← Eesti

2-18-13663/94

Obsah (13)§ 378§ 385§ 377§ 381§ 654§ 363§ 371§ 200§ 691§ 669§ 388§ 173§ 149

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-18-13663 Määruse kuupäev Tartu, 22. mai 2019 Kohtukoosseis Eesistuja Malle Seppik, liikmed Henn Jõks ja Ants Kull Kohtuasi Via3L Spedition O

) § 383 lg 11 kohaselt hagi tagamiseks 7

(14)2-18-13663 32 000 euro suuruse tagatise, mis on hoiustatud kohtu kontol. Maakohus sedastas, et määrus tuleb hagejale

§ 378

lg 1 ja § 310 lg 1 kohaselt kätte toimetada, kuid kostjatele kättetoimetamine

§ 378lg 1 kohaselt edasi lükata.

Määrus tuleb edastada täitmiseks puudutatud krediidiasutustele, Tartu Maakohtu registriosakonnale ja kinnistusosakonnale, kes peavad määruse täitmisest viivitamata Harju Maakohut teavitama, ning tõi välja, et määrus on viivitamata täidetav. Maakohus jättis hagi tagamise avalduse rahuldamata osas:  milles hageja taotles, et kõigil kostjatel keelataks isiklikult või mis tahes juriidilise isiku kaudu pakkuda ja osutada veo-, ekspedeerimis- või laoteenuseid taotluses välja toodud juriidilistele isikutele ja sõlmida nendega lepinguid veo-, ekspedeerimis- või laoteenuse osutamiseks kuni lõpliku kohtuotsuse jõustumiseni käesolevas asjas;  milles taotleti kohtulike hüpoteekide seadmist kostja 26 ja Kai Tordi ühisomandisse kuuluvale kolmele kinnisasjale Valgevase 11a/11b korter B–1, Valgevase 11a/11b–HR12, Valgevase tn 11a/11b–P16 Maakohus rahuldas hagi tagamise avalduse ülejäänud osas ning rakendas hageja Via3L Spedition OÜ kasuks järgmisi hagi tagamise abinõusid:  arestis Nordic Spedition OÜ kõigis Eesti Vabariigis tegutsevates krediidiasutustes ja välisriigi krediidiasutuste filiaalides asuvad pangakontod 4 379 870 euro 50 sendi ulatuses;  seadis hagi tagamise avalduses välja toodud summas kohtulikud hüpoteegid kõigile hagi tagamise avalduses välja toodud kinnisasjadele, v.a neile, mis kuulusid Raivo Tordi ja Kai Tordi ühisomandisse (Valgevase 11a/11b korter B–1, Valgevase tn 11a/11b–HR12, Valgevase tn 11a/11b–P16);  arestis hagi tagamise avalduses viidatud kostjate osalused äriühingutes ning tegi käsutuskeelu nähtavaks kandega Tartu Maakohtu registriosakonna äriregistris. Maakohus määras

§ 385

kohaselt, et kostja 1 saab taotleda tema suhtes rakendatud hagi tagamise abinõude (p 4) tühistamist, kui ta tasub 4 379 870 eurot 50 senti Rahandusministeeriumi arvelduskontole või esitab nimetatud ulatuses pangagarantii. Maakohus määras, et kostjad 2–23 saavad taotleda nende suhtes rakendatud hagi tagamise abinõude (p-d 5 ja 6) tühistamist

§ 385

kohaselt, kui nad tasuvad Rahandusministeeriumi arvelduskontole iga kohtuliku hüpoteegi või osaühingu osa kohta tagatisele vastava summa või esitavad samas ulatuses pangagarantii. Maakohus tõi välja, et hageja esitas nii rahalisi kui ka mittevaralisi nõudeid kostjate vastu, ning leidis, et hagi tagamine ning tagamisena taotletud abinõud kohtulik hüpoteek, vara arest ja toimingute tegemise keelamine on põhimõtteliselt lubatavad (

§ 377lg-d 1 ja 2, § 378).

Hageja on piisavalt põhistanud enda nõuet, talle võimaliku kahju tekitamist ning hagi tagamise aluseks olevaid asjaolusid

§ 381lg 2 mõttes.

Hageja esitatud asjaolude õigsust eeldades on kostjad ühiselt tegutsedes hõivanud hageja vara ning selle teise ettevõttesse üle viinud, jättes hageja ilma varast, töötajatest ja ettevõtte tegevuse aluseks olevast kliendibaasist, seetõttu on algatatud ka kriminaalasi. Hagi tagamist õigustavad asjaolud, et tegemist on suure nõudega, mille puhul on oht, et kohtulahendit ei täideta ja et kostjate tegevuse tulemusena on hageja tegevus seiskunud, selle taastamine võib olla võimatu ning hageja õiguskaitse võib piirduda võimalusega nõuda kahju hüvitamist. Hagi tagamise abinõu valikul tuleb arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes ulatuses, milles seda võib hageja õigustatud huve arvestades pidada põhjendatuks (

§ 378lg 4).

Põhjendatud ei ole keelata kostjatel pakkuda veo-, ekspedeerimis- või laoteenuseid, sest see oleks lepinguvabaduse põhjendamatu piirang. Kohus ei saa keelata lepinguid sõlmimast hageja klientidel, kes ei ole menetlusosalised. Selles osas tuleb hagi tagamise taotlus jätta rahuldamata. 8

(14)2-18-13663 Hagi tagamise taotlus tuleb jätta rahuldamata ka osas, milles taotleti kohtulike hüpoteekide seadmist kinnisasjadele, mis kuuluvad kostja 26 ja Kai Tordi ühisomandisse, sest kohtulikku hüpoteeki ei saa ühisomandis olevale asjale seada teise ühisomaniku nõusolekuta (Riigikohtu
  1. detsembri
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-62-16, p 15). Menetlusosaliseks mitteoleva Kai Tordi nõusolekut ei ole esitatud. Kohtulike hüpoteekide seadmine on hagi tagamise abinõuna nõude ulatuses kostjaid kõige vähem koormav abinõu (Riigikohtu
  3. aprilli
  4. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-48-04, p 11). Kohtulike hüpoteekide seadmine on põhjendatud, see ei piira kostjatel enda kinnisasjade käsutamist ega kasutamist. Eelistada tuleks kostjat vähem koormavaid abinõusid, nt kohtulikku hüpoteeki ning arestida vara üksnes juhul, kui alternatiivset mõistlikku võimalust ei ole ning hagi tagamata jätmisega võib kaasneda oluline oht kohtulahendi täitmisele (Riigikohtu
  5. mai
  6. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-30-11, p 11). Hagi tagamise abinõuna kostja 1 pangakonto arestimine on põhjendatud, sest kohus ei näe ühtki muud mõistlikku võimalust hagi tagada, kuivõrd avalikest registritest ei nähtu vara, millele saaks sissenõuet pöörata ning mille arestimine oleks kostjat 1 vähem koormav. Hagi tagamisena äriühingutes olevate osaluste arestimine on põhjendatud, kohus on esitatud asjaoludele tuginedes veendunud, et kohtuotsuse täitmine võib olla raskendatud või võimatu, kui kostjad võõrandavad neile kuuluva vara, mh äriühingute osalused. Abinõu ei ole ülemäära koormav, see ei piira kostjate igapäevast elu või äritegevust.
  7. Kostjad 1 ja 2 esitasid ühise määruskaebuse, taotluse määruskaebuse tagamiseks, taotluse hagi tagamise abinõu asendamiseks, taotluse määruskaebuse kohta seisukoha esitamiseks tähtaja andmiseks ja avalduse kostja 16 vastu esitatud hagist loobumiseks. Kostjad 3, 8–10, 12–14, 16–21 ja 24–26 esitasid ühise määruskaebuse. 4.
  8. Kostjad 1 ja 2 palusid maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuses tühistada maakohtu määruse osas, milles maakohus arestis hagi tagamise abinõuna kostja 1 pangakontod, sest hagi on perspektiivitu, hagi tagamise alus puudub ning hagi tagamise abinõu on ebaproportsionaalne, sest majandustegevuse jätkamise takistamine võib kaasa tuua kostja 1 püsiva maksejõuetuse. Kostjad 1 ja 2 palusid
  9. septembri
  10. a taotluses määruskaebuse tagamiseks ja hagi tagamise abinõu asendamiseks peatada hagi tagamise abinõuna kostja 1 pangakonto arestimine kuni määruskaebuse lahendamisel tehtava määruse jõustumiseni ning kohaldatud abinõu asemel arestida kostjale 2 kuuluv kostja 1 osa nimiväärtusega 2000 eurot ning näha ette, et kostja 1 peab hagi tagamise korras tasuma iga kuu 40 000 eurot kuni 2 000 000 euro täitumiseni kohtu määratud arvelduskontole. Alternatiivselt palusid nad lubada kostjal 1 teha väljamakseid igas kuus üksnes kuni 1 500 000 euro ulatuses. 4.
  11. Kostjad 3, 8–10, 12–14, 16–21 ja 24–26 palusid maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuses tühistada maakohtu määruse osas, milles maakohus seadis nende kinnisasjadele kohtulikud hüpoteegid ning arestis kostjatele 3, 16, 19 ja 25 kuuluvad osalused äriühingutes, sest hagi on perspektiivitu, hageja pole osa kostjate kohta esitanud ühtki faktiväidet, nõue on ebamäärane ja üldistatud ning hagi tagamise abinõud on ebaproportsionaalsed.
  12. Hageja vaidles määruskaebustele vastu ja palus jätta need rahuldamata.
  13. Harju Maakohus võttis
  14. oktoobri
  15. a määrusega kostjate määruskaebused menetlusse, jättis need rahuldamata ja edastas ringkonnakohtule lahendamiseks. Maakohus rahuldas kostjate 1 ja 2 9
(14)2-18-13663 taotluse määruskaebuse tagamiseks ja hagi tagamise abinõu asendamiseks osaliselt, peatas hagi tagamise abinõuna rakendatud kostja 1 pangakontode arestimise kuni määruskaebust lahendava määruse jõustumiseni, märkides, et seni hagi tagamise määruse täitmiseks tehtud toimingud jäävad kehtima, kuid jättis taotluse ülejäänud ulatuses rahuldamata, sh alternatiivse taotluse hagi tagamise abinõu asendamiseks selliselt, et kostjal 1 lubatakse teha väljamakseid arvelduskontolt iga kuu üksnes 1 500 000 euro ulatuses. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
  1. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas
  2. jaanuari
  3. a määrusega kostjate 1 ja 2 määruskaebuse osaliselt ning rahuldas kostjate 1 ja 2 taotluse hagi tagamise abinõu asendamiseks, kuid jättis kostjate 3, 8–10, 12–14, 16–21 ja 24–26 esitatud määruskaebuse rahuldamata ja neid puudutavas osas maakohtu määruse (maakohtu määruse resolutsiooni p-d 1–3, 5–7, 9–11) muutmata. Ringkonnakohus asendas hagi tagamise abinõuna kostja 1 pangakonto 4 379 870 euro 50 sendi ulatuses arestimise (maakohtu määruse resolutsiooni p-d 4 ja 8), arestides kostjale 2 kuuluva kostja 1 osa nimiväärtusega 2000 eurot ja kohustades kostjat 1 tasuma Rahandusministeeriumi arvelduskontodele 2 000 000 eurot igakuiste 40 000 euro suuruste osamaksetena, mis tuleb tasuda kuu viimaseks päevaks. Ringkonnakohus jättis hagi tagama juba maakohtu hagi tagamise määruse täitmiseks kostja 1 arveldukontolt arestitud 305 810 eurot 19 senti. Ringkonnakohus leidis, et kuna kostja 1 arvelduskontodel oleva raha arestimine 4 379 870 euro 50 sendi ulatuses ei ole põhjendatud, sest see on kostjat 1 ülemäära koormav, häirib tugevalt kostja edasist majandustegevust ning võib selle jätkamise võimatuks muuta, sest kostja 1 ei saaks sel juhul teenuste eest tasuda ega maksta töötajatele töötasu. Vastusena määruskaebuse väidetele märkis ringkonnakohus, et hagi tagamine on põhjendatud, sest nõude suurust ja esile toodud asjaolusid arvestades on oht, et hagi rahuldamisel võib kohtuotsuse täitmine olla raskendatud. Maakohus tuvastas, et hageja esitatud asjaoludest nähtuvalt on hagejale kostjate ühise tegutsemise tulemusena tekkinud kahju, mistõttu on tal kostjate vastu solidaarne kahju hüvitamise nõue, ning märkis, et hagi tagamisel ei saa ta kontrollida, kas nõue iga kostja vastu on tõendatud. Hagi on lubatav ega ole perspektiivitu. Kostjate 3, 8–10, 12–14, 16–21 ja 24–26 suhtes hagi tagamise abinõudena rakendatud kohtulikud hüpoteegid ja ühingute osaluste arestimine ei ole nende suhtes liiga koormavad, sest need ei takista kostjate äritegevust ega kinnisasjade kasutamist või käsutamist. Ringkonnakohus leidis, et kostjate 3, 8–10, 12–14, 16–21 ja 24–26 määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määrust tühistada, nõustus maakohtu määruse põhjendustega ning neid

§ 654lg 6 kohaselt ei korranud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 8. Kostjad 3, 8–10, 12–14, 17–21 ja 24–26 (määruskaebuse esitajad) esitasid ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles paluvad ringkonnakohtu määruse tühistada osas, milles kohaldati nende vara suhtes hagi tagamise abinõusid (seati kohtulikud hüpoteegid, arestiti osalused äriühingutes), ning teha uus määrus, millega jätta hagi tagamise avaldus selles osas rahuldamata, sest ringkonnakohus rikkus oluliselt menetlusõigust ja kohaldas vääralt materiaalõigust. Hagi tagamine ei ole põhjendatud, sest hagi on perspektiivitu, hagi tagamine ei ole lubatav, sest hagi ei vasta hagiavaldusele esitatud nõuetele, hagi tagamise taotluse esitamisel ei ole menetlusõigusi kasutatud heas usus, hagi tagamise aluseid ei esine ning hagi tagamise abinõud on ebaproportsionaalselt koormavad. 10

(14)2-18-13663 Hagiavaldusele ette nähtud formaalsed nõuded

§ 363

lg 1 p 2 kohaselt ei ole täidetud, sest nõuded on määruskaebuse esitajate osas põhistamata. Kohtud jätsid ekslikult ja

§ 377

lg-t 1 rikkudes hagi tagamise aluse ja põhistatuse iga kostja osas eraldi kontrollimata. Kostjaid on ekslikult käsitatud ühtse grupina, kostjate suur arv ei saa tähendada seda, et hagi tagamise põhjendatust hinnatakse lihtsustatud korras. Kostja 3 sai hageja juhatuse liikmeks pärast hagejale väidetava kahju tekkimist ning ülejäänud määruskaebuse esitajate vastu, kes olid hageja töötajad, ei ole nõude esitamiseks alust, sest töötajad ei olnud sõlminud konkurentsipiirangu kokkuleppeid. Hagi ei ole perspektiivikas, kohtud ei ole vajalikul määral haginõude perspektiivikust

§ 371lg 2 mõttes kontrollinud.

Hageja ei ole hagi tagamise taotlemisel kasutanud menetlusõigusi heauskselt ja kuritarvituseks esitatud hagi tagamise taotluse rahuldamine ei ole lubatav

§ 200lg-te 1 ja 2 järgi.

Ringkonnakohus jättis kostjate sellekohased väited põhjendamatult tähelepanuta. Määruskaebuse esitajatele rakendatud tagamisabinõud on ebaproportsionaalsed

§ 378lg 4 mõttes.

Ringkonnakohus tegi vastuolulise lahendi, kui leidis ühest küljest, et hageja kahju ulatuse kohta ei ole usaldusväärseid andmeid, kuid samas tagas hagi suuremas ulatuses kui tekkinud kahju, sest hindamisraporti kohaselt oli

  1. juuli
  2. a seisuga hagejal netovara 1 233 000 eurot.
  3. Kostjad 1, 2, 4, 6, 11, 15, 22 ja 23 leiavad, et määruskaebus tuleks rahuldada.
  4. Hageja vaidleb määruskaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud määruskaebuse esitajate kanda. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  5. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb

§ 691

p 5 ja § 692 lg 1 p 1 alusel menetlusõiguse olulise rikkumise tõttu tühistada osas, milles ringkonnakohus jättis muutmata maakohtu määruse osas, milles maakohus rahuldas hagi tagamise taotluse ja rakendas hagi tagamise abinõusid kostjate 8–10, 12–14, 17–21 ja 24–26 suhtes, ning teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta hagi tagamise taotlus kostjate 8–10, 12–14, 17–21 ja 24–26 suhtes rahuldamata. Muus osas jääb ringkonnakohtu määrus muutmata.

  1. Pooled vaidlevad kassatsiooniastmes selle üle, kas hagi tagamise abinõude kohaldamine määruskaebuse esitajate vastu on põhjendatud, sh kas hagi määruskaebuse esitajate vastu on perspektiivikas, kas hagi tagamise abinõud on lubatavad ning ega need ole määruskaebuse esitajaid ebaproportsionaalselt koormavad.
  2. Kolleegium on varasemas praktikas selgitanud, et kohus saab hagi tagada vaid siis, kui esinevad

§-s 377 sätestatud eeldused – hagi tagamise taotlus ja hagiavaldus vastavad seaduses sätestatud formaalsetele nõuetele, hagi on lubatav, õiguslikult perspektiivikas ning lisaks on hageja nõude ja hagi tagamise aluseks olevad asjaolud

§ 381

lg 2 kohaselt põhistatud ehk väidet põhjendanud selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks (vt nt Riigikohtu

  1. juuni
  2. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-16889/38, p 12;
  3. veebruari
  4. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-16, p 15).
  5. Kohtud leidsid tuvastatud asjaolude pinnalt, et kostjate ühise tegevuse tulemusena tekkis hagejale kahju, mille eest vastutavad kostjad solidaarselt, ning tõid välja, et hagi tagamisel ei kontrollita seda, kas nõue iga kostja vastu on tõendatud. Põhjendatud on kohtute seisukoht, et hageja ei pea hagi tagamiseks tõendama, et tal on iga kostja vastu nõue. Hagi tagamise abinõude rakendamine eeldab siiski, et hageja põhistab iga kostja osas 11

(14)2-18-13663 eraldi, millistel asjaoludel põhineb tema nõue ning vajadus hagi tagada. Nõustuda tuleb määruskaebuses toodud väitega, et kostjaid ei saa käsitada ühtse grupina. Kostjate suur arv ei saa olla alus, et hinnata hagi tagamise põhjendatust lihtsustatud korras. Kolleegium analüüsib järgnevalt hagi tagamise põhjendatust kostja 3, seejärel kostjate 9, 17, 18, 20, 21 ja 25 ning viimasena kostjate 8, 10, 12–14, 19, 24 ja 26 osas.
  1. Kostja 3 vastu esitatud nõude aluseks olevate asjaoludena on hagiavalduses (p-d 1.20, 1.21.18, 1.21.23, 1.32, 2.1) välja toodud, et kostja 3 oli tegutsenud hageja müügijuhina üle nelja aasta, on nüüdseks kostja 1 juhatuse liige alates
  2. juulist 2018 ning nõue kostja 3 vastu põhineb kõlvatu konkurentsi osutamisel, mis kohaldub ka talle kui konkureeriva äriühingu juhatuse liikmele. Hageja heidab kostjale 3 ette hageja müügijuhiks oleku ajal kliendisuhtluses klientide teavitamist sellest, et hageja ei ole enam võimeline neile teenuseid pakkuma. Lisaks heidab hageja kostjale 3 ette ebaseaduslikult hagejalt saadud konfidentsiaalse teabe, sh ärisaladuste (hageja hanke- ja müügikanalid, kliendibaas, tooteinfo, kliendikokkulepped, hinnad, hinnapoliitika ja tellimused) kaasavõtmist ja kasutamist kostja 1 huvides ning hageja endiste töötajate mõjutamist kostjasse 1 üle tulemiseks. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb jätta muutmata osas, milles ringkonnakohus jättis muutmata maakohtu määruse osas, millega maakohus rakendas kostja 3 vastu hagi tagamise abinõusid. Hageja välja toodud asjaolud vastavad

§ 363

lg 1 p-de 1 ja 2 mõttes hagiavaldusele esitatavatele nõuetele, seega on hagi tagamine lubatav. Hageja on samuti nõude ja hagi tagamise aluseks olevaid asjaolusid

§ 381

lg 2 mõttes põhistanud ning nõue ei ole perspektiivitu, sest tõendeid hindamata ei saaks öelda, et nõuet ei oleks võimalik ühelgi materiaalõiguslikul alusel rahuldada (vt ka Riigikohtu

  1. märtsi
  2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-193-13, p 12). Määruskaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu määrust tühistada.
  3. Hagiavalduse (I kd, tl-d 1–28) ja kohtule
  4. ja
  5. septembril 2018 saadetud selgituste (III kd, tl-d 46–49 ja 183) kohaselt põhinevad hageja nõuded endiste töötajate, sh Riigikohtule määruskaebuse esitanud kostjate 8–10, 12–14, 17–21 ja 24–26 vastu nii töölepingu rikkumisel kui ka lepinguvälistel alustel. Kohustuste rikkumisena on välja toodud tootmis- ja ärisaladuse lubamatu avaldamine kolmandatele isikutele, töölepingu rikkumine, sh ebalojaalne ja ebaaus käitumine. Samuti kõlvatu konkurentsi osutamine, lahkudes tegelikult ette teatamata töölt konfidentsiaalse, sh ärisaladuseks oleva teabega, rikkudes konfidentsiaalsuskohustust ja kasutades teavet konkurendi huvides.
  6. Hagiavalduses ja selgitustes on hageja küll määruskaebuse esitajate kohta kogumis välja toonud, et nõue põhineb töölepingul ja lepinguvälistel alustel

§ 381

lg 2 mõttes, kuid hageja ei ole välja toonud asjaolusid, mis seostuksid kostjatega 9, 17, 18, 20, 21 ja 25. Kuna hageja ei ole nende kostjate osas hagi aluseks olevaid asjaolusid

§ 363

lg 1 p 2 mõttes välja toonud ega hagi tagamise taotlust põhistanud, rakendasid kohtud nimetatud kostjate vastu hagi tagamise abinõusid aluseta. 18. Kolleegium leiab, et kohtud lähtusid ekslikult eeldusest, et hagi tagamise aluseks olevate asjaolude põhistamiseks kostjate 9, 17, 18, 20, 21 ja 25 osas piisab hageja üldisest väitest, et talle tekkis kahju kostjate ühise tegevuse tulemusena, sidumata seda ühegi nimetatud kostjaid puudutava asjaoluga. Kohtud rikkusid oluliselt menetlusõigust, kui jätsid hindamata, kas nimetatud kostjate vastu esitatud nõude alusena hagiavalduses esitatud asjaolud on küllaldased, et saaks hagi ja selle tagamise taotluse lugeda

§ 363

lg 1 p-de 1 ja 2 ning

§ 381lg 2 järgi nõuetekohaselt põhistatuks.

Ringkonnakohtu määrus tuleb

§ 669lg 1 p 5 kohaselt menetlusnormi olulise rikkumise tõttu tühistada osas, milles ringkonnakohus jättis muutmata maakohtu määruse osas, milles maakohus 12

(14)2-18-13663 rakendas kostjate 9, 17, 18, 20, 21 ja 25 vastu hagi tagamise abinõusid. Tühistatud osas tuleb teha uus määrus, millega jätta hagi tagamise taotlus kostjate 9, 17, 18, 20, 21 ja 25 suhtes rahuldamata.
  1. Hageja on esitanud oma endiste töötajate, kostjate 8, 10, 12–14, 19, 24, 26 vastu nõude, tuues välja, et nõue põhineb nii töölepingul kui ka lepinguvälistel alustel, ning heitnud muu hulgas ette töölepingute rikkumist ning konfidentsiaalse, sh ärisaladuseks oleva teabe avaldamist kostjale 1 (vt otsuse p 16). Hagiavalduses on kostjaid mainitud ja nendega seostuvat käsitletud järgmistes p-des:  kostja 8 (p 1.30),  kostja 10 (p-d 1.15, 1.21.19),  kostja 12 (p-d 1.21.9–1.21.12),  kostja 13 (p-d 1.18, 1.21.15, 1.21.21),  kostja 14 (p-d 1.18, 1.19, 1.21.22),  kostja 19 (p-d 1.21.2, 1.21.4–1.21.14, 1.21.16, 1.21.17, 1.21.19, 1.21.24),  kostja 24 (p-d 1.15, 1.21.25),  kostja 26 (p-d 1.21.5, 1.21.6, 1.21.11).
  2. Kostja 8 kohta on hagiavalduses välja toodud vaid see, et ta edastas hageja juhatuse liikmele kontoritarvete ostustatistika, mis oli tegelikult ärisaladus, ning selle kaudu sai konkureeriv äriühing teada, mida tal võiks uues tegevuskohas vaja minna. Hagiavalduses ei ole aga kirjeldatud, kuidas seostub asjaolu, et kostja 8 saatis teabe kontoritarvete ostustatistika kohta hageja toonasele juhatuse liikmele, kostja 8 vastu esitatud nõudega.
  3. Kostja 10 kohta on hagiavalduses välja toodud, et ta esitas
  4. juuni 2018 kuupäeva kandva lahkumisavalduse, mis oli tegelikult allkirjastatud
  5. mail 2018 ning teavitas klienti kostjast 1, kinnitades seniste lepingutingimuste kehtima jäämist. Hagiavalduses ei ole nimetatud asjaolude seost töölepingust tulenevate nõuetega või kõlvatu konkurentsi alusel konkureeriva äriühinguga solidaarvastutuse tekkimise alusena selgitatud.
  6. Kostja 12 kohta on hagiavalduses välja toodud, et kostja 19 saatis tema kostja 1 ärinime sisaldavale aadressile kolm kirja, kus sisaldusid hageja klientide andmed, mis olid ärisaladus. Hagiavaldusest jääb selgusetuks, milline kostja 12 tegevus on aluseks tema vastu esitatavale nõudele.
  7. Kostja 13 kohta on hagiavalduses välja toodud, et ta teavitas hageja kliente, et tellimus tuleks saata kostjale 1, mitte hagejale. Hagiavalduses ei ole asjaolud ja kostja 13 vastu esitatud nõue mingil viisil seotud.
  8. Kostja 14 kohta on hagiavalduses välja toodud, et teda nähti kostja 1 kontoris, kostja 5 saatis talle kirja, mis puudutas hageja klienti, ning kostja 14 saatis hageja kliendile kirja, kus ta tõi välja, et alates
  9. juunist 2018 on osa hageja töötajaid sealt lahkunud, ning avaldas lootust, et klient leiab uue transpordilahenduse. Esitatud asjaoludest ei nähtu, millele hageja tugineb kostja 14 vastu nõuet esitades, ning see ei ole tuletatav ka koostoimes hageja üldise viitega, mille järgi on nõude alus nii tööleping kui ka lepinguvälised alused.
  10. Kostja 19 kohta on hagiavalduses välja toodud, et ta edastas hageja endiste töötajate ja enda uuele konkurendi ärinime sisaldavale e-posti aadressile hageja klientide kohta ärisaladust sisaldavat informatsiooni ning teavitas kliente kostjast 1 ja suhtles nendega kostja 1 kaudu lepingute täitmise ja konto avamise asjus. Viidatud asjaolud on kostja 19 vastu esitatava nõude ja selle aluseks olevate asjaoludega seostamata. 13
(14)2-18-13663
  1. Kostja 24 kohta on hagiavalduses välja toodud, et ta esitas kostjale 10 lahkumisavalduse, mis kandis
  2. juuni
  3. a kuupäeva, kuid see oli tegelikult allkirjastatud
  4. mail
  5. Hagiavalduses ei ole nimetatud asjaolude seost töölepingust tulenevate nõuetega või kõlvatu konkurentsi alusel konkureeriva äriühinguga solidaarvastutuse tekkimise alusena selgitatud.
  6. Kostja 26 kohta on hagiavalduses välja toodud üksnes see, et tema e-posti aadressile, mis sisaldas kostja 1 ärinime, saatis kostja 19 e-kirju, kus kajastusid hageja klientide andmed. Hagiavaldusest jääb selgusetuks, milline kostja 26 tegevus on aluseks tema vastu esitatud nõudele.
  7. Kolleegium leiab, et kohtud rikkusid oluliselt menetlusõigust, kui jätsid kostjate 8, 10, 12–14, 19, 24 ja 26 osas hindamata, kas nende vastu esitatud nõude alusena hagiavalduses toodud asjaolud on piisavad, et lugeda hagi ja hagi tagamise taotlus

§ 363

lg 1 p-de 1 ja 2 ning

§ 381lg 2 mõttes nõuetekohaselt põhistatuks.

Seetõttu tuleb ringkonnakohtu määrus

§ 669

lg 1 p 5 kohaselt menetlusnormi olulise rikkumise tõttu tühistada osas, milles ringkonnakohus jättis muutmata maakohtu määruse osas, milles maakohus rakendas kostjate 8, 10, 12–14, 19, 24 ja 26 suhtes hagi tagamise abinõusid. Tühistatud osas tuleb teha uus määrus, millega jätta hagi tagamise taotlus kostjate 8, 10, 12–14, 19, 24 ja 26 suhtes rahuldamata. 29. Kolleegium selgitab lisaks, et

§ 388

lg 2 kohaselt omandab hagi tagamise tühistamise või hagi tagamise abinõu asendamise korral hüpoteegi kinnisasja omanik, kelle taotlusel kustutatakse kohtulik hüpoteek hagi tagamise tühistamise määruse alusel kinnistusraamatust. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 48 lg 1 p 4 kohaselt lõpetatakse täitemenetlus, kui esitatakse kohtulahend, millega täitmisele võetud täitedokument on tühistatud. TMS § 49 lg 1 kohaselt vabastab kohtutäitur täitemenetluse lõpetamise korral vara viivitamata aresti alt ja esitab registripidajale avalduse keelumärke kustutamiseks. 30.

§ 173lg 5 kohaselt märgitakse menetluskulude jaotus lõppotsuses.

31. Määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb kostjate 8–10, 12–14, 17–21 ja 24–26 määruskaebuselt tasutud kautsjonid

§ 149

lg 4 esimese lause kohaselt tagastada.

§ 149

lg 8 järgi tagastatakse kautsjon isikule, kes selle tasus või kelle eest see tasuti. Kuna kostja 3 osas jääb määruskaebus rahuldamata, tuleb kostja 3 eest määruskaebuselt tasutud kautsjon arvata

§ 149lg 4 teise lause alusel riigituludesse. Malle Seppik Henn Jõks Ants Kull 14

(14)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.