Obsah (4)
§ 76§ 199§ 64§ 75KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 2. aprillil 2019 Narva kohtumajas Kohtuasja number 1-18-9253 Kohtunik Kohtunik Innokenti Menšikov Kohtuistungi sekretär Ilona Berezina Tõlk
§ 76ja Kr
MS § 426, § 432 määras: Jätta Sergei Kostritsõn vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Harju Maakohtu 29.11.2018 otsusega tunnistati Sergei Kostritsõn süüdi ja karistati teda
§ 199
lg 2 p 8, 9 järgi 5 kuu pikkuse vangistusega.
§ 64
lg 1 ja § 65 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks 22.05.2018 Harju maakohtu poolt mõistetud raskema karistusega 3 aastat vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 12.02.
- Harju Maakohtu 29.11.2018 otsus jõustus 15.12.
- Viru Vangla esitas 18.03.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Sergei Kostritsõni tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise järelevalve alla. 1
(6)Karistuse kandmise algus 12.02.2018 ja lõpp 12.02.
- Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 12.08.
- Elektroonilise valve alla tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 12.02.
- Sergei Kostritsõn andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Kinnipidamisasutusest Sergei Kostritsõn kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et Sergei Kostritsõnil puuduvad distsiplinaarkaristused. Vanglakaristust kannab kuueteistkümnendat korda. Isik on 25 korda kriminaalkorras karistatud, kuid kehtivaid kriminaalkaristusi on viis. Varasemalt on karistatud auto ärandamise ja röövimise ning kehalise väärkohtlemise eest. Viimased süüdimõistmised on varguste eest. Kuritegude põhjuseks olnud kehv majanduslik seis ja nõrk toimetulekuoskus. On hoidnud kõrvale ka karistuse täideviimisest. Varasemalt on kuriteo soodustavaks teguriks olnud alkohol. Alates 29.01.2019 süüdimõistetu töötab kinnipidamisasutuses koristajana. Sergei Kostritsõn elas enne vangistust Tallinna linnale kuuluvas munitsipaalkorteris. Pärast eelmist vanglast vabanemist asus Kostritsõn elektroonilise valve alla elama MTÜ Lootuse Küla keskusesse. 08.02.2019 on isik vangla poolt suunatud tugiisiku ja majutusteenusele, sest isikul puudus elukoht peale vangistust. 14.02.2019 on vangla saanud kinnituse, et isikut ollakse nõus majutama Järve Kodus aadressil xxx. Tegemist on ühiselamuga, mis kuulub xxx OÜ-le. Elukoht vastab elektroonilise järelevalve paigaldamise tingimustele ning ühiselamu juhataja andis nõusoleku elektroonilise valve kohaldamist. Isik omandas põhihariduse ning hiljem õppis puusepaks. Vanglas olles on omandanud väidetavalt elektriku ja tisleri elukutse, kuid dokumente säilinud pole. Valdab eesti keelt B2 tasemel. On osalenud vabaduses Töötukassa poolt pakutavas arvutikursusel. Omab teatavaid oskusi ka kokanduses. Töökogemuse on isik saanud vanglates. Enne vangistust Sergei Kostritsõn on teinud juhutöid ehitustel ning talvel lumekoristustel. Viimane pikemaajalisem ametlik tööperiood jääb aastasse 1986, kui töötas lukksepana leivakombinaadis. Enda sõnul töötas ühe eelmise vangistuse järel lühikese perioodi ka valvurina. Toimetulekut mõjutas varasemalt alkoholi tarvitamine. Vabaduses puudus korrapärane sissetulek, mistõttu elatus peamiselt vargustest. Enne vangistust oli töötuna arvel ja vangistuse ajal on nõus töötama majandustöödel. Vabanemisel kindel töökoht puudub. Kraha andmetel on tasumata rahalisi nõudeid 17 821, 30 euro ulatuses ja vabanemisfondis 50, 82 eurot. Lähedasteks on õed ja kaks täiskasvanud tütart, kellega ta ei suhtle. Vanemad on surnud. Isik ei ole olnud abielus ning püsivat suhet pole juba pikemat aega olnud. Suhtlusringkonna on moodustanud valdavalt kriminaalkorras karistatud isikud. Väljaspool vanglat suhtleb teiste isikutega harva. Isiku riskiv ja hoolimatu elustiil tuleneb tema puudulikest toimetuleku oskustest. Isikut ei saa pidada mõjutatavaks. Otsused teeb ise ja kuritegusid sooritab üldjuhul üksi. Grupis sooritatud tegude puhul on initsiatiiv tema poolt. Kinnipeetaval on isikut tõendav dokument, mis kehtib kuni 26.04.
- Isiku sõnul tarvitas ta alkoholi nooremas eas, kuid viimasel ajal ei ole alkoholi tarvitamine probleeme tekitanud. Esimesed kuriteod on toime pandud alkoholijoobes. Tunnistab, et tarvitas alkoholi tähtpäevadel, aga liigtarvitamist ei esinenud. Enda arvates pole alkohol tema jaoks probleem. Kuriteo toimepanemise ajal polnud alkoholijoobes ja sõltuvust diagnoositud ei ole. 2
(6)Isikul on krooniline haigus. Terviseprobleemide tõttu saab vanglas ravi. Üldiselt hindab oma füüsilist seisundit heaks ning näeb ennast tööjõulisena. Sõltuvusi diagnoositud pole. Isikul on head suhtlemisoskused ja vägivaldset käitumist on esinenud harva. Vägivaldselt võib käituda olukorras, kus ta tabatakse kuriteo sooritamisel või konfliktes olukorras, kui on tarvitanud alkoholi. Isik teadvustab oma probleeme, kuid ei ole nende lahendamisega põhjalikult ja eesmärgipäraselt tegelenud. Väidetavalt on soov muutuda ning muutuse aluseks on pidev legaalne sissetulek ja oskus tulusid-kulusid tasakaalus hoida. Hetkel on need oskused puudulikud. Samuti puudub isikul oskus mõista teiste inimeste seisukohti. Sellele viitavad süstemaatilised vargused, sealhulgas kahju tekitamine teistele. Isik on enamiku elust veetnud erinevates vanglates ning sellest tulenevalt on välja kujunenud kriminaalne elustiil. Mõistab, et ühiskonnas on normid ja reeglid vajalikud, kuid enda puhul peab varastamist üheks toimetuleku võimaluseks. Ei oska muud moodi toime tulla. Oma kuritegusid ratsionaliseerib erinevate riiklike süsteemide probleemidega ning enda süüd ei tunnista. Viimasest vangistusest vabanes tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla, kuid sooritas uue kuriteo katseajal. Kinnipeetava elukäik ja korduv katseajal kuritegude toimepanek näitab, et motivatsioon kuritegelikust käitumisest loobumiseks puudub. Suur hulk kuritegusid ja pidevad vangistused näitavad kriminaalseid hoiakuid. Vanglas suhtub ametiisikutesse üldiselt lugupidavalt. Ohustatud on ühiskond. Oht seisneb vägivalla kasutamises tema jaoks äärmuslikes olukordades (näiteks vahele jäämisel) ja konfliktsetes situatsioonides. Vägivaldne käitumine ei ole isikule omane. Oht seisneb ka karistusest kõrvale hoidmises. Oht on kõige tõenäolisem, kui isik tunneb et ta on väljapääsematus olukorras (varguse ajal vahele jäämine, kinnipidamise oht). Samuti võib ohtlikkust suurendada alkoholi tarvitamine, kui isik peaks hakkama uuesti alkoholi kuritarvitama. Viru Vangla, arvestades Sergei Kostritsõn ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, toetab Sergei Kostritsõn tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt juhul, kui kohus peab otstarbekaks Sergei Kostritsõn vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamist, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata Sergei Kostritsõnle katseaeg kuni 12.02.2021 ning tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toime panemise tõenäosusest käitumiskontroll tähtajaga 10 kuud. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata Sergei Kostritsõnle järgmised kohustused:
§ 75
lg 2 p 2 – mitte tarvitada alkoholi;
§ 75
lg 2 p 4 – asuma tööle või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele 2 nädala jooksul pärast vabanemist ;
§ 75lg 2 p 9 – alluda elektroonilisele valvele.
Elektroonilise valve pikkuseks 3 kuud. Elukoht, kuhu soovib Sergei Kostritsõn elama asuda, vastab elektroonilise valveseadme paigaldamise nõuetele ning xxx OÜ juhataja I K on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. Kohtuistung 02.04.2019 toimunud kohtuistungil taotles kinnipeetav enda ennetähtaegset vabastamist elektroonilisele järelevalvele kohaldamisega. Kinnipeetav kinnitas, et vabanemise korral ta hakkab elama x OÜ. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning toetab, nagu ka vangla, Sergei Kostritsõn ennetähtaegset vabastamist. Kohtu põhjendused 3
(6)Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja arvestades prokuröri kirjalikku arvamust, leiab, et Sergei Kostritsõni tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud.
§ 76
lg 1 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Vastavalt
§ 76
lg 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetul on 5 kehtivat kriminaalkaristatust. Ta on karistatud erinevate kuritegude toimepanemise eest, peamiselt varguste eest. Vanglakaristust kannab kuueteistkümnendat korda. Käesoleval hetkel kannab isik karistust selle eest, et tema pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil sissetungimisega ja süstemaatiliselt, s.o
§ 199lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Kohus hindab neid kui asjaolusid, et vangistus ei mõju talle piisavalt distsiplineerivalt ning kohus ei ole veendunud, et vabaduses viibimine osutab Sergei Kostritsõn käitumisele paremat mõju. Süüdimõistetul on põhiharidus, omandatud erialasid tal ei ole. Isik ei suhtle oma sugulastega ja tal puudub toetav lähivõrgustik. Peale vabanemist puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht ning isikul on tasumata võlgasid 17 821 ja 30 senti. Kohus arvestab nimetatud asjaolusid, mis teatud määral suurendavad uue kuriteo toimepanemise riske. Samas tuleb positiivseks lugeda, et Sergei Kostritsõn valdab eesti keelt B2 tasemel. Ta on vanglas töötanud koristajana. Isikul puuduvad distsiplinaarkaristused. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib isik elama asuda Järve Kodusse aadressil: x. Tegemist on ühiselamu toaga. Ühiselamu juhataja on nõus, et Sergei Kostritsõn vanglast vabanemisel Järve Kodusse elama asub. Toasse on võimalik paigutada elektroonilise järelevalve seadmed. Kohus arvestab nimetatud asjaolusid, kuna need maandavad teatud määral uue kuriteo toimepanemise riske. Aga arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuritegude asjaolusid ja suhtumist karistuse täitmisele, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal või väheoluline. Arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuritegude asjaolusid (kuriteod on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgiga), korduvalt samalaadsete kuritegude eest (vargused) karistamist, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. 4
(6)Kohus leiab, et mõned kuriteod on võimalik toime panna ka elektroonilise järelevalve all viibides ehk elektrooniline järelevalve ei taga uute kuritegude toimepanemise vältimist samas ulatuses nagu seda kinnipidamise puhul. Seda enam, isikul on suured võlad, puudub töökoht ja toetav lähivõrgustik, mis võib samuti kihutada teda uute kuritegude toimepanemisele. Samuti kuriteo soodustavaks teguriks olnud alkohol ning Kostritsõni iseloomustest nähtub, et vägivaldselt võib käituda olukorras, kus ta tabatakse kuriteo sooritamisel või konfliktes olukorras, kui on tarvitanud alkoholi. Kohus võtab arvesse ka seda, et viimasest vangistusest vabanes Kostritsõn tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla, kuid sooritas uue kuriteo katseajal. Peale selle, Kostritsõni ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohus on seisukohal, et karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et kuritegude toimepanemine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub reaalses vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Seega võib järeldada, et Sergei Kostritsõni puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Isik oli varasemalt kriminaalhooldusel, kuid see ei ole suutnud teda hoida kohtu poolt määratud kohustuste täitmisest. Sergei Kostritsõn ei õigustanud varem talle antud võimalust läbida edukalt katseaeg ning pole üles näidanud enda korduvate süütegude toimepanemise tõttu sellist hoolsust, mida eeldatakse kriminaalhooldusaluste puhul. Seega oleks kergemeelne arvata, et varasemalt kriminaalkorras mitmel korral karistatud isik hakkaks nüüd vabaduses uut, seadusekuulekat elu, alustama. Kohus rõhutab, et ennetähtaegse vabastamise kohaldamisel on esikohal toimepandud kuriteo asjaolud (
§ 76lg 4).
Kohus osutab tähelepanu asjaolule, et vabaduses viibides süüdimõistetu käitumine oli ohtlik. Viimane kuritegu pani ta toime katseaja jooksul. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Käesoleval hetkel ei kaalu Sergei Kostritsõni isiksust iseloomutavad positiivsed asjaolud (elukoha olemasolu, vanglas töötamine, keeletase olemasolu ning distsiplinaarkaristuse puudumine) üle negatiivseid argumente (korduv karistatus, kuriteo toimepanemise asjaolud, uute kuritegude toimepanemine elektroonilise järelevalve all, alkoholi tarvitamine, võlgade olemasolu, lähedaste toetuse ja töökoha puudumine). Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal või väheoluline. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Seda argumenti toetab ka asjaolu, et nii on teiste inimeste elu, tervis ja ohutus paremini kaitstud. 5
(6)Eeltoodust lähtudes ja juhindudes
§ 76, Kr
MS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Sergei Kostritsõn Harju Maakohtu 29.11.2018 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Innokenti Menšikov kohtunik 6
(6)