KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 07.03.2019, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-4011 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi sekretär Raili Raja Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ain Tali Kriminaalasi Viru Vangla materjalid Taivar Tuhkaneni elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu TAIVAR TUHKANEN, viibimiskoht Viru Vangla isikukood 38806146023, Karistuse kandmise algus 25.11.2015 ja lõpp 17.05.2022 Kohtuasja läbivaatamise aeg 27.02.2019, videokohtuistung Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; § 751; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387 RESOLUTSIOON Jätta TAIVAR TUHKANEN elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumäärus saata Viru Vanglale, Taivar Tuhkanenile ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 07.02.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Taivar Tuhkaneni elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Pärnu Maakohtu 15.11.2016 otsusega tunnistati Taivar Tuhkanen süüdi KarS § 113 lg 1 § 25 lg 1, 2, § 199 lg 2 p 9 – § 25 lg 1,2, § 418 lg 1 ja § 121 lg 1 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti talle liitkaristuseks 6 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti 1 karistusest kantuks 8 päeva eelvangistust ning kandmisele kuuluvaks karituseks loeti 6 aastat 5 kuud 22 päeva vangistust. Taivar Tuhkanenile mõistetud karistuse kandmise alguseks loeti 25.11.
- Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Prokuröri seisukoht Oma kirjalikus seisukohas nõustub prokuratuur vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Taivar Tuhkaneni ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Kohtuistungil teatas kinnipeetav, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. On palju elu üle järgi mõelnud, leiab, et on ära rikkunud oma elu. Kriminaalset kuritegu ta enam elu sees toime ei pane, vanglasse tagasi ta ei tule. Ta oleks pidanud pärast xxxx pöörduma psühhiaatri või psühholoogi juurde, kuid ta otsis abi alkoholist ja narkootikumidest. Selgitab, et tapmine jäi katse staadiumisse. Ta tahaks oma elu uuesti alustada. On läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Kuriteole sattus, sest kuulas teise inimese juttu. On õppinud, et kui tahta elus midagi teha, siis see tuleb läbi analüüsida. Kinnitab, et ei hakka enam narkootikume tarvitama, sotsiaalprogramm pani mõistuse pähe. Kui vabaneb, siis läheb oma ema juurde elama, hiljem kui elektrooniline valve maha võetakse, siis soovib oma korteri leida. On tegelenud ehitusega, mööbli valmistamisega, teede ehitusega ja sõjaväelase tööd teinud. Vabanedes on tal olemas töökoht, mis tegeleb auto remondiga, on õppinud tehnikumis eriala. Kohtumääruse põhjendused KarS § 76 lg 2 p 1 alusel võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Taivar Tuhkanen ära kandnud üle 3 aasta 3 kuu vangistust, mis on üle poole tema mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega. Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamisele ja seda olenemata asjaolust, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud ühel korral ning vangistuses viibib ta samuti esimest korda, mistõttu võiks vangistuse mõju isiku edasisele käitumisele pidada potentsiaalselt tugevaks. Käesolev kuritegu on muuhulgas raske esimese astme eluvastane kuritegu – tapmise katse, mille toimepanemist soodustas mõjutatavus teise isiku poolt. Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetav on individuaalse täitmiskava raames läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, vestelnud enda psühholoogilisest käitumisest, 2 suhtlusringkonna kriminaalsest taustast, mõjutatavusest, tegude tagajärgedest ja muudest isiku jaoks olulistest teemadest. Kinnipeetav on olnud hõivatud tööga, varem koristajana, pesumaja abitöölisena, õmblejana ja raamatukogutöölisena ning käesoleval ajal töötab vangla majandustöödel koristajana. Lisaks puuduvad tal vangistuses distsiplinaarkaristused. Vabanemisel on kinnipeetaval kindel elukoht emale kuuluvas eramajas, kus käesoleval ajal elab kinnipeetava ema üksinda. Enne vangistust töötas kinnipeetav erinevatel ametikohtadel peamiselt ametlikult, kuid tegi ka lisaks mitteametlikke töid lisaraha teenimiseks. Kuigi kinnipeetaval on tasumata nõudeid üle 4500 euro, on talle garanteerinud töökoha OÜ Xxxx xxxx abitöölise ametikohal, mis ühtlasi tagab talle ka igakuise sissetuleku majanduslikult toimetulemiseks. Kuivõrd kinnipeetav omas töökohta ja kindlat sissetulekut ka enne vangistust, ei erine tema vabanemisjärgsed tingimused töökoha olemasolu suhtes sellest, millised need olid enne vanglasse sattumist ega ole ilmselt määrava tähtsusega ka uute kuritegude ärahoidmisel. Iseloomustusest nähtuvalt on kinnipeetaval suhted lähedastega head, emaga suhtleb igapäevaselt telefoni teel ja ema käib ka kokkusaamistel. Vabanemisjärgse elukoha lähistel elavad seaduskuulekad tuttavad, kuid positiivset mõju avaldavaid sõpru kinnipeetaval ei ole ning ema hinnangul, samuti kuriteo toimepanemise asjaoludest nähtuvalt, on kinnipeetav teiste poolt mõjutatav, eriti negatiivse käitumise ja õigusvastaste tegude suunas. Kinnipeetav on ka ise tunnistanud, et pani kuriteo toime, kuna lasi end mõjutada. Iseloomustuse järgi on kinnipeetav narkootiliste ainete tarvitaja, mida ka ise tunnistab. Sõltuvusainete tarvitamisel muutub kinnipeetav agressiivseks ning kipub probleeme lahendama vägivaldselt. Vanglas sotsiaalprogrammi Eluviisitreening läbimise järgselt on motiveeritud edaspidi täielikult narkootikumide tarvitamisest loobuma. Kuigi kinnipeetav on sõnades väljendanud soovi edaspidi kuritegelikust käitumisest loobumiseks, sealhulgas narkootikumide tarvitamisest hoidumiseks, esineb kohtu hinnangul jätkuvalt oht uue kuriteo toimepanemiseks olukorras, kus isik jätkab sõltuvusainete tarvitamist või suhtlemist isikutega, kes võivad teda kuritegusid toimepanema mõjutada ja seda seetõttu, et siiani on isikul võimaldanud nendest hoiduda vaid vangistuses viibimine. Iseloomustusest nähtub, et vangistuse alguses proovis kinnipeetav ühendust võtta sama isikuga, kes teda kuritegu toimepanema mõjutas, mistõttu ei ole välistatud, et vabanemisel ta seda uuesti proovib. Kuigi kinnipeetava puhul esineb positiivseid asjaolusid vangistuses käitumise ja vabanemisjärgsete elutingimuste näol, ei kaalu need kohtu hinnangul üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis, samuti ei saa nende pinnalt hinnata karistuse eesmärkide täidetust. Kohus ei ole veendunud, et praeguseks ärakantud karistus oleks täitnud oma eesmärgi, mistõttu ei ole kohtu hinnangul põhjendatud vabastada isikut ennetähtaegselt ligikaudu 3 aastat ja 3 kuud enne karistusaja lõppu. Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti kinnipeetava vabastamist enne tähtaega. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Taivar Tuhkaneni vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. /digitaalselt allkirjastatud/ Kristel Vedro Kohtunik 3 Tartu Ringkonnakohtu 15.04.2019 kohtumääruse RESOLUTSIOON:
- Jätta Viru Maakohtu
- märtsi
- a määrus sisuliselt muutmata, kuid täiendada maakohtu määruse põhjendusi.
- Määruskaebus jätta rahuldamata. 07.03.2019 kohtumäärus 1-16-4011 jõustus
- mail 2019 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. /digitaalselt allkirjastatud/ Lea Herne referent 4