Obsah (8)

§ 651§ 659§ 662§ 550§ 465§ 656§ 667§ 173

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-16-12885 Määruse tegemise aeg ja koht 17. mai 2019, Tallinn Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Iko Nõmm, Ande Tänav Kohtuasi XX avaldus XX ja YY

) § 659 ja § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada osas, milles maakohus jättis isa avalduse rahuldamata ja rahuldas ema avalduse vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks puudutatud isiku II suhtes ning määras kindlaks isa ja puudutatud isiku II suhtlemiskorra. Ringkonnakohus saadab asja tühistatud osas tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. 42.

§ 651

lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

§ 659kohaselt kohaldatakse nimetatut ka määruskaebuse menetlemisele.

Käesoleval juhul vaidlustab isa maakohtu määrust vaid osas, milles maakohus otsustas puudutatud isiku II hooldusõiguse lõpetamise küsimuse tema viibimiskoha määramise osas ja puudutatud isikuga II suhtlemise korra. Pooled ei vaidle puudutatud isiku III hooldusõiguse teostamise ega puudutatud isiku II koolivaliku ja terviseküsimustes hooldusõiguse üle. 43. Vastuseks laste ema ja laste esindaja seisukohtadele märgib ringkonnakohus, et ei nõustu väitega, nagu ei oleks määruskaebust võimalik rahuldada, kuna isa ei vaidlustanud määrust osas, milles kohus jättis tema avalduse rahuldamata.

§ 662

lg 1 p 3 kohaselt tuleb määruskaebuses esitada selgelt väljendatud protsessuaalne taotlus, märkides seejuures ära, millises ulatuses määruskaebuse esitaja esimese astme kohtu määrust vaidlustab ning missugust lahendit määruskaebuse esitaja taotleb. Määruskaebuses palub isa maakohtu määruse tühistada osas, millega kohus lõpetas vanemate ühise hooldusõiguse puudatud isiku II viibimiskoha määramise osas ning andis selles osas hooldusõiguse Eesti Vabariigi piires lapse emale, samuti osas millega kohus määras kindlaks isa ja puudutatud isiku II suhtluskorra. Isa palub teha uue määruse, millega rahuldatakse tema avaldus. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole määruskaebuse taotlus ja selle sisu vastuolulised ega arusaamatud. Kaebuse esitaja taotletav eesmärk on piisavalt selgelt äratuntav ja ringkonnakohus saab kaebust menetleda. 44. Vanema õiguste määramine lapse suhtes on

§ 550

lg 1 p 2 kohaselt hagita menetluses lahendatav perekonnaasi.

478 lg 1 kohaselt on hagita menetluse lahend kohtumäärus. Kohtumäärusele kohaldatakse hagimenetluses tehtava kohtumääruse kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 465

lg 2 p 8 kohaselt peab kohus määruses märkima muu hulgas põhjendused, mille alusel kohus järeldusteni jõudis, samuti õigusaktid, millest kohus juhindus. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on olulises ulatuses põhjendamata, st põhjendused sisuliselt puuduvad.

1. Perekonnaseaduse (PKS) § 137 lg 3 kohaselt lähtub kohus hooldusõiguse ühele vanemale andmise üle otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et lapse hooldusõiguse muudatusi puudutava otsustuse teeb kohus diskretsiooniotsusena menetlusosaliste huve kaaludes (vt nt Riigikohus 3-2-1-159-15). 8 Ringkonnakohus märgib, et ka diskretsiooniotsusest peavad selgelt nähtuma kaalutlused, millest tulenevalt kohus on järeldustele jõudnud, sh peavad nähtuma asjaolud, mis on kohtu hinnangu olulised ja millised ebaolulised. Kaalutluste esiletoomine ja põhjendamine on seda olulisem, et diskretsiooniotsuse vaidlustamise võimalused on menetlusosaliste jaoks piiratud. Kõrgemalseisev kohus saab sekkuda vaid juhul, kui on ületatud diskretsiooni piire.
2. Käesoleval juhul ei nähtu maakohtu määruse põhjendustest, et kohus oleks hooldusõiguse lõpetamiseks alust andvaid asjaolusid kaalunud, menetluses poolte esitatud tõendeid ja väiteid hinnanud ega seda, miks ta ühe või teise menetlusosalise seisukoha või väitega ei nõustu. Maakohtu määruse põhjendustest nähtub üksnes see, et vanemad vaidlevad puudutatud isiku II elukoha üle, kohtul ei ole õnnestunud neid lepitada ja laps on avaldanud, et soovib minna isa juurde elama, kuid tal ei ole ka emaga probleeme. Maakohus leidis määruse p-s 27, et põhjendatud on puudutatud isiku II senise elukorralduse jätkumine, s.o elamine koos venna, õe ja emaga. Määrusest ei nähtu aga see, mille alusel on kohus sellise järelduse teinud, st millised olid isa ja ema avaldustes esile toodud asjaolud ja väited, samuti muud asjas esitatud seisukohad ja tõendid, millega kohus otsustuse tegemisel arvestas ning millist kaalu ta asjas esile toodud tähtsust omavatele asjaoludele omistas.
3. Maakohtu järelduse kujunemine puudutatud isiku II hooldusõiguse lõpetamise kohta ei ole eeltoodu tõttu jälgitav ega võimalda ringkonnakohtul anda hinnangut diskretsiooniõiguse kohaldamise õiguspärasusele. Ringkonnakohus ei saa teostada kaalutlusõigust maakohtu eest ega võtta seisukohta määruskaebemenetluses esitatud asja lahendamisel tähtsust omavate sisuliste asjaolude osas, kuna määrusest ei ole võimalik aru saada, mil määral maakohus nendega asja lahendamisel arvestas. Põhjendamiskohustuse niivõrd ulatuslik täitmata jätmine on menetlusõiguse normi oluline rikkumine ja toob kaasa maakohtu määruse tühistamise (

§ 656lg 1).

Maakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel hinnata kõikide menetlusosaliste esitatud PKS § 137 kohaldamise seisukohalt tähtsust omavaid asjaolusid, väiteid ja tõendeid ning oma kaalutlusotsustust isa ja ema avalduste rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta nõuetekohaselt põhjendada.

1. Kuna puudutatud isiku II hooldusõiguse tema viibimiskoha määramise õiguse osas ühele vanemale andmise otsustamisest sõltub ka see, kuidas lahendatakse ema avaldus isa ja puudutatud isiku II suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks, tuleb maakohtu määrus tühistada ka isa ja puudutatud isiku II suhtlemiskorda puudutavas osas.
2. Tuginedes

§ 667lg-le 3 vaatab ringkonnakohus määruskaebuse läbi kirjalikus menetluses.

50. Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus

§ 173lg 3 teise lause alusel asjas tehtavas lõpplahendis.

Gaida Kivinurm Iko Nõmm Ande Tänav (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) 9