Obsah (4)

§ 175§ 173§ 176§ 172

KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Eveli Vavrenjuk Määruse tegemise aeg ja koht 17. aprill 2019, Tartu kohtumaja Tsiviilasi Jelena Skovorodina menetlus Tsiviilasja number

§ 175

lg 11 alusel (enne viit aastat) nõuab arvestatavas ulatuses nõuete rahuldamist, mis kohtu hinnangul ei olnud täidetud.

1. 31.01.2019 esitas võlgnik kohtule taotluse võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks.
2. Kohus esitas 04.02.2019 võlausaldajale Swedbank AS päringu, milles palus anda seisukoha kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ning kohustustest vabastamise kohta.
3. Võlausaldaja Swedbank AS vastas kohtu päringule 14.02.
4. Võlausaldaja vaidleb võlgniku taotlusele vastu ning palub jätta ta täitmata kohustustest vabastamata. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik on süüliselt rikkunud mõistlikult tulutoova tegevusega tegelemise või sellise tegevuse otsimise kohustust. Samuti on võlgnik rikkunud teabe andmise kohustust. Võlgnik ei ole oma invaliidsuse ega väidetava halva tervise kohta esitanud ühtegi tõendit. Kohustustest vabastamise menetluses on võlgnikul tõendamiskoormis ning ta ei saa eeldada, et ei pea oma väiteid tõendama. Võlausaldaja on varasemalt juhtinud tähelepanu ka sellele, et võlgnik ei ole toonud kohtu ette asjaolusid, miks ta ei ole olnud võimeline tööd leidma. Seadus ei kohusta lapsevanemat viibima lapsehoolduspuhkusel kolm aastat, seega ei saa nimetatud argumenti võlausaldaja hinnangul pidada mõjuvaks mõistlikult tulutoova tegevusega mittetegelemisel. Lisaks eeltoodule juhib võlausaldaja tähelepanu ka sellele, et kõik rahad, mis võlgniku arvelduskontole laekuvad, võtab võlgnik sularahas välja. Seega puudub võlausaldaja mistahes ülevaade võlgniku kulutuste osas ja ka võlgnik ise ei ole sellekohast infot kohtule avaldanud. 2/5 Tsiviilasi 2-11-46558 Võlausaldaja leiab, et võlgnik on jätnud olulise osa informatsioonist esitamata ning ta ei ole usutavalt põhistanud oma seadustest tulenevate kohustuste täitmata jätmist. Kohustustest vabastamise menetlus ei ole ette nähtud isikutele, kes ei suhtu oma kohustustesse tõsiselt ning ei näe vaeva töökoha leidmiseks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Antud juhul ei ole võlgnik kogu kohustustest vabastamise menetluse perioodi tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega või sellise tegevuse otsimisega ega tõendanud piiravate asjaolude esinemist, mistõttu tuleb asuda seisukohal, et piiravaid asjaolusid ei esine ja seadusest tulenevad kohustused on süüliselt täitmata jäetud. Järelikult on võlgnik teadlikult valinud olukorra, kus ta ei tegele mõistlikult tulutoova tegevusega või selle otsimisega ja on seega teadlikult kahjustanud võlausaldajate huve. KOHTU SEISUKOHT Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine 8.

§ 175

lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. 9. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest (kohtumäärus 24.01.2014, jõustunud 15.02.2014) on möödunud viis aastat. Kohus on taotluse üle otsustamisel kontrollinud, kas võlgnik on täitnud

§ 173

sätestatud kohutusi ning, kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (

§ 175lg 2 ja lg 4).

10.

§ 175

lg 2 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. Jelena Skovorodinat ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud. Järgmiselt kontrollib kohus teist

§ 175

lg 2 sätestatud keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud

§ 173nimetatud kohustusi või neid rikkunud.

Viimase puhul tuleb ka tuvastada, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel.

näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2).

1. Kohtule esitatud usaldusisiku aruannete andmetel on võlgnik olnud peamiselt lapsega kodune. Lisaks ei võimalda tervis võlgnikul töötada. Võlgnikul sündis kohustustest vabastamise menetluse ajal veel teine laps XX.XX.XXXX. Sellest hoolimata 14.12.2017 aruande kohaselt leidis võlgnik endale töö koristusfirmas. Tervise tõttu töötab võlgnik 11,5 tundi päevas. Kohtule on esitatud 09.10.2018 aruandega Eesti Töötukassa otsus, mille kohaselt on võlgnikul määratud puuduv töövõime perioodil 08.03.2018-07.03.
2. Võlgniku sissetulekud on kohustustest vabastamise menetluse jooksul olnud sellised, mida täitemenetluse seaduse kohaselt ei saa arestida (peretoetus, vanemahüvitis, pension). Siiski on võlgnik vabatahtlikult teinud võlausaldajale eraldisi (umbes 20 eurot kuus). Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse jooksul rahuldanud võlausaldaja nõuet 2 961,23 euro ulatuses. Kohtu hinnangul on võlgnik tegelenud kohustustest vabastamise menetluses mõistlikult tulutoova tegevusega ning võlausaldajatele eraldatavad summad on olnud rahuldava suurusega (

§ 173lg 1).

Võlausaldaja toob välja, et võlgnik ei ole näinud vaeva töökoha leidmiseks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Kohus leiab, et võlausaldaja väide ei ole antud juhul asjakohane. Võlgnik on vaatamata väikestele sissetulekutele, mida seaduse kohaselt ei saa arestida, suutnud võlausaldaja nõuet rahuldada 2 961,23 euro ulatuses. Võlgnik on ka 3/5 Tsiviilasi 2-11-46558 läinud tööle koristusfirmasse vaatamata tervislikule seisundile kahe väikese lapse kõrvalt. Kuigi varasemalt ei ole võlgnik esitanud tõendeid oma tervisliku seisundi kohta kui 09.10.2018 aruandega, mil esitati Eesti töötukassa otsus puuduva töövõime määramise kohta, siis arvestades seda, et võlgnikul on tuvastatud puuduv töövõime, pidi tervislik probleem olemas olema juba varem. Seega on võlgniku väited halva tervise kohta eelmistes aruannetes usutavad. Võlgnikul on olnud piiratud sobiva ning hästi tasustatava töö leidmine. Kuid siiski on võlgnik võtnud eesmärgiks teha natukenegi tööd selle asemel, et töötamisest täielikult loobuda tuginedes sellele, et võlgniku tervis ei võimalda tööd teha. Võlgnik on üles näidanud püüdlikkust oma kohustuste täitmisel. 12. Kohustustest vabastamise menetluses on võlgnikul kohustus esitada kohtule ja usaldusisikule teavet oma elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohtul puuduvad andmed, et võlgnik ei oleks usaldusisikule usaldusisiku aruande koostamiseks vajalikku teavet andnud. Samuti on võlgnik ja usaldusisik kohtu järelepärimistele vastanud. Kohtul puudub teadmine, et võlgnik oleks kohustustest vabastamise menetluses rikkunud

§ 173lg 2 sätestatud informeerimiskohustust.

1. Võlausaldaja toob välja, et võlgnik ei ole kohtule esitanud andmeid kulutuste osas. Arvestades võlgniku sissetulekuid saab arvata, et võlgnik kannab ainult igapäevased ning vajalikud kulutused. Kulutuste teadmine võimaldaks kohtul suunata võlgnikku oma tarbimisharjumusi muutma ning võlausaldajatele rohkem raha eraldama. Kohus leiab, et kuna võlgnik ise vabatahtlikult eraldas raha, siis ei pea kohus võlgniku poolt kulutuste mitteesitamist rikkumiseks.
2. Võlgniku arvelduskonto, kuhu laekub tema sissetulek, kasutamise õigused on vormistatud usaldusisikule. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud

§ 173lg 3–5 sätestatud kohustusi.

Võlgniku sissetulekud ei ole ületanud määrasid, mis võimaldaksid seaduse alusel arestida võlgniku sissetulekut. Võlgnik on teinud eraldisi vabatahtlikult. 15. Kohtule pole teada, et võlgnik oleks kohustustest vabastamise menetluse jooksul pärinud (

§ 173lg 6).

16. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Jelena Skovorodina ei ole rikkunud

§ 173

lg 1–6 sätestatud kohustusi, mistõttu kohus ei hinda võimalikku süü küsimust ning võlausaldajate huvide kahjustamist. 17.

§ 175

lg 4 sätestab kohustustest vabastamise kolmanda keeldumise alusena teabe andmata jätmise oma kohustuste täitmise kohta. Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks kohtule jätnud teavet esitamata. Samuti ei ole kohtul tekkinud kahtlust, et võlgnik oleks kohtule esitanud valeandmeid.

1. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et puuduvad alused, mil kohus peaks keelduma võlgnikku kohustustest vabastamast.
2. Kohus leiab, et ei ole asjakohane võlgniku kohustustest vabastamise menetlust pikendada, kuivõrd

§ 175

lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Menetluse pikendamine oleks asjakohane olukorras, kus võlgnikul on võimalik oma sissetulekuid suurendada. Arvestades seda, et võlgnikul on määratud puuduv töövõime aastani 2021, ei ole suurema sissetuleku saamine tõenäoline. 20. Kuivõrd võlgnik on kohtu hinnangul kohustustest vabastamise menetluses täitnud nõuetekohaselt oma kohustusi ning puuduvad

§ 175

lg 2 või lg 4 sätestatud alused, 4/5 Tsiviilasi 2-11-46558 mil kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, leiab kohus, et Jelena Skovorodina tuleb

§ 175lg 1 alusel pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.

21.

§ 176

sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine 22.

§ 175

lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud Jelena Skovorodina pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka Jelena Skovorodina pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. 23.

§ 172

lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kohus loeb usaldusisiku aruande esitatuks 20.12.2018 aruandega. Kuna kohus lõpetab Jelena Skovorodina kohustustest vabastamise menetluse, tuleb Ingrid Vares vabastada usaldusisiku kohustustest Jelena Skovorodina kohustustest vabastamise menetluses. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 5/5