← Eesti

1-18-5558/23

1-18-5558 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. aprillil
  2. a Tallinn Kriminaalasja number 1-18-5558 Kohtukoosseis Kriminaalasi Eesistuja Pavel Gontšarov, liikmed Ivi Kesküla ja Meelika Aava Veiko Vaima süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 3 järgi Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu
  3. jaanuari
  4. a otsus üldmenetluses Apellatsiooni esitajad Prokurör Kaitsja Süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Vahur Krinal Merry Tiitus Veiko Vaima Elu- või asukoht ja aadress: XXX, mob. tel. XXX Isikukood või sünniaeg: 36705064232 Kodakondsus: Eesti Haridus: XXX Emakeel: eesti Töökoht või õppeasutus: XXX Karistatus: kehtivaid kriminaalkaristusi 1: Pärnu Maakohtu 16.10.
  5. a otsusega KarS § 200 lg 2 p 8 järgi 3a 6k vangistust, kehtivaid väärteokaristusi 4 Vandeadvokaat Vahur Krinal Asja lahendamise viis Kirjalik menetlus Süüdistatav RESOLUTSIOON
  6. Harju Maakohtu
  7. jaanuari
  8. a kohtuotsus Veiko Vaima suhtes jätta muutmata ning süüdistatava kaitsja apellatsioon jätta rahuldamata.
  9. Määrata Rüütli Advokaadibüroole (reg. number 10796135) seoses advokaat Vahur Krinali poolt süüdistatavale apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamisega makstavaks tasuks 60,00 (kuuskümmend) eurot (s.h. käibemaks).
  10. Välja mõista Veiko Vaima’lt Eesti Vabariigi kasuks 60 (kuuskümmend) eurot määratud kaitsjale vandeadvokaat Vahur Krinal’ile makstud tasu katteks apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest. Summa tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele kas Swedbank AS-is (a/a EE502200221014193355), AS SEB Pank (a/a EE351010052031000004), Luminor Bank AS (a/a EE873300333499990003 või a/a EE401700017002872300). Summa tasumiseks vajalik viitenumber edastatakse eraldi makseinfos. Selgitusse märkida lahendi number ning isik, kelle eest tasutakse ning nõude liik. Nõue tasuda 30 päeva jooksul ringkonnakohtu otsuse jõustumisest arvates. Edasikaebe kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  11. Veiko Vaima on kohtu alla antud ja süüdistatakse selles, et olles Pärnu Maakohtu 16.10.
  12. a otsusega karistatud KarS § 200 lg 2 p 8 järgi, olles seega isik, kes on varasemalt toime pannud vägivallaga kuriteo, 11.01.2018 kella 17:30 kuni 20:00 vahelisel ajal lõi Pärnu linnas XXX korteris X kahel korral lahtise parema käega YY vasaku näo piirkonda ja seejärel lõi ühel korral YY parema jalaga vasakule roiete piirkonda, tekitades sellise tegevusega YY-le füüsilist valu ja vasaku silma alla hematoomi. Seega tema, teise inimese tervisekahjustamisega ja samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemisega, kui see on toime pandud korduvalt, pani toime KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Maakohtu otsus
  13. Pärnu Maakohtu
  14. jaanuari 2019.a. otsusega tunnistati Veiko Vaima süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja mõisteti talle karistuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust tingimisi jäeti kohaldamata ja täies ulatuses täitmisele pööramata, kui Veiko Vaima ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks kooskõlas KarS §-ga 75 lg 1 p 1-6 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elab kohtu määratud ja käesoleva otsuse päises märgitud alalises elukohas; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 ja p 8 alusel määrati Veiko Vaimale lisakohustusteks käitumiskontrolli ajal mitte tarvitada alkoholi ning osaleda sotsiaalprogrammis. ESITATUD APELLATSIOON
  15. Apellatsiooni esitas süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Vahur Krinal, kes vaidlustab maakohtu otsuse täies ulatuses. Kaitsja leiab, et Veiko Vaima süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises ei ole tõendatud. Kaitsja veendumusel süüdistus põhineb vaid väidetava kannatanu 2

(6)YY’e tema sõbranna alkoholijoobes ja ebaadekvaatses olekus OO’i ütlustel ja nende ütluste interpreteerimisel. Kaitsja märgib, et kannatanu ütlusi ei saa usaldada, kuna ta on varem alusetult süüdistanud Veiko Vaimat varguses, mida Veiko Vaima ei ole toime pannud. Politsei poolt väidetav vargus tõendamist ei leidnud. Tunnistaja OO’i ütlusi ei saa samuti usaldada, sest ühiselt, kolmekesi, tarvitati alkoholi ning ta on kannatanu hea sõbranna. Kaitsja esitab hüpoteesi, et kui YY hinnangul on Veiko Vaima varas ja vägivallatseja, siis jääb arusaamatuks, miks ta koos oma sõbrannaga koos Veiko Vaimaga alkoholi tarvitas ja ühiselt aega veetis. Vastus võib peituda selles, et situatsioon oli YY ja OO poolt eelnevalt planeeritud ehk veenda ja meelitada Veiko Vaimat alkoholi tarvitama, et pärast saaks Tema vastu kättemaksuks alusetu süüdistuse esitada. Kaitsja leiab, et käesolevas kriminaalasjas ei ole tõendamist leidnud teo ja tagajärje põhjuslik seos. YY tarvitas koos Veiko Vaimaga alkoholi, mille käigus Veiko Vaima on teda väidetavalt löönud. Hommikul pöördus YY kiirabisse kaevates kõhuvalu üle, mis olevat tekkinud löögi tagajärjel. Kaitsja arvates kiirabi seda aga ei tuvastanud. YY-l diagnoositi krooniline pankreatiit, mille on tekitanud pikaaegne süstemaatiline alkoholi tarvitamine. Kiirabikaardi koostamise ajal oli YY-l joove 2,6 promilli. Väidetav löömine toimus eelmise päeva õhtul ja kiirabikaart on koostatud järgmisel päeval kell 09:45, kus isik kurtis (ise 2,6 promillises joobes olles) kõhuvalu. Kaitsja märgib, et õhtust hommikuni on pikk aeg. Kriminaalasjas puuduvad tõendid kus ja kellega viibis YY vahepeal. Käesolevas asjas on tõendiks kiirabikaart, millest nähtub, et kõhuvalu on tingitud pikaaegse regulaarse alkoholi tarbimise tagajärjel tekkinud pankreatiidist. Kaitsja märgib, et löökide korral oleks pidanud olema ka hommikul näha löökide tagajärjed nagu verevalumid, mõrad roietes vms. Midagi säärast kiirabi ei tuvastanud. Ei ole tõendatud, et Veiko Vaima oleks YY’t löönud. Nii YY kui ka OO olid tugevas alkoholijoobes. OO’i ütlusi ei saa võtta usaldusväärsetena, kuna tänaseks päevaks on OO oma teovõime kaotanud. Kaitsja palub tühistada Pärnu Maakohtu otsus 14.01.2019 otsus Veiko Vaima süüditunnistamise osas ja mõista ta KarS § 121 lg 2 p 3 järgi õigeks. PROKURATUURI VASTUS ESITATUD APELLATSIOONILE 4. Prokuratuur ei nõustu apellatsioonis esitatud seisukohtadega ning on seisukohal, et maakohtu otsus on seaduslik ning selle tühistamiseks puudub alus. Kaitsja üheks etteheiteks maakohtule on see, et otsust tehes on maakohus tuginenud vaid kannatanu YY ja kannatanu sõbranna OO ütlustele. Prokuratuuri jaoks on arusaamatu missugusele kohtutoimikus olevale tõendile selline apellatsioonis toodud väide, nagu oleks YY ja OO sõbrannad, tugineb. Riikliku süüdistaja arvates on vaja täpsustada, et kannatanu ja tunnistaja ei olnud omavahel sündmuse toimumise hetkel sõbrannad nagu kaitsja väidab. 14.01.2019 toimunud kohtuistungi protokollist tuleneb, et kannatanu tundis eelnevalt hoopis V. Vaimat, kuna üks sõber palus tal süüdistatavale mõneks ööks öömaja anda. Samuti tuleneb nii kannatanu kui ka tunnistajate ütlustest asjaolu, et nad ei tundnud teineteist enne sündmust. Miks muidu oleks pidanud OO tunnistajana ülekuulamisel andma ütluseid, mille kohaselt tuli V. Vaima talle külla koos ühe naisterahvaga, keda ta aga ei tundnud. Seega kaitsja versiooni sellest, et V. Vaima süüdistamine on kahe sõbranna YY ja OO vandenõu tema vastu, on alusetu ning ei tugine mitte ühelegi kriminaalasjas uuritud tõendile. Kannatanu ütlustest tuleneb, et V. Vaima lõi teda O korteris toimunud ühise joomingu käigus alguses näkku ning seejärel jalaga vasakule roiete alla, mille tulemusena kannatanu lendas diivanile. Prokuröri küsimusele kas kannatanu tundis löökide tagajärjel valu, kannatanu avaldas, et kuivõrd ta oli šokis, siis jooksis ta sealt minema. Kuid öösel hakkas tal valutama koht, kuhu löödi. Löömise kohta on ütluseid andnud ka OO, kelle sõnul ta nägi V. Vaimat seda naist löömas lahtise käega vastu põske. Tunnistaja sõnul lõi V. Vaima seda naist üks või kaks korda. Tähelepanuvääriv 3
(6)tunnistaja ütlustest on ka see, et V. Vaima palus tunnistajal pilk ära pöörata, et ta ei vaataks, mida ta sellele naisterahvale teeb. Seega on prokuratuuri arvates üheselt kinnitust leidnud V. Vaima poolt YY kehaline väärkohtlemine. Sellise väärkohtlemise (löögid näkku ja roiete piirkonda) tulemusena valuaistingute tekitamine on eluliselt usutav. Samuti tuleneb patsiendikaardist nr 18/01591, et kannatanul fikseeriti Pärnu Haiglas muuhulgas ka vasaku silma all hematoom. Prokuratuuri hinnangul ei ole midagi eriskummalist ka selles, et löögi tagajärjel roiete piirkonda, hakkas kannatanul kõht tugevalt valutama alles mõne tunni möödudes löömisest, mis tingis ka Häirekeskusesse helistamise. Kokkuvõtvalt on riiklik süüdistaja veendunud, et maakohus on õigesti hinnanud kriminaalasjas kogutud kõiki tõendeid ning jõudnud seejärel järeldusele, et V. Vaima on temale etteheidetava kuriteo toime pannud. Tulenevalt eeltoodust on prokuratuur seisukohal, et puuduvad alused Pärnu Maakohtu 14.01.
  1. a otsuse tühistamiseks, mistõttu kooskõlas KrMS § 337 lg 1 palub prokurör jätta Veiko Vaima kaitsja apellatsioon rahuldamata ja Pärnu Maakohtu 14.01.
  2. a otsus kriminaalasjas nr 1-18-5558 muutmata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
  3. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalide, kaitsja apellatsioonis ning prokuratuuri vastuses toodud väidetega, leiab, et apellatsiooni argumendid kohtuotsuse tühistamiseks alust ei anna, sest maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud.
  4. Esitatud apellatsioonis palub süüdistatava kaitsja sisuliselt maakohtu poolt käsitletud tõenditest tehtud järelduste ümberhindamist ning süüdistatava õigeksmõistmist KarS § 121 lg 2 p 3 järgi. Kohtukolleegium leiab, et apellatsioonis esitatud väited ei anna alust maakohtu seisukohtade ümberhindamiseks, kuna need ei lükka ümber maakohtu otsuses esitatud veenvaid põhjendusi süüdistatava süüküsimuses ja tema käitumisele antud juriidilise hinnangu osas. Maakohus on veenvalt põhjendanud kriminaalasjas uuritud tõendite kogumi hindamise põhjal oma siseveendumuse kujunemist ja nimelt seda, miks kohus eelistab kannatanu YY, tunnistaja OO ütlusi ning dokumentaalseid tõendeid – kannatanu Häirekeskusesse tehtud kõnesalvestise ning kannatanu kehavigastusi tõendavat meditsiinilist dokumentatsiooni, süüdistatava Veiko Vaima ütlustele. Seejuures osundab kriminaalkolleegium ühele järgnevale tõendite hindamise põhinõudele, mis on kinnistunud kohtupraktikas: kui erinevad kohtud hindavad tõendeid nii erinevalt, et ühel juhul mõistetakse nende tõendite alusel süüdistatav talle inkrimineeritud kuriteos süüdi ja teisel juhul nende samade tõendite alusel õigeks (või vastupidi), peab ringkonnakohus lisaks omapoolsele tõendite analüüsile näitama ära ka esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vead, mis kinnitavad kohtuliku uurimise ühekülgsust või puudulikkust, mis viisid kohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega (RKKKo nr 3-1-1-77-05). Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole sellised vead maakohtu vaidlustatud otsuses aga tuvastatavad. Maakohus on hinnanud kõiki kogutud tõendeid nende kogumis, neid omavaheliselt kõrvutanud ning tuli õigele järeldusele, et uuritud tõendikogumiga on igati kinnitust leidnud, et V. Vaima pani toime tahtlikult KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Maakohus on kohtukolleegiumi arvates olnud tõendite hindamises ning enda siseveendumuse kujunemise kajastamisel põhjalik, mistõttu kohtukolleegium ei pea vajalikuks korrata maakohtu otsuses esitatud põhjendusi ja lisab vastuseks apellatsioonidele järgmist.
  5. Kohtukolleegium peab vajalikuks esmalt täpsustada süüdistuses toodud kuriteosündmuse ekslikku kuupäeva, millele on maakohus ka oma hinnangu andnud. Süüdistusaktis toodud kuriteo 4
(6)asjaolude (p 2) kohaselt leidis sündmus aset 10.01.2018 kella 17:30 – 20:00 vahelisel ajal, süüdistuse sisu (p 12) järgi aga 11.01.2018 kella 17:30 – 20:00 vahelisel ajal. Tuleb nõustuda maakohtuga, et sündmus leidis aset 10.01.2018 kella 17:30 – 20:00 vahelisel ajal. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selleski, et viidatud ebatäpsuse ja parandusega ei ole rikutud süüdistatava kaitseõigust, sest süüdistatava poolsete ütluste põhjal on ta mõistnud, millise sündmuse käigus vastavat vägivallaakti talle ette heidetakse, samuti sündmuse õhtu korrektne kuupäev on märgitud vastavalt ka süüdistusakti. Süüdistataval on meeles õhtu, mil YY ja tunnistajaga OO juures õlut tarbiti, ning arusaadav etteheide, milles teda süüdistatakse. Väärib märkimist, et süüdistuse ebatäpsusest tulenevale kaitseõiguse võimalikule rikkumisele ei ole viidanud ka kaitsja.
  1. Kohtulikul arutamisel uuritud tõenditel ei põhine kaitsja põhiargument sellest, et kannatanu YY ja tunnistaja OO teadlikult ja kooskõlastatult andsid Veiko Vaima suhtes valeütlusi alusetult süüdistades viimast kuriteo toimepanemises KarS § 121 lg 2 p 3 järgi. Esmalt väärib märkimist, et maakohus tuvastas veatult, et rahuldamisele kuulus prokuröri taotlus OO eeluurimisel antud ütluste tõendina vastuvõtmiseks KrMS § 291 lg 1 p 3 ja lg 3 alusel. Vastavate ütluste tõendina vastuvõtmisele kohtu poolt kaitsja vastuväiteid ei esitanud maa- ega ringkonnakohtus. Esitatud apellatsioonis viitab kaitsja üksnes OO ütluste väidetavale ebausaldusväärsusele. Kohtukolleegium leiab sarnaselt maakohtuga, et tunnistaja OO 18.01.2018 ütluste andmise asjaolud, ütluste sisu ning tunnistaja isik ei anna alust kahelda selle tõendi usaldusväärsuses. Ringkonnakohus kordab tunnistaja OO uuritud ütlusi, millistest nähtub, et umbes nädal enne 18.01.2018 toimunud ülekuulamist, õhtusel ajal tuli tema juurde Veiko Vaima koos naisterahvaga, keda tunnistaja ei tundnud, juba tulles olid mõlemad alkoholijoobes. Külas olles tekkis Veiko Vaima ja naisterahva vahel tüli, kui korraga V. Vaima lõi naisterahvast lahtise käega ning tunnistaja sõnul lõi ühe või kaks korda ja võibolla veelgi, kuid Veiko Vaima keelas OO-l sündmust pealt vaadata. Veiko Vaima võis naist rohkem ka lüüa aga ta ei vaadanud sündmust enam pealt. Tunnistaja sõnul tiris ta V. Vaima naise juurest eemale, misjärel sai naisterahvas tema juurest ära joosta (lk 27-28). Viidatud ütlustega on ümber lükatud kaitsja versioon sellest, et kannatanu YY ja tunnistaja OO olid sõbrannad ja võisid valeütluste andmises kokku leppida. Keegi pooltest ei esitanud kannatanule küsimust, kas ta teadis OO enne 10.01.
  2. Ka süüdistatavalt ei küsinud keegi, kas YY ja OO võisid olla enne 10.01.2018 tuttavad.
  3. Ainetu on kaitsja apellatsioonis toodud väide, et OO ütlusi ei saa võtta usaldusväärsetena ka põhjusel, et istungi ajaks maakohtus on OO oma teovõime kaotanud. Kohtukolleegium märgib esmalt, et selline argument on vastuolus kaitsja enda seisukohaga, et sõbrannad YY ja OO on oma V. Vaimat süüstavates valeütlustes eelnevalt kokku leppinud. Teiseks, tuleb märkida, et käesolev kriminaalasi oli maakohtu poolt otsusega lahendatud 14.01.
  4. Kohtute infosüsteemi andmete kohaselt oli aga OO teovõime piiranud ja talle eestkostja seatud 21.02.2019 kohtumäärusega asjas nr 2-18-17596 ehk ligi 1 kuu hiljem. Kolmandaks, andis tunnistaja OO kriminaalasjas igati asjakohaseid ütlusi 18.01.2018, seega rohkem kui aasta enne temale eestkostja seadmist. Ütluste andmise hetkel 18.01.2018 puudus menetlejal igasugune alus kahelda OO adekvaatsuses. Tuleb märkida sarnaselt maakohtuga sedagi, et tunnistaja ütlused riimuvad täielikult kannatanu YY ütlustega toimunust.
  5. Põhjendamatu on kaitsja argument, et kannatanu meditsiinilisel läbivaatamisel ei tuvastatud tal löömisele viitavaid kehavigastusi. Kannatanu YY 11.01.2018 patsiendikaardist nähtub objektiivse leiuna, et patsisendil on muude leidude juures (mis võivad viidata kroonilisele pankreatiidile) tuvastatud ka hematoom silma all ning mõõdukas turse vasakul näo poolel (lk 21). See objektiivne leid riimub kannatanu ja tunnistaja OO ütlustega sellest, et süüdistatav on YY ka käega näkku 5
(6)löönud. Sellest on kannatanu ka haiglasse saabumisel arstile teatanud, mis on samuti fikseeritud kiirabikaardis. Ülaltoodust lähtudes tuli maakohus õigesti ainuvõimalikule järeldusele, et uuritud tõendikogumiga on kinnitust leidnud, et V. Vaima pani tahtlikult toime KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
  1. Õigusabi osutanud kaitsja on taotlenud kulude hüvitamist koos käibemaksuga summas 60 eurot. Menetlustoiminguks on taotluses märgitud Pärnu Maakohtu otsuse terviktekstiga tutvumine ja apellatsiooni koostamine ning ajakuluks on näidatud 1 tund. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. KrMS § 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses jätab ringkonnakohus esimese astme kohtuotsuse muutmata, siis jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Seega jääb kaitsjatasu Veiko Vaima kanda.
  2. Kuna kohtukolleegium ei ole tuvastanud ühtegi apellatsioonis nimetatud rikkumist ega KrMS § 338 ettenähtud kohtuotsuse tühistamise alustest, siis juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1, § 344-345 lg 1, 2 jätab ringkonnakohus Pärnu Maakohtu 14.01.
  3. a otsuse Veiko Vaima suhtes muutmata ja esitatud apellatsiooni rahuldamata. allkirjastatud digitaalselt Parandatud 17.04.2019 määrusega RESOLUTSIOON Asendada Tallinna Ringkonnakohtu
  4. aprilli
  5. a otsuse resolutsiooni punktis 1 sõnad „Harju Maakohtu“ sõnadega „Pärnu Maakohtu“. 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.