← Eesti

2-18-4047/8

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Lea Aavastik Otsuse tegemise aeg ja koht 12. november 2018, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1 Tsiviilasja number 2-18-4047 Tsiviilasi Ilme Šults

) § 70 lg 3 järgi kaasomand on kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand.

§ 76lg 1 järgi kaasomanikul on õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist.

Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-45-06 ps 19 leidnud, et kohus ei pea üldjuhul tuvastama mingeid põhjusi kaasomandi lõpetamiseks. Olulist põhjust kaasomandi lõpetamiseks on

§ 76

lg 3 kohaselt vaja siis, kui kaasomandi lõpetamise nõudeõigus on kokkuleppega välistatud. Kohus märgib, et pooled ei ole esitanud väiteid või tõendeid, millest nähtuks, et pooled on kaasomandi lõpetamise nõudeõiguse kokkuleppega välistanud, seega ei esine käesoleval juhul asjaolusid, mis takistaksid kaasomandi lõpetamist. Lahendi nr 3-2-1-102-05 p-s 11 on Riigikohus märkinud, et kaasomandi lõpetamise nõude eeldused on vaid kaasomandi olemasolu ja poolte kokkuleppe puudumine kaasomandi jagamise viisi suhtes. Kohus leiab, 3 et kaasomandi lõpetamist välistavad asjaolud puuduvad ja kaasomandi jagamise materiaalõiguslikud eeldused on täidetud.

§ 77

lg 1 näeb ette, et kaasomandi lõpetamisel jagatakse asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele. Sama sätte lg 2 sätestab, et kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-14-17 p-s 21 märkinud, et kohus saab valida üksnes sellise kaasomandi jagamise viisi, mida pool on hagis või vastuhagis nõudnud (vt ka nt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-45-06, p 19).

§ 72lg 5 kohaselt tuleb vaidlus lahendada kaasomanike huvidest lähtudes.

Kohus peab asja lahendades kaasomanike huve kaaluma ja hindama, milline lahendus vastab kõige paremini nende huvidele (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-39-17, p 10). Seejuures tuleb kaasomand lõpetada viisil, mis koormab kaasomanikke kõige vähem (vt nt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-14-17). Seega peab kohus kaasomandi lõpetamise nõude lahendama kaasomanike huvide kaalumisega, lähtudes õiglusest. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas on tuvastamist leidnud, et kinnistu reaalosadeks jagamine on maakorralduslikult võimalik ning nii hageja kui kostja soovivad kaasomandi lõpetamist reaalosadeks jagamisega, mis tähendab, et see on mõlema kaasomaniku huvides. Seega tuleb kaasomand lõpetada viisil, mille kohaselt jagatakse kaasomandis olev kinnisasi reaalosadeks. Kohus leiab, et kaasomand tuleb jagada reaalosadeks hageja alternatiivnõudes esitatud viisil, sest hagejale jääva kinnistu osaga, kus asub hageja kodu, on tee eluliselt seotud. Kohus tuvastas selle asjaolu nii plaanimaterjali (tl 86) kui ka paikvaatluse alusel. Teemaa jätmine hagejale jääva kinnistuosa koosseisu lahendab juurdepääsu küsimuse hagejale jäävale elamule. Seejuures arvestab kohus, et kostjale jäävale kinnistule, millel asub käesolevalt kasutuseta tootmishoone, kuid ei asu elamut, on juurdepääs üle kostjale kuuluva teise, vaidlusaluse kinnistu kõrval asuva XXX kinnistu, kui kostja ei lepi hagejaga kokku hageja kinnistule jääva teeosa kasutamises. Kohus on seisukohal, et on põhjendatud ja õiglane jätta hageja elukohaga vahetult piirnev teealune maa hageja ainuomandisse vastavalt plaanile, mis on käesoleva kohtuotsuse lahutamatu osa (tl 166). Eeltoodust tulenevalt lõpetab kohus kaasomandi selliselt, et hageja ainuomandisse jääb vastavalt viidatud plaanile nn Talukoht suurusega 5 688 m2 ja ülejäänud XXX kinnistu suurusega 146 312 m2 (15,2 ha ehk 152 000 m2 – 5 688 m2) jääb kostja ainuomandisse. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 järgi kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Kaasomandi lõpetamine kohtus on materiaalõiguslikult TsÜS § 68 lg 5 alusel kaasomanike kokkuleppe sõlmimise tahteavalduste asendamine. Kohtulahend asendab kaasomanike kokkulepet kaasomandi lõpetamise kohta (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-42-13). 4 Kui kohus otsustab lõpetada kinnisasja kaasomandi sel viisil, et kinnisasi jagatakse reaalosadeks, peavad kaasomanikud kinnistu jagamiseks läbima vastava menetluse. Kohtuotsus asendab TsÜS § 68 lg 5 alusel vaid kaasomanike kokkulepet kaasomandi lõpetamise kohta ehk asendab jagamisega mittenõustunud kaasomaniku tahteavaldusi. Edasiste toimingute tegemisel peab hageja väljendama oma tahteavaldused ise, vastu olnud kaasomaniku tahteavaldusi asendab aga kohtuotsus. Kinnistusraamatuseaduse (edaspidi KRS) § 34¹ lg-st 8 tuleneb, et puudutatud isiku nõusolek ei ole nõutav mh juhul, kui kande tegemist taotletakse jõustunud kohtuotsuse alusel. Riigikohus on märkinud, et kui kohus on teinud otsuse kaasomandi jagamise ning selle viisi kohta, peavad pooled kinnistu jagama (haldusmenetlus). Kinnistamisavalduse läbivaatamisel selgitab kinnistamiseks pädev isik KRS § 46 lg 1 kohaselt, kas on esitatud nõutavad dokumendid, mis vastavad nõutavale vormile, ja kas kinnistusraamatusse kantud või märkega tagatud õigustest või seadusest tulenevalt ei ole kinnistamine välistatud. Riigikohus on rõhutanud, et seega ei saa kaasomandi lõpetamise otsusega kaasomandi lõpetamisel ja reaalosadeks jagamisel määrata kindlaks kinnistute piire, vaid kooskõlas TsÜS § 68 lg-ga 5 ja KRS § 34¹ lg-ga 8 saab kohtuotsus üksnes asendada kinnisasja jagamise viisile vastu vaielnud kaasomaniku tahteavaldust (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-6112, p 13). Seega peab otsuse resolutsioonist nähtuma, milliseid tahteavaldusi kohtuostus asendab (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-61-12, p 14) . Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtuotsusega kohustada kostjat andma nõusoleku XXX kinnistu osas kaasomandi lõpetamiseks selle reaalosadeks jagamise teel vastavalt otsuse resolutsiooni punktile 3, vastavas haldusmenetluses toimingute tegemiseks ning vastavate toimingute ja kinnistusraamatu kannete tegemiseks.

§ 77

lg 3 kohaselt kaasomandi reaalosadena jagamisel võib kohus, kui reaalosade väärtus ei vasta kaasomanikele kuuluvate mõtteliste osade väärtusele, määrata rahalise tasaarvestuse osade ühtlustamiseks, samuti koormata üksikuid osasid servituudiga teiste osade kasuks. Hageja taotleb, et temalt mõistetaks kostja kasuks välja rahaline hüvitis 17 000 eurot. Riigikohtu seisukoha kohaselt ei ole võimalik kinnistu reaalosadeks jagamise nõude korral

§ 77

lg 3 alusel hüvitise määramine kaasomandis oleva kinnistu reaalosadeks jagamise nõudega ühes menetluses, sest kinnistu jagamine otsustatakse lõplikult kohtuvälises menetluses (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-104-05, p 7). Kohus on seisukohal, et rahalise hüvitise väljamõistmise nõue tuleb jätta rahuldamata. Pooled on kohtule paikvaatlusel avaldanud, et kinnistu piiride mahamärkimisel on tehtud vigu ning need loodetakse lahendada uute katastriüksuste moodustamise toimingutega. Eeltoodust tulenevalt ja Riigikohtu praktikast lähtuvalt ei ole käesolevas menetluses võimalik rahalist hüvitist kindlaks määrata. Kohus selgitab, et

§ 77

lg 3 järgi on kostjal võimalik juhul, kui kaasomandi jagamisel moodustatud reaalosade väärtus ei vasta talle kuuluva mõttelise osa väärtusele, taotleda kohtult rahalise tasaarvestuse määramist. Vastuhageja on küll maininud servituudi seadmise vajadust, kuid konkreetset nõuet kohtule esitatud ei ole. Juhul, kui uute katastriüksuste moodustamisel selgub, et kostjale jäävalt katastriüksuselt siiski puudub juurdepääs avalikult kasutatavale teele, on kostjal võimalik taotleda kohtult hagejale kuuluva katastriüksuse koormamist servituudiga kostjale kuuluva 5 katastriüksuse kasuks või juurdepääsuõiguse seadmist. Mõistagi on võimalik teeservituudi seadmises omavahel kohtuväliselt kokku leppida, kui kinnistust on reaalosad eraldatud. MENETLUSKULUDE JAOTUS Kohus leiab, et menetluskulud tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 alusel jätta poolte endi kanda. Riigikohtu seisukoha järgi kui kaasomand lõpetatakse eelduslikult mõlema poole huvides, on põhjendatud ja õiglane jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-70-10, p 14). Nii hageja kui ka kostja on nõustunud kaasomandi lõpetamisega, kuid ei ole väljaspool kohtumenetlust jõudnud kaasomandi lõpetamise tingimustes kokkuleppele. Seega on käesolev vaidlus lahendatud mõlema poole huve silmas pidades. Arvestades, et kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, ei määra kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.