leppinud

§ 296lg 3 kohaldamata jätmises.

Kolleegium rõhutab siinkohal, et kostja huvid hageja poolt raieõiguse tegeliku kasutamise osas on täiendavalt kaitstud ka kahju hüvitamise nõudega. Riigikohus on pidanud asjas tehtud otsuse p-s 31 võimalikuks raielepingu p-de 5.1.1 ja 5.1.2 tõlgendust, mille järgi need näevad ette hageja kohustuse kasvav mets üles töötada ja välja vedada ning raielank üles töötada ja koristada. Järgnevalt on Riigikohus (otsuse p-s 32 ja selle alapunktides) leidnud, et kostjal võib olla

§ 115

lg 1 alusel hageja vastu nende kohustuste rikkumisest tulenev (täitmist asendav) kahju hüvitamise nõue. 20. Eelmärgitut arvestades on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud hageja nõue 4080 eurot ületava ettemakse osa, s.o 6120 eurot (10 200 – 4080), tagastamiseks. Tasutu ei kuulu praegusel juhul siiski tagastamisele

§ 1028

lg 1 alusel, vaid analoogia alusel tuleb kohaldada

§ 195lg-s 5 sätestatut.

Raielepingu p-st 4.2 tulenevalt muutus ettemakse tasumise kohustus

§ 82lg 7 mõttes sissenõutavaks 21 päeva möödumisel lepingu 10

(13)Tsiviilasi nr: 2-17-280 sõlmimisest. Samas, kuivõrd tasutud ettemaksest ainult osa oli kolleegiumi järelduste kohaselt makstud raieõiguse (kui sellise) eest ning hageja lepingutähtaja jooksul kasvavat metsa ei raiunud ega kostjalt metsamaterjali ei omandanud, kuulub raitud metsa väärtusega seotud ettemakse osa tagastamisele.

§ 195

lg 5 järgi peavad lepingupooled lepingu ülesütlemise korral tagastama lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba ette üleantu. Tagastamisele kohaldatakse vastavalt

§-des 189–191 sätestatut. 21. Seoses hageja väidetega lisab kolleegium, et vähemalt tuvastatud asjaoludel puudub praegusel juhul alus kokkulepitud tasust

§ 296lg-s 3 nimetatud mahaarvamisteks.

Hageja ei ole välja toonud, et kostja oleks ajavahemikul alates raielepingu sõlmimisest (08.01.2014) kuni raie ja väljaveo lepingujärgse tähtpäevani (07.01.2015) hageja poolt asja kasutamata jätmise tõttu midagi kokku hoidnud või saanud asja teistsugusest kasutamisest kasu. Selliseid asjaolusid ei nähtu ka asja materjalidest. See, mida kostja on teinud kinnisasja või sellel asuva metsaga pärast hageja lepingujärgse kasutusõiguse lõppemist 07.01.2015, ei oma kostja raieõiguse eest saadava tasunõude seisukohalt tähtsust. III.

  1. Kuivõrd hageja nõue ettemakse tagastamiseks on ülalesitatud järelduste kohaselt osaliselt põhjendatud, tuleb ringkonnakohtul hinnata ka kostja vastunõudeid (osas, milles need ei ole maakohtu otsuse jõustunud osaga lahendatud). Kostja on palunud hageja nõude tema vastu vajadusel tasaarvestada mh kostja nõuetega kahju hüvitamiseks 8500 eurot (saamata jäänud tulu metsa üles töötamata jätmisest) ja 4234 eurot 30 senti (kulutused teiste arvete sissenõudmiseks hagejalt). Ringkonnakohtule 17.01.2019 esitatud seisukohas on kostja avaldanud, et soovib nõudeid tasaarvestuseks kasutada ülalmärgitud järjekorras (I kd, tl 189 pöördel).
  2. Kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool)

§ 197

lg 1 järgi oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist.

§ 198järgi toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele.

Tingimuslikult või tähtaja määramisega tehtud avaldus on sama sätte kohaselt tühine. Hagimenetluses tasaarvestuse avalduse esitamine alternatiivselt juhuks, kui kohus hagi rahuldab, ei ole kohtupraktika järgi tingimuslik

§ 198

teise lause mõttes, st selline tasaarvestuse avaldus on lubatav (vt nt Riigikohtu 05.01.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-10, p-s 44).

  1. Kolleegium nõustub maakohtu lõppjäreldustega, et kostja poolt menetluses tehtud tasaarvestus nimetatud kahjunõuetega ei ole põhjendatud. Kostja ei ole ka ringkonnakohtu hinnangul tõendanud oma väiteid kahju tekkimise kohta. Maakohtu otsuse vastavaid põhjendusi tuleb osaliselt siiski muuta. 24.
  2. Erinevalt maakohtust leiab kolleegium, et hageja on raielepingut rikkunud (

§ 100

). Vaidlusaluse raielepingu olemust ja eesmärki arvestades nõustub ringkonnakohus kostjaga, et lepingu p-dest 5.1.1 ja 5.1.2 tulenes hageja kohustus (mitte ainult õigus) kasvav mets üles töötada ja välja vedada ning raielank üles töötada ja koristada. Kolleegiumi arvates hageja ka vastutab nimetatud kohustuste rikkumise eest (

§ 103). Hageja on menetluses küll väitnud, 11

(13)Tsiviilasi nr: 2-17-280 et väidetav rikkumine oli vabandatav, kuna kohustuste täitmist takistasid eelkõige pehme pinnas ja ebasoodsad ilmastikuolud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja neid väiteid menetluses samas tõendanud. Lisaks ei oleks pehme pinnas ja Eesti kliimale omased ilmastikuolud eelduslikult käsitletavad vääramatu jõu asjaoludena

§ 103lg 2 teise lause mõttes.

Kahju hüvitamiseks peavad olema täidetud nõude üldised eeldused. Esmajoones peab kostjal olema rikkumise tõttu tekkinud kahju. Seejuures tuleb lähtuda kahju hüvitamise üldisest eesmärgist, milleks on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud (

§ 127lg 1).

Arvestades asjas tehtud Riigikohtu otsuses esitatud seisukohti, võiks kostja poolt esitatu põhjal tema kahjuna kõne alla tulla hinnavahe, st summa, mis kostjal jääks hagejaga sõlmitud lepingu alusel saamata, kui ta võõrandaks raieõiguse kellelegi teisele samadel tingimustel, kuid ei saaks seda teha vähemalt sama tasu eest (sarnaselt lepingust taganemisel

§ 135järgi).

Kostja ei ole esitanud menetluses asjaolusid ega tõendeid viidatud hinnavahe olemasolu kohta, mh et ta ei saanud raieõigust võõrandada kolmandale isikule vähemalt sama hinna eest. Kostja ei ole taolisi asjaolusid välja toonud ka tema apellatsioonkaebuse uuel läbivaatamisel ringkonnakohtus. 24.2. Kostja on nõudnud hagejalt kahjuhüvitist 4234 eurot 30 senti tulenevalt sellest, et hageja ei tasunud pooltevaheliste teiste raielepingute alusel esitatud arveid 7128 euro 25 sendi ja 7105 euro 80 sendi saamiseks tähtaegselt ning kostja loovutas need nõuded inkassofirmale 10 000 euro eest. Kostja loeb oma kahjuks arvete kogusumma ja tasuna saadud 10 000 euro vahet. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et nõude loovutamise tasu ja nõuete summa vahe ei ole hüvitatav kahju (võla sissenõudmise kulud) ning et hageja ja inkassofirma sõlmitud kompromissist nõuete kohta ei saa järeldada kostjale kahju tekkimist. Kostja poolt esitatud tõendist saab järeldada, et inkassofirma on tasunud kostjale nõude loovutamise eest, kuid mitte seda, et kostja on teinud kulutusi hagejalt võla sissenõudmiseks. Hageja poolt maakohtule esitatud inkassofirma ja hageja vahel 19.08.2016 sõlmitud kompromissilepingust (I kd, tl 52) ei saa järeldada, et kostjale oleks kahju tekkinud. Lepingust tuleneb ainult see, palju hageja on isikule, kellele kostja nõuded loovutas, tasunud. Inkassofirma poolt kompromissis antud kinnitus, et pärast kompromissi täitmist ei ole tal hageja vastu muid nõudeid, ei ole kostja kahju hüvitamise nõude üle otsustamisel oluline ja sellekohane põhjendus tuleb maakohtu otsusest välja jätta. Ringkonnakohus lisab, et võlausaldaja võib võlgniku makseviivituse korral iseenesest nõuda kahju hüvitisena ka mõistlike sissenõudmiskulude hüvitamist ning selleks võivad olla ka mõistlikud inkassokulud (

§ 1131lg-d 1 ja 2, § 115 lg 1, § 128 lg 3).

Olukorras, kus kostja (võlausaldajana) on loovutanud oma tasunõuded inkassofirmale, ei saa siiski eeldada, et ta jättis mingi nõude (praegusel juhul kahju hüvitamise nõude) jätkuvalt endale. Nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele (

§ 164

lg 2).

§ 167

järgi lähevad nõude loovutamisel uuele võlausaldajale üle üldjuhul kõik nõudega seotud õigused. Eraldi on

§ 167

lg-s 3 ette nähtud, et nõude loovutamisel lähevad uuele võlausaldajale üle ka senise võlausaldaja õigused nõuda intressi ja leppetrahvi. Nimetatu kehtib seda enam siis, kui kahju hüvitamise nõue tekibki sisuliselt nõude loovutamisega (inkassokuludena) ja algne võlausaldaja 12

(13)Tsiviilasi nr: 2-17-280 ei väljenda võlgnikule selgelt, et ta on jätnud endale veel nõudega seotud nõudeid. Seega tuleb lähtuda sellest, et ka võimalikud kahju hüvitamise nõuded, mis on seotud loovutatud nõudega, lähevad üle uuele võlausaldajale.
  1. Kokkuvõttes tuleb hagi, arvestades juba jõustunud maakohtu otsuse osa, rahuldada 5165 euro 38 sendi ulatuses (s.o 10 200 – 954,62 – 4080). Kostja ülalkäsitletud kahjunõuded vastunõuetena ei ole edukad. IV.
  2. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg-st 3 tuleneb, et kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vajaduse korral vastavalt menetluskulude jaotust. Maakohus on rahuldanud hagi osaliselt ning jätnud menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega 10% ulatuses hageja ning 90% ulatuses kostja kanda. Ringkonnakohus rahuldab hagi samuti osaliselt, kuid maakohtust oluliselt erinevas ulatuses. Hageja on esitanud asjas kostja vastu rahaliselt kindlaksmääratud summas nõudeid kokku summas 11 685 eurot 12 senti (sh viivisenõue 1485 eurot 12 senti). Need nõuded rahuldatakse kokkuvõttes 5165 euro 38 sendi, st ligikaudu 44,2%, ulatuses. Seetõttu peab kolleegium vajalikuks muuta maakohtu poolt määratud kulude jaotust ning jaotada menetluskulud kõikides kohtuastmes TsMS § 163 lg-st 1 lähtudes võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, jättes menetluskulud 55,8% ulatuses hageja kanda ning 44,2% ulatuses kostja kanda.
  3. Kuna maakohus ei ole vaidlustatud otsuses hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 teisest lausest lähtudes apellatsioonkaebuse lahendamisel ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanus maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
  4. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
  5. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 2², esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak Ele Liiv 13
(13)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.