4-19-1427/6

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus (Võru kohtumaja) Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2019, Võru Väärteoasja number 4-19-1427 Kohtunik Erkki Hirsnik Väärteoasi Politsei- ja Piirivalveameti taotlus asenduskaristuse määramiseks Süüdlane Jane Otsing. Isikukood 49511036811; elukoht teadmata Kohtuvälise menetleja otsus Politsei- ja Piirivalveameti
2. juuni 2016 otsusega nr 2316,16,004806 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 151 lg 1 järgi määratud rahatrahv 100 trahviühikut ehk 400 eurot Kohtutäitur Tartu kohtutäitur Anne Böckler Jane Otsingule RESOLUTSIOON
3. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti taotlus Jane Otsingule määratud rahatrahvi asendamiseks rahuldamata.
4. Määruse koopia saata Politsei- ja Piirivalveametile ja Tartu kohtutäitur Anne Böcklerile. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada Tartu Maakohtule kirjaliku määruskaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, millal kaebaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama (väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 193 lg 1 ls 2 ja lg 2). PÕHIOSA Asjaolud
6. juuni 2016 otsusega väärteoasjas nr 2316,16,004806 karistati Jane Otsingut narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 151 lg 1 järgi rahatrahviga 100 trahviühikut, s.o 400 eurot, mil tuli tasuda 15 päeva jooksul otsuse kättesaadavaks tegemisest. Otsus jõustus
7. juunil
9. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas
10. märtsil 2019 Tartu Maakohtule taotluse otsustada karistusseadustiku § 72 ja täitemenetluse seadustiku § 201 alusel trahvi asendamine arestiga. Taotleja selgitab, et kuna süüdlane ei tasunud trahvi vabatahtlikult, alustati tema suhtes täitemenetlust.
11. detsembril 2018 teavitas kohtutäitur kohtuvälist menetlejat rahatrahvi täitmise võimatusest. Kohtutäitur on kontrollinud võlgniku vara sealhulgas registervara olemasolu ja töötamise registreid ning tuvastanud, et võlgnikul puudub vara. Võlgnik ei tööta ning tema 1 kontodel puuduvad ka muud sissetulekud. Seega pole süüdlasel sissetulekut ega vara, millele oleks võimalik sissenõuet pöörata.
12. Kohus üritas toimetada J. Otsingule istungikutset kohta, kus ta kohtule teada olevate andmete järgi kunagi elanud oli: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kuid kutse tagastati kohtule märgetega „saaja ei olnud kohal“, „saaja viibib pikemalt ära“ ja „hoiuaja möödumisel“. Samuti proovis kohus toimetada J. Otsingule kutset kätte elektrooniliselt, saates
13. märtsil 2019 kutse J. Otsingu eeldatavatele meiliaadressidele xxxxxxx@xxxxxxxxx ja xxxx_xxxxxx@xxxxxxxxx. Selgi viisil kutse kättetoimetamine vilja ei kandnud, sest J. Otsing ei saatnud kohtule kinnitust kutse kättesaamise kohta. Kohtu seisukoht
14. VTMS § 211 lg-st 3 tulenevalt teeb maakohus määruse, milles jätab sissenõudja avalduse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga rahuldamata, kui rahatrahvi asendamine arestiga või üldkasuliku tööga ei ole mingil põhjusel võimalik. Praegu see kohtu hinnangul võimalik ei olegi ja seda järgmistel põhjustel.
15. Rahatrahvi asendamise arestiga või üldkasuliku tööga lahendab maakohus VTMS § 211 lg 11 ls 1 järgi süüdlase osavõtul. Seega eeldab PPA avalduse rahuldamine möödapääsmatult J. Otsingu kohtusse ilmumist. Kohus on üritanud J. Otsingut mitmel viisil istungile kutsuda. Kohtul ei õnnestunud J. Otsingule istungikutset kätte toimetada tema võimalikus elukohas ega e-kirja teel. Niisiis ei ole kohtul võimalik J. Otsingut tema asukoha mitte teadmise tõttu istungile kutsuda, mistõttu ei ole tulenevalt VTMS § 211 lg 11 esimesest lausest võimalik PPA taotlust rahuldada.
16. Tõsi, kui J. Otsingu kohtusse toimetamine osutuks mõne kohtu käsutuses oleva vahendi abil võimalikuks, ei saaks PPA taotluse rahuldamist automaatselt võimatuks lugeda. Niisuguse vahendina tuleksid kõne alla PPA-lt andmete pärimine või tagaotsimine (ja sellele järgnev sundtoomine).
17. Kohus ei näe mõtet küsida PPA-lt informatsiooni J. Otsingu elukoha kohta. Nimelt on PPA (erinevalt varasemast) viimasel ajal keeldunud mitmes teises väärteoasjas süüdlase elukoha andmete esitamisest (vt nt Tartu Maakohtu
18. aprilli 2019 määrus asjas nr 4-19-528 (Hirve)). Seetõttu mõtet PPA-le järelpärimist teha.
19. Tagaotsimist väärteomenetluse seadustikus reguleeritud ei ole. See aga ei tähenda, et väärteomenetluses ei saa kedagi tagaotsitavaks kuulutada: isiku tagaotsitavaks kuulutamise võimalus avaneb VTMS § 2 ja kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 140 alusel. KrMS § 140 lg 1 kohaselt võib tagaotsitavaks kuulutada kahtlustatava, süüdistatava, kannatanu, tsiviilkostja või tunnistaja, kes ei ole kutse peale ilmunud KrMS §-s 170 nimetatud mõjuva põhjuseta ja kelle asukoht ei ole teada, ning kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoiduva süüdimõistetu. Seega saab isiku kuulutada tagaotsitavaks kahel juhul: 1) ta ei ole kutse peale ilmunud KrMS §-s 170 nimetatud mõjuva põhjuseta ja tema asukoht ei ole teada või 2) ta hoiab kohtuotsuse täitmisest kõrvale. J. Otsingu puhul ei kohaldu kohtu hinnangul kumbki neist alternatiividest.
20. Esimene alternatiiv eeldab kohtukutse kättesaamist: vastasel juhul pole võimalik rääkida sellest, et isik ei ole „kutse peale ilmunud. J. Otsing ühtegi kohtukutset kätte saanud ei ole.
21. Ka kohtuotsuse täitmisest kõrvale hoidumise alternatiiv praegu ei kohaldu. Esiteks võiks öelda, et praeguses menetluses ei ole tehtud mingit kohtuotsust, mistõttu langeb see alternatiiv 2 juba sel põhjusel ära. Tõsi, väärteomenetluses võib olla põhjendatud tõlgendada KrMS § 140 lg 1 elementi „kohtuotsus“ laiemalt kui seda puhtalt grammatiliselt teha saaks. Nii võiks proovida väita, et „kohtuotsus“ ei tähenda mitte üksnes kohtu tehtud otsust, vaid ka kohtuvälise menetleja koostatud väärteootsust. Aga ka sellisel juhul ei oleks KrMS § 140 lg 1 eeldused täidetud. Seda seepärast, et pole alust eeldada, et J. Otsing on
22. juuni 2016 otsuse täitmisest kõrvale hoidunud: kohtul puudub igasugune teave selle kohta, miks on trahv jäänud tasumata. Lisaks oleks sellele argumendile tuginemine ebaloogiline seetõttu, et pikka aega üritas trahvi kätte saada kohtutäitur: trahvi kätte saamiseks on ette nähtud täitemenetlus ja poleks põhjendatud heita praeguses asenduskaristuse mõistmise menetluses isikule ette seda, et ta hoidis trahvi maksmisest kõrvale. Viimaks on ehk võimalik tõlgendada KrMS § 140 lg 1 alt 2 nii, et see peab silmas praegusest asenduskaristuse menetlusest kõrvale hoidumist. Sellegagi aga praegu tegu ei ole. Nimelt ei ole kohtul mingeid andmeid selle kohta, et J. Otsing on jätnud sihilikult kohtusse tulemata. Sellist järeldust ei saa teha selle põhjal, et ta ei ela kohtule teada olevas kohas: selleks võib J. Otsingul olla menetlusest kõrvale hoidumise kõrval lugematu hulk muidki põhjusi.
23. Eelöeldu tähendab, et J. Otsingut ei saa praegu ka tagaotsitavaks kuulutada (ja tabamisel sundkorras kohtusse tuua).
24. Niisiis on PPA taotluse rahuldamine võimatu ja see taotlus tuleb VTMS § 211 lg 3 alusel rahuldamata jätta. /allkirjastatud digitaalselt/ 3