1-18-8659/21

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2019, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-18-8659 Kohtunik Galina Jasnjuk Kohtuistungi sekretär Aliis Peri Kohtuasi Viru Vangla materjalid Kristjan Linduse vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu Kristjan Lindus, isikukood 39507252212, viibimiskoht Viru Vangla, vabanemisjärgne elukoht: xxx Karistuse kandmise algus 09.09.2018 ja lõpp 03.09.2019 Lepinguline kaitsja Paavo Paal Kohtuasja läbivaatamise aeg 13.03.2019, videokohtuistung RESOLUTSIOON: Jätta Kristjan Lindus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärus saata Viru Vanglale, Kristjan Lindusele, tema kaitsjale ning prokurörile. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 20.11.2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-18-8659 tunnistati Kristjan Lindus süüdi KarS § 121 lg 2 p 3, § 424 lg 2, § 266 lg 2 p 1 järgi ning karistuseks mõisteti 1 (üks) aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning lõplikuks karistuseks mõisteti 11 (üksteist) kuud ja 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust alates 09.09.
2. Kohtuotsus jõustus 06.12.
3. Viru Vangla esitas 27.02.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Kristjan Linduse vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava Kristjan Linduse uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktorit, ei toeta tema tingimisi enne tähtaega vabastamist. 1 Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas teatas prokurör, et ei soovi osa võtta Kristjan Linduse tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta Kristjan Linduse ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung 13.03.2019 kohtuistungil avaldas Kristjan Lindus, et ei pane toime uusi kuritegusid. xxx sündis poeg. Kaitsja toetas Kristjan Linduse seisukohta. Palub vabastada ta karistuse kandmisest enne tähtaega. Rohkem ta ei hakka uusi kuritegusid toime panema. Vabanemisel tal on garanteeritud töökoht. Lindus on nõus sellega, et temale oleks kinnitatud jalavõru rohkem, kui üheks kuuks. Kohtumääruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, kuulanud ära süüdimõistetu, kaitsja ning arvestades prokuröri kirjalikku seisukohta, leiab, et isik ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kristjan Linduse näol on tegemist isikuga, keda on korduvalt väärteo- ja kriminaalkorras karistatud. Kristjan Lindus on kriminaalkorras karistatud kolmel korral. Varasemalt on pannud toime kaks vägivaldset kuritegu tüdruksõbra suhtes. Viimase kuriteo raames on korduvalt (4 episoodi) kasutanud juhututtavate suhtes vägivalda, juhtinud mootorsõidukit joobeseisundis ja pani toime sissemurdmise. Kohus on seisukohal, et korduvkaristatus viitab sellele, et kuritegude toimepanemine ei ole olnud juhuslik ning isikul puuduvad oskused toime tulla seaduskuulekalt. Kehtiva kohtupraktika kohaselt olukorras, kus isikut on juba mitmendat korda kriminaalkorras karistatud ei saa riigipoolne usaldus olla samaväärne, kui näiteks esmakordselt karistatud isikute puhul. Kohtupraktikas on korduvalt karistatud isikute retsidiivsus suur ning selliste isikute ennetähtaegne vabastamine peab tuginema kaalukamatele argumentidele kui isiku lubadused. Isikut tingimisi ennetähtaegselt vabastades peab kohtus tekkima veendumus, et karistus on enne lõpptähtaja saabumist täitnud nii eri- kui üldpreventiivse eesmärgi (Tartu Ringkonnakohtu 1.11.2017 määrus asjas nr 1-15-6088, p 7). Kohtul sellist veendumust tekkinud ei ole. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Seda peab isik näitama enda käitumisega karistuse kandmise ajal. Kristjan Linduse käitumine vanglas oli seaduskuulekas, kuna tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Kohtu hinnangul väärib kinnipeetava käitumine vangistuse jooksul tunnustust, kuid ainuüksi hea käitumine kinnipidamisasutuses ei veena kohut piisavalt selles, et isik oleks teinud temale mõistetud karistusest endale vajalikud järeldused. Kristjan Lindusel on olemas kindel vabanemisjärgne elukoht, kuhu ennetähtaegse vabanemise korral elama saaks asuda ning mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks. Tegemist on eramajaga, kus elavad K. Linduse ema ja alaealine õde. Elamu on sobilik elektroonilise valve kohaldamiseks. 2 Positiivseks tuleb lugeda sedagi, et Kristjan Lindus suhtub töösse positiivselt ning vabanemisel tal on garanteeritud töökoht. Võttes aga arvesse seda, et viimased kuriteod pani ta toime ajal, kui ta oli hõivatud tööga, siis võib järeldada, et töökoha olemasolu ei saa olla seaduskuuleka käitumise garantiiks ning takistuseks uute kuritegude toimepanemiseks. Uute kuritegude toimepanemist võib Kristjan Linduse puhul soodustada ka alkoholi kuritarvitamine, sest kõik kuriteod pani Kristjan Lindus toime alkoholijoobes. Kinnipeetav ise tunnistas, et on varasemalt liialdanud alkoholi tarvitamisega ja võib muutuda joobeseisundis agressiivseks. Vaatamata sellele, et Kristjan Lindus tunnistab probleemi ja on motiveeritud sellega tegelema, tema sõnade kohaselt proovis 2018 aastal alkoholi mitte tarvitada ja see temal ka õnnestus, kahtleb kohus, et isik suudab vabaduses tegelikult alkoholist loobuda. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt võib Kristjan Lindus konfliktiolukorras käituda impulsiivselt ja vägivaldselt. Tal on puudulikud probleemide lahendamise oskused. Konfliktsituatsioonide lahendamisel valib ta seadusega vastuolus olevaid lahendusviise. Kohus leiab, et eeltoodud isikut iseloomustavad andmed annavad kohtule aluse kahelda, et isik suudab vabaduses õiguskuulekalt käituda ning uusi kuritegusid mitte toime panna isegi asjaolus, et K. Lindus sai isaks. Eeltoodu alusel kohus leiab, et antud juhul puuduvad alused Kristjan Linduse tingimisi ennetähtaja vabastamiseks. Ohuprognoos Kristjan Linduse puhul annab küllaldase põhjuse arvata, et vabaduses võib ta jätkata kuritegude toimepanemist, mistõttu Kristjan Lindus tuleb jätta tingimisi ennetähtaega vabastamata. Ka vangla on hinnanud uute kuritegude toimepanemise ohtu sedavõrd suureks, et on otsustanud mitte toetada süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Isiku ennetähtaegset vangistusest vabastamist ei toeta ka prokurör. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Kristjan Linduse tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76, KrMS §§ 426, 432, 384,
4. /digitaalselt allkirjastatud/ Galina Jasnjuk Kohtunik 3