Obsah (6)

§ 100§ 101§ 105§ 116§ 99§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 21.09.2018.a Tallinn Tsiviilasja number 2-17-15582 Tsiviilasi M K, E K K ja

) on sätestatud põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus.

§-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida

§ 100

lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

§ 101

lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2017 oli töötasu alammääraks 470 eurot, millest ½ on 235 eurot. Alates 01.01.2018 on kuutasu alammääraks 500 eurot, millest ½ on 250 eurot (Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrus nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamise“ kohta). 4. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selle üle, et hagejad on E K ja kostja ühised lapsed (kd I lk 5, 7, 9). Samuti puudub vaidlus selles, et kostja ei ela hagejatega koos. Hagejatel on seega kostjast lahus elava alaealiste lastena kostja vastu

§-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Kohus selgitab, et nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saab lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Ka Riigikohus on leidnud, et kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta

§ 100

lg 2 järgi ülalpidamiskohustust lapsele iga kalendrikuu eest ette elatist makstes (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-136-13, p 11).

§ 100

lg-te 1 ja 2 alusel saab laps (lapse õiguste ja huvide kaitseks teda kasvatava hooldusõigusliku vanema esindusel) ülalpidamist nõuda eelkõige perioodilise rahalise maksena ehk elatisena. Ülalpidamise andmine rahas igakuise ettemaksuna võimaldab elatist lapse heaks kasutaval vanemal arvestada selle summaga kulude planeerimisel. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust.

§ 105

lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (

§ 116lg 1). Vastavalt Ts

MS § 369 sätestatule võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik ei täida oma korduvaid kohustusi tulevikus õigel ajal. Aluse selliseks eelduseks annab esmajoones ülalpidamiskohustuse varasem rikkumine (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-33-11 p 18). Tulenevalt TsMS § 230 lg 1 sätestatust on kostja tõendamise koormuseks asjaolu, et ta on oma lapse ülalpidamisest osa võtnud vaidlusalusel perioodil. Hagejate esindaja väitel on kostja tasunud elatist alla seaduses sätestatud miinimummäära. Kostja väitel täidab kostja aga seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust vahetult ning on alates oktoobrist 2016 kandnud hagejate kulutusi. 5. Lapse ülalpidamise ulatust reguleerib

§ 99

, mille lõigete 1 ja 2 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku (sh lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist (vt 5 Riigikohtu lahend nr 3-2-1-69-13 p 17; 3-2-1-118-12 p 13).

§ 101

lg 1 sätestatust tulenevalt tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi tõendada (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-118-12, p 16). Kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-37-11, p 12).

1. Hageja I on menetluses palunud välja mõista igakuise elatise summas 422 eurot, hageja II 371 eurot ning hageja III nõuab elatist miinimummääras. Hagejad on menetluses esitanud kolm hagiavalduse täpsustust (kd I lk 183-190, kd II lk 110-180, kd III lk 42-45), milles hagejad on välja toonud nende igakuised kulutused. Kuna kostja on esitanud vastuväiteid hagejate igakuistele kulutustele, siis tuleb kohtul esmalt hinnata hagejate kulude suuruse põhjendatust. 6.1 Hagejate I, II ja III eluasemekulud Hagejad on välja toonud, et elavad oma emaga 3-toalises korteris XXX ning nende eluasemekulud koosnevad kasutuseelisest (184,50 eurot ühe hageja kohta), eluruumi kasutuskulust (s.o kommunaalkulud 39,35 eurot ühe hageja kohta) ning elektrienergia tarbimise kulust (6,40 eurot ühe hageja kohta). Kokku moodustab seega ühe hageja igakuine eluasemekulu 230,25 eurot. Hagejad on nimetatud kulude tõendamiseks kasutuseelise osas viidanud kinnisvara portaali interneti lingile (kd I lk 184, kd II lk 110 pöördel) ning esitanud ka tõendina korteriühistule tasutud maksekorralduse (kd II lk 33-35). Nimetatust nähtub aga, et hagejate seaduslik esindaja on tasunud 09.02.2018 kolm arvet (novembri 2017, detsembri 2017 ja jaanuari 2018 eest), mis on juba eelnevalt ka kostja poolt tasutud. Seega jääb selgusetuks, miks hagejate seaduslik esindaja nimetatud arved täiendavalt tasus. Kostja on esitanud menetluses tõendid, et tema on tasunud nii kommunaalkulude arveid (kd I lk 28-34, 74 pöördel, kd II lk 1-3, kd III lk 12-13, 55-57), E E AS arveid (kd I lk 3541, kd II lk 4-9, kd III lk 14-16, 58-61) kui ka korteriga seotud laenu ja kindlustusmakseid (kd I lk 42-43, kd II lk 10, kd III lk 17, 62). Hagejad on ka ise kinnitanud, et kostja tasub kommunaalkulusid (kd I lk 81 pöördel). Kostja poolt esitatud tõendite pinnalt on hagejate eluasemega seotud igakuine keskmine kommunaalkulu ca 143 eurot ning elektrikulu ca 25 eurot kuus, s.o kokku 168 eurot. Seega on igakuine kulu igal hagejal kommunaalkuludele ning elektrile ca 42 eurot (arvestades, et korteris elab neli inimest). Kuigi hagejad ei nõua eluasemekuludena laenumaksete tasumist, siis peab kohus vajalikuks märkida, et hageja seadusliku esindaja poolt esitatud tõendist nähtuvalt, ei ole hageja seadusliku esindaja poolt tasutud laenumaksed seotud hagejate elukohaga (kd I lk 86). Hagejate ema panga väljavõttest nähtuvalt on tegemist laenulepinguga nr XXX. Nimetatud lepingust nähtub aga, et laenu kasutamise eesmärgiks oli S asuva kinnistu renoveerimine (kd I lk 108). 6 Kohus on seisukohal, et vanemad peavad vastavalt oma varalisele seisundile osalema ka lapse eluasemevajaduse rahuldamisel. Asjaolu, et üks vanem annab enda kasutuses oleva eluaseme ka oma lapse kasutusse, ei tähenda, et see vanem peabki üksi lapse eluasemevajaduse rahuldama ja teine vanem vabaneb selles osas oma ülalpidamiskohustusest. Lapse vajadust kasutada eluruumi saab ülalpidamise määramisel arvestada ka siis, kui laps elab ühele vanemale kuuluvas eluruumis, sõltumata sellest, kas eluruumi soetamiseks on võetud krediiti. On selge, et kui vanemal napib vahendeid endale eluruumi hankimiseks või selle kasutamiseks, nt kui ta ei suuda tasuda laenumakseid või eluruumi jooksvaid ülalpidamiskulusid, mõjutab see ka temaga koos elava ja iseseisva sissetulekuta lapse elukvaliteeti. Eluasemevajaduse ulatuse ja rahalise väärtuse saab kindlaks määrata eluaseme kasutamisest saadava varaliselt hinnatava eelise (kasutuseelise) väärtuse kaudu, kuna laps saab vanema kasutuses olevas eluruumis elades kasutuseeliseid tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 62 lg 1 mõttes. Korteri kasutuseelise väärtuse saab TsÜS § 65 kohaldades määrata kindlaks eluruumi kasutamisest saadava eelise kohaliku keskmise turuhinna järgi, s.o eluruumi üürimisel saadava üüri järgi (vt selles osas ka Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-69-13). Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagejate kulud eluasemele on reaalsed ja tõendatud kostja poolt esitatud arvete ja maksekorraldustega. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hagejate poolt välja toodud kasutuseelise summale, vaid on üksnes välja toonud, et tasub korteriga seotud laenumakseid. Kostja poolt esitatud arvetest ning ülekannetest ning hagejate poolt välja toodud kasutuseelise väärtusest (s.o 738 eurot), saab kohtu hinnangul järeldada, et igakuiseks eluasemekuluks on kokku ca 906 eurot. Arvestades väljatoodud asjaoludega ja esitatud tõenditega, loeb koos seega ühe hageja põhjendatud eluasemekuluks 226,50 eurot (738/4). 6.2 Hageja I ja II toidukulud Asjaolu, et lapsed vajavad elamiseks ja kasvamiseks toitu, on kohtu hinnangul üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu. Hagejad I ja II on aktiivses kasvueas, kus üldteadaolevalt vajab laps lisaks igapäevastele toiduainetele ka nt puuvilju ja juurvilju. Samuti peab toidulaud olema mitmekesine ning ka kooskõlas tervisliku toitumise põhimõtetega. Kohtu hinnangul on aga hagejate poolt välja toodud toidukulu ülepaisutatud. Pooled ei ole välja toonud ega kohus tuvastanud, et hagejatel võiksid olla sellised erivajadused, mis tingiksid erilise dieedi ning sellega seoses täiendavaid kulusid. Hagejad on välja toonud, et hagejal I kulub toidule igakuiselt 250 eurot ja hagejal II 175 eurot. Hagejate seadusliku esindaja pangakonto väljavõtteid analüüsides nähtub, et leibkonna igakuised keskmised kulutused söögile on ca 100 eurot inimese kohta (kd II 149180). Hagejate esindaja on küll viidanud, et kulutused toidule on suuremad ja lugenud automaadist sularaha väljavõtmise toidukulutuste alla, kuid kohtule ei ole teada nende summade tegelik kasutusala, mistõttu ei saa kohus seda pidada toidukuluks. Samuti on ebausutav, et 17 aastase ja 14 aastase toidukulu vahe suurus igas kuus on 75 eurot. Tulenevalt eeltoodust peab kohus mõistlikuks toidukuluks 100 eurot kummagi hageja kohta. Kohtu hinnangul on nimetatud summaga võimalik pakkuda hagejatele I ja II 7 mitmekesist ning tervislikku toitu. Kohus arvestab nimetatud summa kujunemisel ka sellega, et hagejad I ja II söövad nii kodus, kui ka eeldatavasti koolis. 6.3 Hagejate I ja II sidekulud Kohus nõustub hagejatega, et tänapäeval on internetile juurdepääs igapäevaselt vajalik nii kooliülesannete täitmiseks vajaliku informatsiooni hankimiseks kui ka infole ligipääsuks laiemalt. Telefoni vajatakse suhtlemiseks pereliikmetega, vanavanematega ja sõpradega. Samuti ei saa televiisori vaatamist pidada täielikult ebavajalikuks. Hagejad on välja toonud, et ühe inimese koduse interneti ja kaabeltelevisiooni kulu kuus on 9,59 eurot ning mobiiltelefonikulud kummalgi 5 eurot. Hagejad ei ole nimetatud kulu kohta tõendeid esitanud. Kostja on samas kohtule esitanud tõendid, et kostja tasub AS-le S tele- ning internetiteenuste eest aadressil XXX, s.o hagejate elukoht (kd I lk 44-50, 74, 75, kd II lk 11, kd III lk 18, 19, 63, 64). Kuigi hagejad ei ole esitanud tõendeid nimetatud kulude olemasolu kohta, siis loeb kohus usutavaks, et hagejad I ja II sideteenuseid kasutavad. Osaliselt kinnitab kulude olemasolu ka kostja poolt esitatud AS S arved. Arvestades laste vanusega ning esitatud tõenditega loeb lohus hageja I ja II põhjendatud sidekuludeks kummalgi hagejal 14,59 eurot kuus. 6.4 Hageja I ja II tervishoiukulud Hagejad on märkinud, et ei ole pidanud täpset kuluarvestust ravimite maksumuse osas, kuid on palunud lugeda põhjendatud tervishoiukuluks kummalegi 15 eurot kuus. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et hagejatel oleks erivajadused, millest tingituna vajaksid nad igakuiselt retsepti- või muid ravimeid. Samas ei tähenda see, et ravimite vajadus lastel puuduks. Kohtu hinnangul on usutav, et teatud vitamiinide või ravimite (nt valuvaigistid, palavikualandajad) vajadus on lapsele aasta jooksul vajalik. Nimetatud kulu ei ole aga tavapäraselt igakuine. Hagejate seadusliku esindaja konto väljavõttest nähtub, et hagejate seaduslik esindaja on teinud oste ka apteegist (kd II 149-180). Kuigi nimetatud tõend ei näita, mida konkreetselt apteegist ostetud on ning kellele, siis kinnitab see, et ravimikulu peres on reaalne. Arvestades väljatoodud asjaoludega ning esitatud tõenditega leiab kohus, et põhjendatud kulu ravimite peale on 10 eurot kuus kummalegi hagejale. 6.5 Hagejate I ja II hügieenikulud Kuigi hagejad ei ole konkreetselt välja toonud, milles nimetatud kulu koosneb, siis leiab kohus, et asjaolu, et lapsed vajavad igapäevaselt hügieenitarbeid, on üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu. Hagejad I ja II on kohtu hinnangul ka juba sellises eas, mil pannakse suuremat rõhku hügieenile. Kohtu hinnangul on seega hagejate poolt välja toodud 15 eurot kuus hügieenikuludeks mõistlik. 6.6 Hagejate I ja II koolikohustuse täitmise kulud Kohus loeb eluliselt usutavaks, et lapsed vajavad koolikohustuse täitmiseks erinevaid kontoritarbeid, koolikotti, käsitöötunni materjale, aga ka raha osalemiseks kooli või klassi ühisüritustel. Samas ei ole nimetatud kulud igakuised ning suuremad kulutused koolitarvetele tekivad sügisel, mil kool algab. Kohtu hinnangul võib koolitarvetele kuluda aastas ca 150 eurot. Hagejad on ka välja toonud, et hagejal I on 2018 laager Leedus 8 maksumusega 200 eurot ning suvel Bulgaarias maksumusega 500 eurot. Hagejad ei ole nimetatu kohta tõendeid esitanud. Kohus on seisukohal, et laagrite kulu ei saa lugeda ka koolikohustuse kulu alla. Laagrid on üldjuhul seotud pigem vaba aja ning spordiga. Samas on kohtu hinnangul usutav, et aasta jooksul osaletakse ka kooli või klassi ühisüritustel (nt ekskursioonid, klassiõhtud), millega võib kaasneda täiendav kulu. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus hagejate põhjendatud koolikohustuse täitmise kuluks kummalgi hagejal 30 eurot kuus. 6.7 Hageja I ja II riiete ja jalanõude kulud Kohus asub seisukohale, et üldtuntud on asjaolu, et laps vajab igapäevaselt riideid ja jalanõusid. Kuna hagejad on kasvueas lapsed, siis on nende sage garderoobi uuendamine ka vajalik. Lisaks peavad lapsel olema kodused riided ning riided, millega laps saab olla koolis siseruumides, s.h kehalise kasvatuse tundides ning trennis. Jalatseid on lastel vaja samuti eraldi nii välis- kui ka sisetingimustes kasutamiseks. Samuti tuleb arvestada asjaoluga, et erinevatel aastaaegadel kantakse erineva paksusega riideid, st et kulud riietele võivad olla hooajaliselt suuremad. Hagejad on välja toonud, et hageja I on suurt kasvu noormees. Kohus loeb ustavaks, et temale riiete ja jalanõude leidmine võib olla veidi keerulisem, kuid nimetatu ei kinnita, et tema riiete kulu võib seetõttu suurem olla. Kohus ei pea vajalikuks eraldi hinnata nimetatud kulu osas ka hagejate ema poolt esitatud panga väljavõtet, kuna nimetatust ei nähtu, kellele ja mida on ostetud. Arvestades esitatud asjaoludega, loeb kohus põhjendatud riiete ja jalanõude kuluks 80 eurot kummalgi hagejal kuus. 6.8 Hageja I ja II huviringi kulud Hagejad on välja toonud, et hageja II käib inglise keeles (36 eurot kuus 10 kuud) ja eesti keele tundides (40 eurot kuus 10 kuud) ja võrkpalli treeningutel (36 eurot kuus), mis teeb kokku 93 eurot kuus. Hageja I käib eesti keele tundides (60 eurot kuus 10 kuud) ja sooviks alates 2018 sügisest taas trennis käima hakata (45 eurot kuus), mis teeb kokku 95 eurot kuus. Hagejad ei ole nimetatud kulutuste osas tõendeid esitanud. Samas ei ole kostja menetluses esitanud vastuväiteid nimetatud kulude suurusele ning on esitanud ka tõendeid, et osaliselt on kulutusi seoses trenniga kandnud tema (kd I lk 55, kd II lk 16, kd III lk 26). Kohtu hinnangul on igasugune huvitegevus (hobid, trennid) lapsele kasulik ning arendav. Kostja poolt esitatud tõenditega on tõendatud, et hagejad tegelevad/ on tegelenud huvitegevusega. Kohtu hinnangul saab arvestada ka asjaoluga, et nimetatud kulu võib hagejatele ka tulevikus vajalik olla ning kohtul puudub alus kahelda, et hagejad ei võiks huvitegevusega ning spordiga ka tulevikus jätkata. Kohus loeb hageja I põhjendatud kuluks 95 eurot ning hageja II põhjendatud kuluks 93 eurot. 6.9 Hageja I ja II kulutused vabale ajale Hagejad on välja toonud, et aastane kulu vabale ajale on 540 eurot kummalgi hagejal, s.h sõprade ja klassikaaslaste sünnipäevakingid 100 eurot, jõulukingitused perele ja sõpradele 40 eurot, oma sünnipäeva tähistamine 160 eurot, taskuraha 240 eurot. Pangakonto 9 väljavõtetest nähtub, et hagejate esindaja annab hagejale I ja II taskuraha ca 20 eurot kuus (kd II lk 149, 151, 159-161, 163, 165-169, 176, 179). Muid kulutusi ei ole hageja tõendanud. Arvestades laste vanustega on kohtu hinnangul aga usutav, et lapsed käivad sõprade ja klassikaaslaste sünnipäevadel ning samuti soovitakse pidada ka enda sünnipäeva. Arvestades eeltooduga peab kohus vaba aja kulutused mõlemale hagejale põhjendatuks 45 euro ulatuses. 6.10 Hageja I ja II kulutused majapidamistarvetele ja kodukeemiale Kohus märgib, et hagejatele ei osteta eraldi majapidamistarbeid ja kodukeemiat, vaid need on kasutuses ühiselt. Samuti ei tõenda hagejate seadusliku esindaja pangaväljavõte, mida ja kellele ostetud on. Samas on usutav, et teatud kulu majapidamistarvetele ja kodukeemiale peres tekib. Kohtu hinnangul saab mõistlikuks kuluks igakuiselt pidada 5 eurot kummalgi hagejal. 6.11 Hageja I ja II kulutused kodutehnikale Hagejate esindaja on välja toonud, et lastega seoses tekib lisakulutusi ka kodutehnikale, kuna iganädalaste koolitööde tegemiseks on vaja arvutit ning samuti kasutatakse suurema koormusega kodutehnika seadmeid. Kohus selgitab, et on arvestanud juba elatise alla ka sideteenuste kulusid ning elektrikulusid, mis on kaudselt seotud ka kodutehnika kuludega. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud eraldi kuludena välja tuua ka asjade kulumisest tekkivaid kulutusi. Hagejad ei ole esitanud ka tõendeid nimetatud kulude olemasolu kohta. 6.12 Hageja III muud kulud 23.07.2018 dokumendis on hagejate esindaja märkinud, et hageja III on alles 1,5 aastane ja seega ei ole tema kulutused toidule ja tervishoiule kuigi suured ning hageja III ema hinnangul on võimalik talle soetada asju (riided, jalanõud) taaskasutusest ja saada tuttavatelt ning seega on 20 eurot muude kulutuste jaoks kuus piisav (kd III lk 43). Kostja ei ole nimetatud kulude osas vastuväiteid esitanud. Kuna hagejate seaduslik esindaja leiab, et 20 eurot on kulutusteks hageja III osas piisav (v.a eluasemekulud), siis kohus loeb nimetatud kulu suuruse põhjendatuks. Kuna hageja III nõue elatise osas on miinimumsummas, siis ei olnud hageja III osas vajalik esitada ka kulude tõendamiseks kuludokumente. 6.13 Tuginedes eeltoodule, leiab kohus, et hageja I igakuised kulutused on põhjendatud summas 621,09 eurot, hageja II kulutused summas 619,09 eurot ning hageja III kulutused summas 246,50 eurot. Kuna eelduslikult katavad vanemad laste kulutused võrdsetes osades, siis tuleks kostjal katta hageja I kulutused 310,55 euro ulatuses, hageja II kulutused 309,55 euro ulatuses ning hageja III kulutused 123,25 euro ulatuses.
2. Kostja on palunud jätta hagiavalduse rahuldamata, kuna kostja väitel täidab ta oma ülalpidamiskohustust vahetult. 7.1 Tsiviilasja materjalidest nähtub, et kostja tasub igakuiselt hagejate eluasemekulusid, s.o kommunaalkulusid ning elektrikulusid keskmiselt 168 euro ulatuses. Kuna korteris elavad nii hagejad, kui ka hagejate ema, siis on põhjendatud nimetatud kulud jagada neljaga. Seega täidab kostja igakuiselt iga hageja eluasemekulu 42 euro ulatuses. Samuti tasub 10 kostja igakuiselt hagejate eluasemega seotud laenu (vt ka otsuse p 6.1). Kohtu hinnangul ei kuulu aga laenumaksete tasumine elatise alla. 7.2 Kostja on välja toonud, et ajavahemikus november 2017 kuni märts 2018 on kostja ostnud hagejale I ja II toitu kokku summas 119,22 eurot (kd II lk 25, kd III lk 27). Kohtu hinnangul ei tõenda kostja poolt esitatud tšekid, kellele toitu on ostetud. Samuti ei ole kostja tõendanud, et ta igakuiselt tasuks hagejate toidukulude eest. 7.3 Tsiviilasja materjalidest nähtub, et kostja tasub igakuiselt kaabel-TV (S AS) teenuste eest (kd I lk 44-50, 74, 75, kd II lk 11, kd III lk 18, 19, 63, 64). Seega loeb kohus tõendatuks, et kostja tasub sidekulude eest igakuiselt ca 9,59 eurot iga hageja kohta. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et ta menetluse ajal oleks igakuiselt tasunud hagejate telefoniarveid. 7.4 Ravikulude osas on kostja välja toonud, et on ostnud hagejatele ravimeid kokku summas 33,74 eurot (kd II lk 17-18). Nimetatud tõenditest ei nähtu, et kulutused oleksid just hagejatega seotud. 7.5 Kooliga seotud kulutuste osas on kostja välja toonud, et on tasunud hageja I T J koolis õppimisega kantud kulud (põhikooli lõpetamine) ja kevadlaagri 2018 tasu kokku summas 250,00 eurot (kd II lk 14-15) ning hageja II osas on kostja tasunud T K V G õppimisega seoses ja meelelahutuse (teatri etendus) eest kokku summas 15,00 eurot (selle kohta ei ole kostja tõendeid esitanud). Esitatud tõenditest nähtuvalt on kostja menetluse ajal toetanud seega osaliselt (s.o mitte igakuiselt) laste kooliga seotud kulutusi. 7.6 Riiete ja hügieeni kulude osas on kostja erinevates dokumentides välja toonud, et on tasunud hageja I riiete ja jalanõude eest 211,44 eurot (kd I lk 54), riiete, jalatsite ja hügieenitarvete eest kokku summas 287,63 eurot (kd II lk 13, kd III lk 25) ning hagejale II on kostja ostnud riideid 174,94 euro ulatuses (kd III lk 22,23). Riiete ning hügieeni osas märgib kohus esmalt, et mõistlik on, et nimetatud kulud teeb see lapsevanem, kelle juures lapsed igapäevaselt elavad. Käesoleval juhul on selleks hagejate ema. Kostja ei ole välja toonud ega tõendanud, et poolte vahel oleks olnud kokkulepe riiete või hügieenitarvete ostmiseks hagejatele. Kui lapsest lahuselav vanem soovib lisaks igakuisele elatisele osta lapsele asju, siis võib ta seda teha täiendavalt igakuisele elatisele või saavutada vastavasisuline kokkulepe lapsega kooselava vanemaga. 7.7 Huviringide osas on kostja välja toonud, et on tasunud hageja I spordiklubi arveid enne menetluse algust summas 495 eurot (kd I lk 55) ning perioodil 07.11.2016-29.05.2017 T L kokku 280 eurot hageja II K eest (kd I lk 58). Nimetatud asjaoludele ei ole hagejad vastuväiteid esitanud. Samuti on kostja esitanud tõendid, et on tasunud hagejate I ja II huviringide eest: hageja II (inglise keel, võrkpall, eesti keel) ja hageja II (eesti keel) kokku summas 688 eurot (kd II 16, kd III lk 26). Samuti on kostja välja toonud, et on tasunud hagejate seaduslikule esindajale hageja II võrkpallitreeningu eest 36,00 eurot, mille aga hagejate seaduslik esindaja kandis kostjale tagasi (kd II lk 27). 11 Tulenevalt eeltoodud tõenditest on kohus seisukohal, et kostja on tasunud ja valmis tasuma ka hagejate huviringe regulaarselt. Seega võib väita, et hageja on täitnud ka selles osas oma ülalpidamiskohustust vähemalt osaliselt. 7.8 Samuti on kostja välja toonud, et on ajavahemikus november 2017 kuni 31.05.2018 hageja I kontole tasunud päevaraha (+kooli lõpetamine) kokku summas 315 eurot ning hagejale II päevaraha summas 175 eurot (kd II lk 12, kd III lk 22, 24). Sellest nähtuvalt on kostja igakuiselt tasunud veel hagejatele I ja II ca 20 eurot. 7.9 Hageja III osas on kostja välja toonud täiendavalt, et on ajavahemikus november 2017 kuni märts 2018 ostnud hagejale III mähkmeid kokku summas 72,48 eurot (kd II lk 21, kd III lk 28), turvatooli summas 298,99 eurot (kd III lk 29-30), lastevankri summas 140 eurot (kd III lk 31), liivakasti summas 27,35 (kd III lk 33), lastetoitu „Бабушкино Лукошко“ kokku summas 141,00 eurot (kd II lk 22-23), tasunud osteopaadi T L poolt osutatud teenuse eest kokku summa 25,00 eurot (kd II lk 24) ning tasunud riietuse eest 47 eurot (kd III lk 32). Nimetatud tõenditest nähtub kohtu hinnangul, et kostja täidab osaliselt ka oma ülalpidamiskohustust hageja III osas. Samas ei ole kostja esitanud kohtule ka hageja III osas tõendeid, et nimetatud asjade ostmiseks oleks olnud hageja emaga kokkulepe. Kohus jääb oma p-s 7.6 märgitud seisukoha juurde. 7.10 Tsiviilasja materjalidest nähtub, et kostja on tasunud veebruari 2018 eest elatist hagejate seadusliku esindajale E K kokku summas 100,00 eurot (kd II lk 26). Samuti on kostja tasunud hagejate I ja II reisi eest 160,00 eurot (kd II lk 19-20). Esitatud piletist nähtuvalt sisaldab aga nimetatud hind ka kahe täiskasvanu pileti hinda summas 80 eurot. 7.11 Tulenevalt eeltoodule, asub kohus seisukohale, et kostja on täitnud oma ülalpidamiskohustust vahetult menetluse ajal vähemalt osaliselt tasudes teatud teenuste ja kulude eest. Kohus peab samas vajalikuks selgitada täiendavalt, et ülalpidamise andmine rahas, igakuiselt ettemakstult, võimaldab elatist lapse heaks vahetult kasutaval vanemal arvestada nimetatud summaga kulude planeerimisel. Erinevate teenuste ja kaupade eest tasumine ülalpidamise andmisena ei anna sellist kindlust ega täida ülalpidamise eesmärki. Kui lapsest lahuselav vanem soovib lisaks igakuisele elatisele osta lapsele asju ja tasuda teenuste eest, siis võib ta seda teha täiendavalt igakuisele elatisele või saavutada vastavasisuline kokkulepe lapsega kooselava vanemaga. Käesoleval juhul ei ole kohus sellist kokkulepet tuvastanud. Seega on kohus käesoleval juhul seisukohal, et kuna kostja on täitnud oma ülalpidamiskohustust üksnes osaliselt, on elatise nõudmise hagejate poolt õiguslikult põhjendatud. Kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Üksnes teatud teenuste eest tasumine ning aegajal muude summade ülekandmine hagejatele ning hagejate seaduslikule esindajale ei täida kohtu hinnangul elatise eesmärki.
3. Kostja on viidanud menetluses ka asjaolule, et hagejate seadusliku esindaja pangakontole laekub igakuiselt lastetoetus summas 500 eurot, mis on mõeldud laste vajaduste rahuldamiseks. 12 Perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 sätestab, et lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 55 eurot. Kolmanda ja iga järgmise lapse kohta on lapsetoetuse suurus 100 eurot (2017 kehtinud PHS järgi oli lapsetoetuse suurus 50 eurot). PHS § 21 lg 2 sätestab, et lasterikka pere toetuse suurus kolme kuni kuut last kasvatavale perele on 300 eurot. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-35-17 p-s 20.3 märkinud, et lapse vajaduste kaetuse hindamisel saab kogumis muude asjaoludega arvestada ka selleks mõeldud riiklike vm lapsetoetustega. PHS §-de 15 ja 16 kohaselt on peretoetuste, mille liigiks on mh lapsetoetus, eesmärgiks tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine (erinevalt nt sama seadusega reguleeritud vanemahüvitisest, mille eesmärgiks on säilitada varasem sissetulek isikule, kelle tulu väheneb seoses laste kasvatamisega (§ 32 lõige 1). Samuti on Riigikohus leidnud, et kohus saab asjaolu, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud peretoetustega, arvesse võtta juhul, kui menetlusosaline sellele tugineb (vt nt lahendid nr 3-2-1-37-11, punkt 16; nr 3-2-1-17416, punkt 11). Kohtu hinnangul saab käesoleval juhul lugeda hagejate I ja II igakuised vajadused osaliselt kaetuks ka riikliku toetusega (PHS § 17) vähendades väljamõistetava igakuise elatise suurust hageja I ja hageja II osas kuni miinimummäärani. Kohus arvestab, et kostja on enne menetlust ning ka menetluse ajal osaliselt oma ülalpidamiskohustust täitnud. Kohtu hinnangul saab viimati nimetatut lugeda selliseks asjaoluks, mida saab lastetoetuste elatisest mahavõtmisel arvesse võtta. Miinimumelatise suurus tagab kohtu hinnangul käesoleval juhul hageja I ja II vajaduste katmise ilma hagejaid kahjustamata. Samuti on kohus seisukohal, et lapse ülalpidamise kulusid arvestada ajaliselt ette sendi täpsusega mineviku hindade alusel ei ole eluliselt mõistlik ega võimalik (vt selle kohta ka Riigikohtu lahend 2-16-135). Tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär. Kohtu hinnangul ei ole aga põhjendatud vähendada hageja III osas elatise suurust, kuna hageja III kulutused on käesoleval ajal väiksemad miinimumelatisest, kuid võib eeldada, et tema kulutused on ajas kasvavad (lapse kasvamisel suurenevad ka tema kulutused). Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks elatise väljamõistmise kostjalt hageja I ning II osas miinimummääras. Kohus on tuvastanud, et hageja III vajadused käesoleval ajal väiksemad, kui seadusest tulenev elatise miinimummäär. Seega ei ole põhjendatud kostjalt välja mõista elatist hageja III kasuks miinimummääras, vaid üksnes 123,25 euro ulatuses.
4. Kostja ei ole esitanud taotlust elatise vähendamiseks alla miinimumi (kostja on nimetatut kinnitanud 15.12.2017 dokumendis, kd I lk 123). Seega ei pea kohus vajalikuks eraldi anda oma hinnangut poolte poolt välja toodud asjaoludele ja tõenditele ning kohtu poolt teostatud päringutele, mis puudutavad poolte varanduslikku seisu (s.h kd I lk 55, 73, 76, 77, 187-189, 99-107, kd II lk 40-109, 184-194). Kohus märgib üksnes, et nimetatud tõenditest ei nähtu selliseid asjaolusid, mis annaksid alust elatise suurust muuta või kalduda kõrvale võrdväärsest ülalpidamiskohustusest. Mõlemad vanemad on kohtu hinnangul suutelised lastele andma ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. 13
5. Hagejad nõuavad elatist ka tagasiulatuvalt perioodi 18.10.2016-18.10.2017 eest summas 1200 eurot.

§ 108

järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. Kuna tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest. Viidatud sätte järgi saab Riigikohtu hinnangul kohustada kohustatud isikut ka tagasiulatuva ajavahemiku ülalpidamiskulude katteks maksma raha, kuid mõjuval põhjusel on võimalik määrata ülalpidamiskohustuse täitmine kindlaks ka muul viisil. Viidatud säte ei tähenda aga seda, et selle järgi saaks lugeda ajavahemikul enne hagi esitamist ülalpidamiskohustus täidetuks üksnes siis, kui kohustatud isik on sel ajavahemikul maksnud elatist (vt selle kohta ka Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 13).

§ 100

lg 3 esimese lause järgi võivad vanemad lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Seega võivad vanemad leppida kokku ka muul viisil elatise andmises. Tagasiulatuva elatise välja mõistmisel tuleb arvestada vanematevahelist kokkulepet, et hinnata, kas vanem on kohtusse pöördumisele eelneval ajal ülalpidamiskohustust täitnud. Kui vanem on kuni kohtule lapse elatisenõude esitamiseni vanemate kokkulepet täitnud ja kokkuleppe järgi oli lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine tagatud, ei ole üldjuhul alust kokkulepet täitnud vanemalt lapse kasuks elatist välja mõista, küll aga ei takista see vanemalt tulevikus sissenõutavaks muutuva elatise väljamõistmist lapse kasuks erinevalt kokkuleppest (vt ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-78-13, p 13). Pooled ei ole välja toonud ega esitanud tõendeid, et pooltel oleks olnud kokkuleppeid elatise tasumiseks. Samuti ei ole hagejad tõendanud, et nad oleksid järjepidevalt kostjalt enne hagi esitamist elatise tasumist nõudnud. Hagejate poolt esitatud venekeelne e-kiri järjepidavat elatise nõudmist ei tõenda (kd III lk 46). Kohus osundab, et Riigikohus on märkinud, et kuivõrd ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku igapäevaste vajaduste järjepidevaks rahuldamiseks, on üksnes juhul, kui õigustatud isik nõuab järjepidevalt ülalpidamiskohustuse täitmist, võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab oma eesmärgi ( vt ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-136-13 p 11). Samuti märgib kohus, et nimetatud perioodil on kostja täitnud kohtu hinnangul hagejate ees oma ülalpidamiskohustusi vahetult ning piisavalt. Kostja on tasunud perioodil 18.10.2016-18.10.2017 elatist kokku 2030 eurot ning täiendavalt 275 eurot muude kulutuste jaoks (kd I lk 26, 27). Samuti on kostja tasunud nimetatud perioodil kommunaalkulusid summas 1842,77 eurot (kd I lk 28), E E AS-le elektrikulusid 288,95 eurot (kd I lk 35), laenumakseid summas 2803,20 eurot (kd I lk 42), teleteenuste eest ASle S 260,23 eurot, päevaraha hagejale I kokku summas 140 eurot. Kohus selgitab, et ei arvestanud nimetatud summade osas nende summadega, mis olid tasutud enne 18.10.2016 ning pärast 18.10.

1. Kostja on esitanud ka tõendid, et on hagejale I kandnud päevaraha ja raha riietuse ostuks kokku summas 200,00 eurot (kd I lk 51), spordiklubile G kokku summas 540,00 eurot (kd I lk 55), kandnud hageja I T J koolis õppimisega seotud kulud ja 14 suvelaagri 2017 tasu kokku summas 178,50 eurot (kd I lk 56 ja 56 pöördel), kandnud hagejale II E K K päevaraha, iluravimi ja meelelahutuse kulude eest ning spordiklubis S osaluse eest kokku summas 764,50 eurot (kd I lk 57), hageja II eest tasunud T K kokku summas 280,00 eurot (kd I lk 58) ning T K V G õppimisega seotud kulud ja meelelahutuse (tsirkus) eest kokku summas 63,10 eurot (kd I lk 61-62), kandnud hagejatele I ja II koolitarvete ja koolifotode kulud kokku summas 43,36 eurot (kd I lk 63- 64), kandnud hagejale III lastetoidu „Бабушкино Лукошко“ kulud kokku summas 3666,00 RUB, mis eurodes teeb 53,91 eurot (kd I lk 71). Hagejate esindaja ei ole nimetatud summade osas vastuväiteid esitanud. Kostja on esitanud väiteid ja tõendeid nimetatud perioodist ka veel järgmiste kulude tasumise osas: hagejale I riietuse ja jalatsite eest kokku summas 500,31 eurot (kd I lk 5254), hagejale II riietuse ja jalatsite eest kokku summas 235,77 eurot, hagejatele ravimeid summas 71,92 eurot (kd I lk 65-66), hagejale III sularahas lastevanker summas 400,00 eurot, lamamistool BabyBörn summas 75,00 eurot, turvaiste autosse summas 125,00 eurot, hagejale III mähkmed kokku summas 113,22 eurot (kd I lk 67), hagejale III riietuse ja jalatsite eest kokku summas 217,20 eurot (kd I lk 67 pöördel-70 pöördel), hageja III osteopaadi T L (makstud sularahas) ja P S võimlemisteenuseid kokku summas 129,00 eurot (kd I lk 72). Hagejad on nõustunud nimetatud summadega üksnes osaliselt, s.o summas 205,52 eurot (kd I lk 81-83). Kohtu hinnangul ei tõenda kostja esitatud tõendid, et vastavad tooted (riided, jalatsid, ravimid) oleks ostetud just hagejatele (v.a selles osas, milles hagejad ei ole vastuväiteid esitanud). Samuti ei ole kostja tõendanud sularahas asjade ja teenuste ostmist. Mähkmete osas peab kohus usutavaks, et kostja on just hagejale III mähkmeid ostnud. Kostjal ei ole teisi väikseid lapsi, kes võiks mähkmeid vajada. Kuna hagejad ei ole tõendanud, et nad oleksid kostjalt elatist järjepidevalt nõudnud ning kostja on ülalpidamiskohustust ka piisavas ulatuses täitnud, siis ei ole hagejate nõue tagasiulatuva elatise osas põhjendatud.
2. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagejate hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostjalt kuulub välja mõistmisele igakuiselt elatis alates 18.10.2017 hagejatele I ja II kasuks Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära pooles ulatuses, mis alates 01.01.2018 on 250 eurot kalendrikuus, kuni hagejate I ja II täisealiseks saamiseni. Samuti tuleb kostjalt hageja III kasuks välja mõista elatis igakuiselt summas 123,25 eurot kuni hageja III täisealiseks saamiseni. Elatis tuleb tasuda iga kuu 8ndaks kuupäevaks hagejate seadusliku esindaja arveldusarvele.
3. Kohus selgitab, et kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada summadega, mida kostja on menetluse käigus hagejatele tasunud, s.o tasutud elatis, tasutud arved seoses korteriga aadressil XXX (kommunaalkulud, elektrikulud, AS-le S tasutud kulud) ning tasutud hagejate trenni ja kooli kulud. Nimetatud summad tuleb väljamõistetud elatisega tasaarvestada. Kohus selgitab täiendavalt, et eluasemekulude ning AS-le S tasutud arvete puhul tuleb arvestada asjaoluga, et hagejad elavad koos oma emaga ning seega kuulub tasaarvestamisele üksnes ¾ tasutud arvetest. 15 Samuti selgitab kohus, et eeltoodu ei tähenda, et asjaolude muutumisel ei võiks kas elatist saama õigustatud isik või elatist maksma kohustatud isik edaspidi nõuda väljamõistetud elatise muutmist TsMS § 459 lg 1 alusel. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on elatise suuruse muutmiseks alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega oluliselt muutunud.
4. Poolte väljatoodud asjaolud ning esitatud tõendid, mida kohtuotsuses ei ole hinnatud, ei oma kohtu hinnangul asja lahendamisel tähtsust. Menetluskulud
5. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, siis tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda.
6. TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, siis ei määra kohus kindlaks ka menetluskulude rahalist suurust. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 16