3.
p 2 järgi hakkab üldine katseaeg kulgema käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates. 4.
lg 5 alusel allutada Artur Kägu käitumiskontrollile kestusega kuni 25.12.2019, mille jooksul kohustada teda järgima
lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja –kohustusi: elama kohtu poolt määratud alalises elukohas – xxx; ilmuma kriminaalhooldaja määratud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; ajavahemike järel alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 5.
lg 2 p 2, 4, 8 alusel määrata Artur Kägule katseajaks järgmised lisakohustused: mitte tarvitama alkoholi; otsima endale töökoha või võtta ennast arvele Töötukassas 1 nädala jooksul peale vanglast vabanemist; osalema sotsiaalprogrammis.
MS) § 238 lg 2 alusel vähendas kohus seda karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes Artur Kägule 1 aasta ja 4 kuud vangistust, mida suurendati
lg 2 alusel, mõistes liitkaristuseks 2 aastat ja 4 kuud vangiustust.
13.03.2019 on Tartu Vangla Tartu Maakohtule edastanud Artur Kägu isikliku toimiku otsustamaks isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Tartu vangla hinnangul on kinnipeetav ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Ohustatud on avalikkus tervikuna (juhuslikud isikud). Oht seisneb avaliku korra raskes rikkumises vägivallaga, kehalises väärkohtlemises ning röövimises. Oht on kõige tõenäolisem konflikti tekkimisel, mille tulemina isik muutub impulsiivseks. Samuti kui isik tegutseb grupis ja ilmnevad puudulikud probleemide lahendamise oskused. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 32%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 49%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust (keskmine risk), toetab Tartu Vangla Artur Kägu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Süüdimõistetu selgitas kohtule, et see on esimene reaalne vangistus ja röövimise eest. On väga palju õppinud, et hoida enda närvid korras, mõelda käitumise peale. Mõelda, et eesmärgid on tähtsamad kui see, mis on teinud varem. Oli Vihajuhtimise vestlused, et kaaluda, mis olid plussid ja miinused, nendest oli palju abi, et kuidas suhelda ametnikega ja kinnipeetavatega. Sai Palju teavet kuidas kontrollida ennast. On viibinud avavanglas, toodi tagasi, sest Soomest tuli mingi palve, et kahtlustatavana üle kuulata. Soomes kahtlustatakse röövimises seoses sellega, et oli seal kohapeal, kuigi siiamaani ei ole antud ühtegi paberit sealt, kuigi käis ülekuulamisel. Distsiplinaarkaristus on selle eest, et kodukülastusel läks vanematega poodi, kuigi oli kohustus minna otse koju. Elama läheb vanaema juurde. Vanaema elab juba 10 aastat üksi ja suurema osa Eestis elatud ajast on elanud vanaema juures, et teda toetada ja aidata, saadakse hästi läbi. Elavad vanematega 5 minuti jalutuskäigu kaugusel. Isa ja vend töötavad Soomes, aga ema ja väikevend elavad xxx. Tööle läheks xxx, kus töötas ka avavanglas viibides. Töökohas viimistles aknaid ja uksi. Elukaaslast ja lapsi ei ole. Röövimise pani toime üksi. Praegu suhtleb kahe sõbraga, keegi ei ole kriminaalkorras karistatud. Narkootikumi vastu huvi ei tunne, aga vahest alkoholi võttis ikka. Ei ütleks, et oleks probleemid alkoholiga. Nagu vanglas õppis, et probleeme võib lahendada sõnadega, mitte rusikaga panna. Tuleb leida sõnadega, kes on süüdi. Ei mäleta, et oleks käinud kriminaalhoolduses, aga paberites on kirjas, et alaealisena pidi käima. Teab, mis tähendab kriminaalhooldus. On see täiesti jõukohane, samuti teab tagajärgi, tagasi vanglasse. Kui sai kaitsjaga kokku, helistas ülemusele, kes ütles, et kui saab vabaks, siis helistaks kohe uuesti, et kas on midagi pakkuda. Lisas lõpetuseks, et tahab tõestada endale, et on inimene, kes saab elada õiguskuulekat elu. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Artur Kägu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega, nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja toetab Artur Kägu tingimisi enne tähtaega vabastamist. Positiivsed asjaolud süüdimõistetu puhul on osalemine vangistuse ajal tööhõives ja kriminaalhooldusametnikuga vestlustel. Vabanemise korral on tal lähedaste toetus, kindel elukoht ja garanteeritud töökoht. Negatiivseteks asjaoludeks on kuritegude toimepanemise ajaolud ning süüdimõistetud isik. Artur Kägu näol on tegemist isikuga, keda on korduvalt kriminaalkorras karistatud, kuid kes siiski pole varasematest karistustest järeldusi teinud, vaid on vabaduses jätkanud kuritegude toimepanemist ja on seda teinud ka katseajal. Viimase kuriteo pani Artur Kägu toime kaks päeva pärast eelmise kohtuotsuse kuulutamist. Vangla iseloomustusest nähtuvalt pani Artur Kägu enda sõnul röövimise toime igavusest. Kuritegude läbivaks jooneks on vägivalla kasutamine. Vangistuses on tal üks kehtiv distsiplinaarkaristus seoses järelevalveta väljaspool vanglat liikumise tingimuste rikkumisega. Tema suhtes on käimas kriminaalmenetlus Soomes isikuvastaste kuritegude osakonnas. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on Artur Kägul sõnades olemas motivatsioon edaspidiselt kriminaalsest käitumisest loobumiseks, kuid varasem käitumine ning tehtud vigade kordamine viitavad motivatsiooni pinnapealsusele. Toime pandud kuriteod viitavad riskivale ja hoolimatule elustiilile. Vangla on hinnanud uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks kahe aasta jooksul 49% ja üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosuseks kahe aasta jooksul 32%. Vangla toetab Artur Kägu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist ning kriminaalhooldusametnik on tulenevalt Artur Kägu ohtlikkuse tasemest ja kuriteo toimepanemise tõenäosusest teinud ettepaneku käitumiskontrolli ajaks lisakohustuste panemiseks. Võttes arvesse Artur Kägu esmakordset reaalset vangistust, tema käitumist vangistuse ajal, tema elutingimusi, garanteeritud töökoha olemasolu ja tagajärgi, mida võib kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine, nõustub prokuratuur Artur Kägu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega koos lisakohustuste määramisega vastavalt kriminaalhooldusametniku ettepanekule, kuivõrd see võiks olla tulemuslikum, kui karistusaja lõpuni kandmine vangistuses. Tingimisi enne tähtaega vabastamise korral säilib kontroll Artur Kägu tegevuse üle ning vabastamise tingimuste rikkumisel tuleb tal naasta kinnipidamiskohta. Eeltoodule tuginedes nõustub prokurör Tartu Vangla seisukohaga ja toetab Artur Kägu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kaitsja märkis, et A.Kägu näol on tegemist noore mehega, kes kannab esimest reaalset vangistust. Arvestades Kägu isikut ja tausta, tuleks anda võimalus näidata, kas sellest on kasu olnud. See mis ta ise ütles ja mis materjalidest paistab, et saaks näidata, kas need saavad tõeks. Selge on see, et läbivalt on teemaks alkohol ja alkoholijoobes mingid pidurid kaovad ära ja kaine mõtlemisvõime kaob ära. Inimene peab otsustama ise, et alkoholist tuleb hoiduda. Mis on hea asi, on perekond, elukoht, töökoht ja see, et vanglas viibimise ajal sai avavanglas olla ja on näha, et areng toimub positiivses suunas. Küsitav on see kahtlustus Soomes, aga kui kaitsja soovis kahtlustust näha, seda anda ei olnud. Jääb küsimus, mis suunitlusega see kahlustus on. Et teda ei ole taotletud välja anda, võib järeldada, et tegemist ei ole tõsise asjaga. Ka prokuratuur on seisukohal, et isikule võiks selle võimaluse anda. Kaitsja leiab, et Artur Kägu on isikuks, kellele võib anda võimaluse ja ta on isik, kes teab, millised on rikkumise tagajärjed. Hea on ka see, et Lasita Maja ootab teda tagasi tööle. Tingimused, mis on kirja pandud ei ole asjakohased, eriti mitte viibida kohtu määratud kohtades. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Artur Kägu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine on põhjendatud. Artur Kägu kannab käesolevalt liitkaristust esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest ning
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 2/3 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on Artur Kägu temale mõistetud karistusajast ära kandnud pisut üle 1 aasta 7 kuu, so üle 2/3 mõistetud karistusajast. Seega on
§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:
lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus
lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. Lisaks aitab uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale katseajaks vajalike lisakohustuste määramine, millega isik oli nõus ning mida hindas jõukohaseks. Isik on teadlik, et ennetähtaegse vabastamise tingimuste rikkumise korral pööratakse kandmata karistus uuesti reaalsele täitmisele. Menetluskulud Artur Kägu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 15.04.2019.a kohtuistungist määratud korras osa advokaat Anu Vilt. Kaitsja esitas 15.04.2019.a kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 178,80 eurot. Kohus on leidnud, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitanud pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 178,80 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb Artur Kägult riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. KrMS § 423 ja § 417 lg 2 tulenevalt, kui süüdimõistetu ei ole välja mõistetud rahasummat täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul või määratud tähtpäevaks selleks ettenähtud kontole ning tasumise tähtaega ei ole käesolevas seadustikus sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kümne päeva jooksul selle saamisest arvates kohtutäiturile. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.