← Eesti

1-15-3555/149

Obsah (9)§ 301§ 175§ 181§ 183§ 2742§ 202§ 189§ 337§ 187

1-15-3555 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht 25. jaanuar 2019, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-15-3555 Kohtukoosseis Andres P

§ 301alusel õigeks.

  1. Kohus mõistis sama otsusega Eesti Vabariigilt XX kasuks välja õigusabi eest makstud tasu hüvitamiseks 5815,84 eurot. Menetluskulud, summas 2907,92 eurot, jättis kohus XX kanda.
  2. Nimetatud otsuses märkis kohus, et

§ 175

lg 1 p 1 kohaselt on menetluskuluks valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega.

§ 181

lg 1 kohaselt õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik, arvestades

§-s 182 sätestatud erandeid.

  2. märtsi
  3. a kohtuistungil esitas XX kaitsja vandeadvokaat Vahur Kivistik, juhindudes

§ 183

ja § 189, kohtule taotluse menetluskulude väljanõudmiseks ja menetluskulude nimekirja. Taotluse kohaselt on tasu advokaadi osutatud õigusabi eest 9251,76 eurot (sisaldab käibemaksu). Õigusabikulud on kantud seoses kriminaalasjaga nr 1-15-

  1. Taotlusest nähtuvad õigusteenuse osutamise lepingu kuluarvestused ning XX esitatud arvete tasumist kajastav pangakonto väljavõte. Taotluse kohaselt on XX-le osutatud õigusteenust 70,09 tunni ulatuses (tunnitasu suurus ilma km 110 eurot) ajavahemikul aprill 2014 kuni detsember 2017 k.a). Õigusabi osutamine hõlmas kriminaalasja analüüsi, nõupidamisi kliendiga, arutelu prokuratuuris, osalemist eelistungitel, kohtuistungitel ning nendeks ettevalmistamist, muudetud süüdistusakti analüüsi ja võrdlemist eelmise süüdistusaktiga, määruskaebuste ja seisukohtade koostamist ning samuti kohtuistungi protokolli lugemist ja kohtumäärusega tutvumist. Kaitsja on esitanud eelnevalt nimetatud õigusabikulude tõendamiseks arved nr-tega 872, 1199, 669, 591, 478, 1027, 507 ja
  3. Kohus märkis, et kaitsja on esitanud
  4. märtsil 2018 arve nr 591 teistkordselt. Nimelt on kaitsja V. Kivistik esitanud
  5. juunil 2017 Tallinna Ringkonnakohtule taotluse 528 euro menetluskulude hüvitamiseks ning selle kulu tõendamiseks on kaitsja esitanud lisana arve 591, mille kohaselt osutas kaitsja nelja tunni ulatuses õigusabi, mis hõlmas prokuröri määruskaebuse lugemist, analüüsi ja seisukohtade koostamist.
  6. juuli
  7. a määrusega tühistas Tallinna Ringkonnakohus Harju Maakohtu
  8. mai
  9. a määruse osas, millega kohus lõpetas kriminaalmenetluse

§ 2742lg 1 alusel XX süüdistuses Kar

S § 298 lg 2 p 1 järgi seoses mõistliku aja möödumisega ning hüvitas riigieelarvest XX-le määruskaebemenetluses kantud õigusabikulud. Seega leidis kohus, et 528 eurot on juba XX kasuks välja mõistetud ning seetõttu ei olnud põhjendatud nimetatud summat arvestada topelt, mistõttu tuli kohtu hinnangul advokaadi osutatud 9251,76 eurost õigusabikulust maha arvestada 528 eurot, mis on XX kasuks juba välja mõistetud. Kohus leidis, et advokaadi töömaht on seega 66,09 tundi ning osutatud õigusabikulud 8723,76 eurot. 7. Kohus oli seisukohal, et kaitsja esitatud töömahud, mis puudutavad eelnevalt nimetatud 66,09 tundi (summas 8723,76 eurot) on usutavad, arvestades kriminaalmenetluseks kulunud aega (arutatav kriminaalasi edastati Harju Maakohtusse esmakordselt 29. aprillil 2015). Kaitsja esitatud 2

(10)1-15-3555 dokumentide maht oli kohtu hinnangul proportsioonis kulunud ajaga, mis on nähtav esitatud arvestuselt. Kohus ei tuvastanud, et kaitsja oleks oma tegevusega tahtlikult kriminaalasja uurimist venitanud või pidurdanud. Kaitsja esitatud taotlused olid kohtu arvates põhjalikud, argumenteeritud ning suunatud kriminaalasja igakülgsele, täielikule ja objektiivsele läbiviimisele. Kohus leidis, et arutatav kriminaalasi ei ole oma olemuselt lihtsakoeline. 8. 7. märtsi 2018. a kohtuistungil palus kaitsja esitatud õigusabikuludest hüvitada XX-le 2/3, kuna prokurör loobus sisuliselt kahest episoodist, mis väljendub uues süüdistuses. 9. Harju Maakohus lõpetas 19. märtsi 2018. a määrusega

§ 202lg 1 alusel kriminaalasjas nr 12221000021 (kohtu nr 1-15-3555) kriminaalmenetluse XX süüdistuses Kar

S § 298 lg 1 järgi. Kui üldjuhul hüvitab kriminaalmenetluse lõpetamisel nii kohtueelses kui kohtumenetluses menetluskulud riik, siis erandiks on menetluse lõpetamine

§ 202alusel, mil menetluskulude hüvitamise kohustus lasub süüdistataval.

Kohus oli seisukohal, et

§ 202

alusel süüdistatava suhtes menetluse lõpetamisel lasub tal kohustus kanda need menetluskulud (praegusel juhul õigusabiteenusele osutatud kulutused), mis on tekkinud selle süüdistuse osaga, mille osas on kriminaalmenetlus

§ 202alusel lõpetatud, s.o menetlus on lõpetatud XX-le esitatud süüdistuses Kar

S § 298 lg 1 järgi.

  2. märtsil 2018 toimunud kohtuistungil esitas prokuratuur muudetud süüdistuse, millest nähtub, et võrreldes varasemaga on süüdistuse mahtu oluliselt vähendatud ning see asjaolu kajastub ka XX-le inkrimineeritud kuriteo kvalifikatsioonis. XX-le oli varasemalt esitatud süüdistus KarS § 298 lg 2 p 1 järgi, kuid
  3. märtsil 2018 muudetud süüdistuse kohaselt on tema tegu kvalifitseeritud KarS § 298 lg 1 järgi. Kuna kohus mõistis XX õigeks KarS § 298 lg 2 p 1 järgi esitatud süüdistuses (I ja II episood
  4. aastast ja
  5. aastast), leidis ta, et need menetluskulud, mis on tekkinud selle süüdistuse osa menetlemisega, mida
  6. märtsil 2018 kohtule esitatud süüdistuses enam ei kajastu ning mille osas on XX õigeks mõistetud, kuuluvad Eesti Vabariigilt XX kasuks väljamõistmisele. Kohus nõustus XX kaitsjaga, et esitatud õigusabikuludest kuulub riigilt väljamõistmisele 2/3, kuna esialgsest süüdistusest on säilinud 1/
  7. Seega asus kohus seisukohale, et Eesti Vabariigilt tuli XX kasuks õigusabi eest makstud tasu hüvitamiseks välja mõista 2/3 8723,76 euro suurusest õigusabikulust ehk 5815,84 eurot. Ülejäänud 2907,92 euro osas jättis kohus menetluskulu XX kanda. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  9. detsembril 2018 esitas Põhja Ringkonnaprokuratuur määruskaebuse Harju Maakohtu
  10. detsembri
  11. a otsusele menetluskulusid puudutavas osas, paludes maakohtu otsuse menetluskulude osas tühistada ning teha menetluskulude osas uus otsustus, millega mõista riigilt XX kasuks välja mitte enam kui 540 eurot menetluskulusid (valitud kaitsjale makstud tasu osa, mis peegeldab õigeksmõistva otsuse saavutamiseks tehtud töö mahtu). Ülejäänud menetluskulud palub prokuratuur jätta XX enda kanda.
  12. Prokuratuur viitab Riigikohtu lahendile, mille kohaselt süüdistatava osalisel õigeksmõistmisel või kriminaalmenetluse osalisel lõpetamisel jäävad riigi kanda kriminaalmenetluse kulud, mis on 3

(10)1-15-3555 tekkinud seoses süüdistuse selle osa menetlemisega, milles isik õigeks mõistetakse või tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetatakse. Olukorras, kus kaitsjatasu arvetest ei nähtu, milline osa arvetel näidatud summadest on seotud süüdistuse selle osa menetlemisega, milles süüdistatav tuleb õigeks mõista või tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetada, tuvastab kohus selle asjaolu hinnanguliselt. Prokuratuur leiab, et kõnealusest kohtupraktikas väljakujunenud reeglist tuli lähtuda ka XX kantud menetluskulude jaotuse kindlaksmääramisel.
  1. Viidates Riigikohtu lahenditele, leiab prokuratuur, et XX asjas tuleb samamoodi arvestada konkreetse kaasuse eripära, eelkõige XX-le algselt esitatud süüdistuses ja kriminaalmenetluse otstarbekuse kaalutlustel lõpetamise eelselt esitatud muudetud süüdistuses kirjeldatud tegude omavahelist suhestatust, võimalust anda hinnang osadele tegudele, ilma varasemaid tegusid käsitlemata, süü küsimuse lahendamiseks esitatavate tõendite mahtu ja sõltuvust süüdistuse mahust, kuid samuti XX kaitseversiooni ja tema kaitsja pingutusi süüdistuses kirjeldatud kuriteoepisoodide faktipõhiseks ümberlükkamiseks.
  3. aprillil 2015 koostatud süüdistusakti kohaselt süüdistati XX KarS § 298 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises, s.o altkäemaksu jätkuvas andmises ametiisikule.
  5. jaanuaril 2016 uue süüdistusakti koostamisega muudeti XX-le esitatud süüdistust vaid selles, et seni jätkuvana käsitletud altkäemaksu andmine kvalifitseeriti ümber korduvaks.
  7. märtsil 2018 muudetud süüdistuse kohaselt vähendati süüdistuse mahtu ning muudeti sellega seonduvalt ka kvalifikatsiooni. XX muudetud süüdistus sisaldas sellest kuupäevast alates vaid
  8. aasta altkäemaksu andmise episoodi.
  9. XX-le algselt esitatud süüdistus rajanes kolmel põhilisel kohtueelses menetluses tuvastatud faktil, mida võib prokuratuuri arvates lihtsustatult edasi anda järgnevalt. Esiteks, Keskkonnainspektsiooni toonane ametnik BB oli kolmel järjestikusel aastal võimaldanud AS K töötajal ja lepingupartneril TT-l tutvuda AS K konkurentide jäätmearuannetega. Teiseks, kõigi kolme aasta andmed leiti AS K juhatuse liikme XX tööarvutist. Kolmandaks, AS K oli kolmel järjestikusel aastal tasunud BB-le ja tema kaaslasele mõeldud spaapakettide eest.
  10. Seega, isegi kui algusest peale oleks XX-le esitatud süüdistus vaid
  11. aasta altkäemaksu andmise episoodis, pidanuks kohtumenetluses paratamatult välja selgitama ka seda, kes ning miks võimaldas AS K nimel ja arvel BB-le spaapakette siiski kolmel järjestikusel aastal, samuti kuidas sattusid XX arvutisse kolme järjestikuse aasta konkurentide ärisaladuse kvaliteediga andmed. Nimetatud asjaolud tulnuks välja selgitada ainuüksi juba sellepärast, et XX peamine kaitseversioon on tema menetlusse kaasamisest alates seisnenud selles, et tema ei olnud see isik, kes BB-le vastutasuna jäätmearuannete eest hüvesid võimaldas. Järelikult, tõendamaks või lükkamaks ümber XX osalust
  12. aasta episoodis, pidanuks paratamatult tõendama ka seda, kes „ostis“ K nimel ja arvel konkurentide andmeid varasemal kahel aastal.
  13. Veel enam, kõik kohtus ülekuulatud tunnistajad, kes kohtuasja nr 1-15-3555 kohtulikul arutamisel kohtunik L. Kunmani eesistumisel ütlusi andsid: AS K juhid ja töötajad SS, IVV, KK, 4
(10)1-15-3555 TT, AA, RR, samuti nagu teised tunnistajad, altkäemaksu võtmises süüdi tunnistatud BB, tema vahetu juht TT, Keskkonnaameti ametnik KK ning XX-ga analoogses süüdistuses süüditunnistatud ettevõtja UU, pidanuks ütlusi andma ka siis, kui XX-le oleks algusest peale esitatud süüdistus vaid
  1. aasta episoodis. Tunnistajatele esitatavate küsimuste ring oleks samuti pidanud hõlmama ka
  2. ja
  3. a sündmusi, sest ilma neid sündmusi käsitlemata pole võimalik usaldusväärselt tuvastada, kes ja miks võimaldas BB-le vastutasuna konkurentide andmete eest varalist hüve aastal
  5. Kokkuvõtvalt leiavad prokurörid, et isegi, kui XX-le oleks algusest peale esitatud süüdistus samas mahus, milles see talle
  6. märtsil 2018 esitati, oleks kohtulikul arutamisel uurimisele tulevate tõendite maht olnud sama. Sellest tulenevalt ei oleks väiksemamahulise süüdistuse esitamine prokuratuuri arvates tinginud väiksemaid menetluskulusid.
  7. Lisaks eelnevale, tuleb prokuratuuri hinnangul analüüsida ka XX kaitsetaktikat ning seda, kas ja millises määral tegi XX kaitsja V. Kivistik tööd selleks, et lükata faktipõhiselt ümber XX-le algselt esitatud süüdistuse iga üksiku kuriteoepisoodi põhjendatust.
  8. Alustades
  9. mai
  10. a kaitseaktist, tuleb tõdeda, et nimetatud kirjatükk on 2,5 lehekülge pikk ning selle sisu on lühidalt kokkuvõetav kaitseaktist endast pärit lõiguga: „Kaitsja leiab, et esitatud süüdistus, puudutavalt väidetavat XX kuritegelikku käitumist, ei ole tõendatud. Kaitse vaidleb vastu kõigile XX-le esitatud kriminaalõiguslikele etteheidetele kõigi kuriteoepisoodide osas.“ Lisaks sisaldab kaitseakt rea taotlusi, mis on üldist laadi ega seondu ühegi konkreetse süüdistuse episoodiga. Prokuratuur leiab, et taotluste sisust on ilmne, et kaitsja oleks esitanud need ka siis, kui XX-le oleks esitatud süüdistus vaid
  11. aasta altkäemaksu andmise episoodis.
  12. Esimesed ja ainsad sisulised kohtuvaidlused XX süüdistuse tõendatuse üle toimusid
  13. märtsil 2016 Harju Maakohtus. Kaitsja esitas oma kõne teesid kohtule kirjalikult. Samuti sisaldub kaitsekõne ja kaitsja repliik täies mahus Harju Maakohtus
  14. märtsi
  15. a kohtuistungi protokollis. Viidatud dokumentidest ilmneb, et kaitsja fookuses ei olnud ühe või teise kuriteoepisoodi faktipõhine ümberlükkamine. Kaitsja piirdus kaitsekõnes vaid tõdemusega, et ühtegi tõendit, mis kinnitaksid XX seotust BB-lt jäätmearuannete hankimisega aastatel 2010–2011, ei ole prokuratuur suutnud esitada, ega pidanud vajalikuks nimetatud aastate sündmustel pikemalt peatudagi. Viimati öeldu tähendab prokuratuuri arvates, et kohtulikul uurimisel ja kaitsekõne ettevalmistamisel moodustas
  16. ja
  17. aasta episoodide ümberlükkamisele kulutatud ressurss kaitsja töö kogumahust maksimaalselt 10 protsenti.
  18. Suulises apellatsioonimenetluses (apellatsiooni esitas prokuratuur), ei toimunud aga arutelu XX-le esitatud süüdistuse põhjendatuse üle. Vaidlusesemeks kujunesid menetluslikud küsimused. Prokuratuuri hinnangul oleks kaitsja töö maht apellatsioonimenetluses jäänud samaks ka siis, kui XX-le oleks esitatud süüdistus vaid
  19. aasta kuriteoepisoodis.
  20. Asja uuel arutamisel Harju Maakohtus
  21. aasta kevadel ei toimunud samuti vähimatki esitatud süüdistuse sisulist arutelu. Asja uuel arutamisel kaitsja esitatud
  22. jaanuari
  23. a uus kaitseakt kopeeris sisuliselt
  24. mai
  25. a kaitseakti. 5
(10)1-15-3555
  1. Prokurörid märgivad, et teistkordne kohtulik arutamine maakohtus algas kaitsja taotlusega lõpetada kriminaalmenetlus XX süüdistuses mõistliku menetlusaja möödumise tõttu. Võib kahtlusteta väita, et samasisulise taotluse oleks kaitsja esitanud ka siis, kui XX-le oleks esitatud süüdistus vaid altkäemaksu andmises aastal
  2. Neil asjaoludel oleks Harju Maakohtus kriminaalasja uuel arutamisel tehtud kaitsetöö maht jäänud väiksema süüdistusmahu puhul täpselt samaks.
  3. Ka määruskaebemenetluses Tallinna Ringkonnakohtus ja Riigikohtus
  4. aasta suvel ei käsitletud süüdistuse sisulisi aspekte. Vaidlus piirdus mõistliku menetlusaja ja menetluskulude küsimusega. Neis menetlusetappides tehtud kaitsja töö mahtu esitatud süüdistuse maht prokuratuuri hinnangul kuidagi ei mõjutanud. Liiatigi mõisteti hilisemates menetlusetappides süüdistatava kantud menetluskulud riigilt vastavate kohtulahenditega jooksvalt välja.
  5. Eelnevast nähtub prokuratuuri arvates, et teatud erinevust kaitsja töö mahus, mis on tingitud algselt esitatud süüdistuse ja lõpliku süüdistuse mahu erinevusest, võis täheldada vaid XX kohtuasja esmakordsel arutamisel Harju Maakohtus aastail 2015-
  6. Ometi on see erinevus marginaalne, moodustades kaitsja maakohtus tehtud kogu tööst maksimaalselt 10%. Et kaitsja esitas XX-le asja kohtuliku arutamise eest alama astme kohtus esimesel ringil arve kokku summas 5400 eurot (arve nr 507
  7. aprillist 2014), on võimalik möönda, et süüdistuse mahu vähenemise tõttu oleks kaitsja tehtud töö mahtu ja sisu silmas pidades mõistlik hüvitada XX-le menetluskulusid maksimaalselt summas 540 eurot.
  8. Maakohtu vaidlustatav lahend ei sisalda prokuratuuri hinnangul menetluskulude jaotamise osas vähimatki analüüsi ja sellest ei nähtu süvenemist kaasuse asjaoludesse. Prokurörid märgivad, et kahetsusväärselt ei ole ka prokuratuuri eelnevates ringkonnakohtule ja Riigikohtule adresseeritud määruskaebuses esitatud analoogsed argumendid pälvinud kohtute tähelepanu, ehkki ei ole esinenud alust prokuratuuri määruskaebuste sisuliseks läbi vaatamata jätmiseks. Nüüd, kui maakohus on teinud lahendi, mis arvestab kõrgema astme kohtute seisukohta lahendamata süüdistuse episoodide osas, ootab prokuratuur kohtult määruskaebuse argumentide sisulist analüüsi.
  10. jaanuaril 2019 esitas kaitsja omapoolse seisukoha prokuratuuri määruskaebusele, milles ta leiab, et Harju Maakohtu vaidlustatud otsus menetluskulude osas on põhjendatud ja õiguspärane.
  11. Harju Maakohtu
  12. detsembri
  13. a määruse menetluskulude hindamine kajastub otsuse peatükis 3 „Menetluskulud“. Peatükk koosneb 6673st tähemärgist. XX kaitsja hindab endal olemasoleva kohtupraktika kogemuse pinnalt vaidlusaluse Harju Maakohtu otsuse menetluskulude analüüsi keskmisest märgatavalt põhjalikumaks. Kohtuotsusest nähtub kaitsja esitatud dokumentide analüüs ning see, kuidas kohus jõuab seisukohani, et advokaadi töömaht oli 66,09 tundi ning osutatud õigusabikulud 8723,76 eurot on põhjendatud ja usutavad. Kohtuotsusest nähtub, kuidas kohus on jõudnud seisukohani, et lepingulise kaitsja kuludest kuulub riigilt väljamõistmisele 2/
  14. Asjaolu, et kohus ei ole mõistnud menetluskulusid välja vastavalt prokuratuuri leitule, ei muuda otsust ega selle põhjendusi ebapiisavaks. 6
(10)1-15-3555
  1. Harju Maakohtu
  2. detsembri
  3. a otsuse esimeses peatükis „Esitatud süüdistus ja menetluse käik“ on kohus asjakohaselt välja toonud süüdistuse kokkuvõtte iga episoodi osas – episood I lk 3-4; episood II lk 4 ja episood III lk 4-
  4. Tegemist on eraldiseisvate, eri aastatel toimunud episoodidega. Selliselt tõdeb ka prokuratuur oma määruskaebuses: „07.03.2018 muudetud süüdistuse kohaselt vähendati süüdistuse mahtu ning muudeti sellega seonduvalt ka kvalifikatsiooni. XX muudetud süüdistus sisaldas sellest kuupäevast alates vaid
  5. aasta altkäemaksu andmise episoodi.“
  6. Kaitsja leiab, et prokuratuuri seisukoht, et 2/3 asemel tulnuks välja mõista 10 % menetluskulusid rajaneb sellel, et
  7. aasta episoodi hindamiseks pidanuks nii kui nii kohtumenetluses tuvastama
  8. ja
  9. aasta episoodid. Selline seisukoht on kaitsja arvates väär. Selleks, et hinnata, kas XX andis
  10. aastal altkäemaksu AS K nimel ja arvel BB-le, ei ole vajalik hinnata seda, kas altkäemaksu anti aastal 2010 ja/või 2011, vaid tegemist on kolme sisult eraldiseisva episoodiga.
  11. XX leiab, et prokuratuur pelgalt oletab, kuidas võinuks kohtumenetlus hakata kulgema, kui algusest peale oleks esitatud etteheide vaid III episoodi osas. Selliselt võib võrdluseks väita, et vaid ühe episoodi puhul lõpetatuks menetlus XX suhtes

§ 202lg 1 alusel juba enne selle kohtusse jõudmist sarnaselt 7.

märtsil 2018 tegelikkuses aset leidnule.

§ 202alusel lõpetati menetlus nt AS K osas.

Menetlus lõpetati otstarbekuse kaalutlusel ka SS, OÜ A, OÜ N, DD ja H OÜ suhtes. Eelnevat arvestades on täiesti põhjendatud oletada, et süüdistuse 2/3 ulatuses vähenemisel lõppenuks ka XX osas menetlus

§ 202lg 1 alusel.

Selliselt jäänuks XX-l kandmata märgatavalt rohkem kui 2/3 kantud menetluskuludest. Seega asub kaitsja seisukohale, et juhul, kui Harju Maakohus asunuks oletama, milliseks kõige tõenäolisemalt võinuks kriminaalmenetlus kujuneda vaid episoodi III puhul, tulnuks kohtul rahuldada ligikaudu 90% XX menetluskuludest.

  2. jaanuaril 2019 esitas prokuratuur seisukoha kaitsja
  3. jaanuari
  4. a vastusele. Prokuratuur vaidleb vastu XX kaitsja määruskaebemenetluses esitatud seisukohale, justkui sõltuks menetluskulusid puudutava otsustuse põhjendatus selle kirjapanemisele kuulunud tähemärkide arvust. Harju Maakohtu
  5. detsembri
  6. a otsuse menetluskulusid puudutav osa on küll poolteist lehekülge pikk, ent selle motiivid on formaalset laadi. Maakohus ei ole hinnanud kaitsja sisulist tööd ega selle seotust lõpliku lahendiga XX kohtuasjas.
  7. Prokurörid lisavad, et prokuratuur ei ole kunagi väitnud, et otsustamaks, kas XX on
  8. a altkäemaksu andnud, pidanuks kohus vaagima, kas ta pani altkäemaksu andmise toime ka aastail 2010-
  9. Prokuratuur on juhtinud kohtu tähelepanu, et otsustamaks õigesti XX süü küsimust altkäemaksu andmise episoodis aastal 2012, pidanuks kohtuliku uurimise maht, s.o maakohtule esitatavate ja kohtu analüüsitud tõendite kogum jääma samaks. Sellest tulenevalt ei oleks ka kohtulik arutamine maakohtus saanud prokuratuuri arvates olla lühem.
  10. Prokuratuuri arvates võib kohtu järjekordseks tahtlikuks või tahtmatuks eksitamiseks nimetada kaitsja väidet, et XX kohtuasi võinuks lõppeda oportuniteediga, kui talle oleks algusest peale esitatud süüdistus teise astme kuriteos. Siinkohal rõhutab prokuratuur, et kuni
  11. jaanuarini 2016 oligi XXle esitatud süüdistus teise astme kuriteos, mis oli kvalifitseeritud KarS § 298 lg 1 järgi. Detsembris 7

(10)1-15-3555 2015 peeti süüdistatavate OÜ Ö, GG ja XX kaitsja V. Kivistiku ja prokuratuuri vahel läbirääkimisi kriminaalmenetluse

§ 202alusel lõpetamise teemal nimetatud kaitsealuste suhtes.

Selle tulemusena lõpetas Harju Maakohtu toonane kohtukoosseis menetluse otstarbekuse kaalutlustel GG ja OÜ Ö suhtes. XX oportuniteedi kohaldamisega ei nõustunud, mistõttu jätkati tema kohtuasja arutamist üldmenetluses.

  1. Eeltoodud fakte arvesse võttes jääb prokuratuur
  2. detsembril 2018 esitatud määruskaebuse juurde selles toodud motiividel, palub määruskaebus sisuliselt läbi vaadata ja rahuldada. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 39.

§ 189

lg 3 sätestab, et kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi

  1. peatüki kohaselt, s.o määruskaebe korras. Kohtukolleegium, tutvunud määruskaebuse, maakohtu otsuse, toimiku materjalide, kaitsja seisukoha ning prokuratuuri täiendava seisukohaga, leiab, et määruskaebuses esitatud argumendid väärivad tähelepanu ning maakohtu otsus tuleb menetluskulude väljamõistmist puudutavas osas tühistada.
  2. Prokuratuur märgib õigesti, et süüdistatava osalisel õigeksmõistmisel või kriminaalmenetluse osalisel lõpetamisel jäävad riigi kanda kriminaalmenetluse kulud, mis on tekkinud seoses süüdistuse selle osa menetlemisega, milles isik õigeks mõistetakse või tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetatakse. Olukorras, kus kaitsjatasu arvetest ei nähtu, milline osa arvetel näidatud summadest on seotud süüdistuse selle osa menetlemisega, milles süüdistatav tuleb õigeks mõista või tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetada, tuvastab kohus selle asjaolu hinnanguliselt (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  3. juuni
  4. a otsus asjas nr 3-1-1-14-14, p 1065 koos seal viidatud kohtupraktikaga). Seega on kolleegiumil vaja lahendada küsimus, millises osas tuleb kohtueelses menetluses ja maakohtu menetluses valitud kaitsjale makstud tasu süüdistatavale kriminaalmenetluse osalisest lõpetamisest tingituna

§ 183ja § 175 lg 1 p 1 alusel hüvitada.

  1. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole õige prokuratuuri järeldus, et isegi, kui XX-le oleks algusest peale esitatud süüdistus samas mahus, milles see talle
  2. märtsil 2018 esitati, ei oleks väiksemamahulise süüdistuse esitamine tinginud väiksemaid menetluskulusid (just kohtueelses menetluses ja Harju Maakohtus aastatel 2015-2016 toimunud menetlusega seonduvalt). Küll aga leiab kohtukolleegium, et kaitsjatasu suuruse erinevus ei saanuks olla niivõrd märkimisväärne, et XX kasuks tuleks välja mõista 2/3 kogu kriminaalasja arutamisega seonduvatest kaitsjatasust.
  3. Kolleegium nõustub prokuröridega selles, et
  4. mai
  5. a kaitseakt on lühike ja pealiskaudne, sisaldades üldist laadi taotlusi, seondumata ühegi konkreetse süüdistuse episoodiga. Olles kontrollinud arutatava kriminaalasja materjale – sh apellatsioonimenetlust puudutavat, asja teistkordset kohtulikku arutamist puudutavat
  6. a kevadel Harju Maakohtus (seejuures on tõesed prokuratuuri väited, et
  7. jaanuari
  8. a kaitseakt on oma sisult sarnane
  9. mai
  10. a kaitseaktiga), määruskaebemenetlusi puudutavat Tallinna Ringkonnakohtus ja Riigikohtus
  11. a suvel – peab ka ringkonnakohus tõdema, et nende menetluste raames ei toimunud arutelu XX-le 8

(10)1-15-3555 esitatud süüdistuse põhjendatuse üle, vaid vaidlusesemeks olid menetluslikud küsimused. Seega märgivad prokurörid õigesti, et kaitsja töö maht neis menetlustes oleks jäänud samaks ka siis, kui XX-le oleks esitatud süüdistus vaid
  1. a kuriteoepisoodis.
  2. Eeltoodust tulenevalt tuleb nõustuda väitega, et ainsad sisulised kohtuvaidlused XX süüdistuse tõendatuse üle toimusid
  3. märtsil 2016 Harju Maakohtus. See tähendab, et erinevust kaitsja töö mahus, mis on tingitud algselt esitatud süüdistuse ja lõpliku süüdistuse mahu erinevusest, võib täheldada vaid XX kohtuasja esmakordsel arutamisel Harju Maakohtus aastail 2015-
  4. Teisisõnu, XX kasuks väljamõistetavate menetluskulude arvestuse aluseks tuleb, maakohtu märgitud 8723,76 euro asemel, võtta kaitsja
  5. aprillist 2014 esitatud arve nr 507 summas 5400,12 eurot, millest tasutud on 5400 eurot. Kõnealuselt arvelt nähtub, et kaitsja on teinud tööd kokku 40,91 tundi (40,91x110=4500,10 + km 900,02 eurot). Arve spetsifikatsiooni kohaselt on arvel kajastatud tunnid moodustunud nõupidamistest kliendiga, kaitseakti koostamisest, kriminaalasja materjalide analüüsist, kohtuistungiteks valmistumisest ning istungitel osalemisest. Ringkonnakohus leiab, et eelnimetatud tegevustele kulunud aeg on põhjendatud ja mõistlik.
  6. Prokuröride arvates tuleks eeltoodud menetluskulust XX-le hüvitada 10 protsenti. Ringkonnakohus sellise arvamusega ei nõustu. Praegusel juhul on oluline hinnata, milline osa süüdistatavale kohtueelses menetluses ja maakohtus osutatud õigusteenusest oli vajalik, vaidlustamaks süüdistust XX-le etteheidetud I ja II episoodis aastatest 2010 ja 2011 (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  7. veebruari
  8. a otsus asjas nr 3-1-1-4-16, p 52). Nähtuvalt kriminaalasja materjalidest, sh kaitsekõnest, keskendus kaitsja XX-le esitatud süüdistuse kummutamisele eraldiseisvalt I ja II episoodi osas ning seejärel III episoodi osas. Seejuures on kaitsja argumentatsioon I ja II episoodi puutuvalt on olnud põhjalikum võrreldes III episoodiga. Seda arvestades, leiab kriminaalkolleegium, et osa süüdistatava kaitsjatasust, mille maksmine oli vajalik, vaidlustamaks süüdistust I ja II episoodis, ja mida saab ühtlasi pidada

§ 175lg 1 p 1 mõttes mõistlikuks, on 50 protsenti kaitsja esitatud 24.

aprilli

  1. a arvest nr 507, s.o 5400-st eurost. Seega mõistab ringkonnakohus Eesti Vabariigilt XX kasuks menetluskuluna välja 2700 eurot (sh käibemaks). Menetluskulu summas 6023,76 eurot (sh käibemaks) jääb XX kanda.
  2. Juhindudes

§ 337lg 1 p-st 4 ja §-st 390 tühistab ringkonnakohus Harju Maakohtu 13.

detsembri

  1. a otsuse menetluskulude väljamõistmise osas ning teeb menetluskulude osas uue otsustuse, millega mõistab Eesti Vabariigilt XX kasuks õigusabi eest makstud tasu hüvitamiseks välja 2700 eurot. Menetluskulu summas 6023,76 jätab ringkonnakohus XX kanda. Prokuratuuri määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
  2. XX kaitsja V. Kivistik esitas
  3. jaanuari
  4. a seisukohaga koos menetluskulude taotluse. Esitatud taotlusest ja Advokaadibüroo Hansalaw OÜ
  5. jaanuari
  6. a arvest nr 60 ning selle lisaks olevast arve spetsifikatsioonist nähtuvalt kulus XX kaitsjal prokuratuuri
  7. detsembri
  8. a määruskaebusega tutvumisele, analüüsile ja sellele vastuse koostamisele kokku üks tund ja 92 minutit. Õigusteenuse tunnihind on 110 eurot, millele lisandub käibemaks. Taotletav menetluskulu on seega kokku 211,20 eurot, millele lisandub käibemaks. Taotlus on kolleegiumi hinnangul põhjendatud üksnes osaliselt. Seisukohas esitatud sisulised argumendid on hõlmatud maksimaalselt ühe leheküljega kogu dokumendi mahust, mis tähendab, et selle 9

(10)1-15-3555 koostamisele ei saanud kuluda rohkem aega kui üks tund. Määruskaebusega tutvumisele ei saanud ringkonnakohtu hinnangul samuti kuluda rohkem aega kui üks pooltund. Seega peab kohtukolleegium mõistlikuks ja põhjendatud seisukoha koostamisele kulunud ajaks poolteist tundi ning põhjendatud menetluskuluks kõnealuses menetluses 165 eurot, millele lisandub käibemaks. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse, jääb menetluskulu 178 eurot, sh käibemaks 13 eurot,

§ 187lg 1 alusel riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ 10

(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.