1-18-6414 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 10. jaanuar 2019, Tallinn Kriminaalasja number Kohtukoosseis Sekretär Tõlk 1-18-6414 (17

§ 121

lg 1 järgi üldmenetluses Konstantin Gruuber (isikukood: 37305200237; elukoht: xxx; Eesti Vabariigi kodanik; kõrgharidus; emakeel: eesti keel; töökoht: xxx, kehtivad kriminaalkaristused puuduvad) Vandeadvokaat Gennadi Kull (määratud korras) Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Natalia Lebed Kriminaalasi Süüdistatav Kaitsja Prokurör RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 306, § 309 lg-st 3, § 310 lg-st 1, §-dest 311-313 kohus otsustas: 1. Tunnistada Konstantin Gruuber süüdi

§ 121

lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 100 päevamäära, lähtudes miinimumpäevamäära suurusest 10 eurot, s.o 1000 eurot.

1. Rahuldada G T tsiviilhagi varalise ja mittevaralise kahju nõudes osaliselt ja välja mõista VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p-de 2 ja 5 alusel Konstantin Gruuberilt G T kasuks välja 5 eurot varalise kahju hüvitamiseks ja 500 eurot mittevaralise kahju hüvitamiseks, kokku 505 eurot. Kahjuhüvitis tuleb maksta G T arveldusarvele AS SWEDPANK XXX, märkides makse tegemisel selgituse „Konstantin Gruuber, kriminaalasi 1-18-6414, tsiviilhagi hüvitamine“.
2. Asitõendid – 2 CD-plaati helisalvestistega, mis asuvad kinnistes ümbrikutes kriminaalasja materjalide juures – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.
3. Asitõend – kannatanule G T kuuluv veremäärdumisega T-särk – hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetu asi.
4. Asitõend – värvimisrulli vars – tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel kannatanule G T.
5. KrMS § 175 lg 1 p-de 4 ja 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel välja mõista Konstantin Gruuberilt riigituludesse riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 150 eurot ja kohtumenetluses 570 eurot ning teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 810 eurot, kokku 1530 eurot.
6. KrMS § 180 lg 3
7. lause alusel määrata, et menetluskulud tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o igakuiselt 127 eurot 50 senti.
8. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99919700001359 ja selgitus „Konstantin Gruuber, kriminaalasi 1-18-6414, menetluskulud ja sundraha.“ Viitenumbri märkimine maksekorraldusele on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses.
9. Jätta rahuldamata süüdistatava kaitsja taotlus hüvitada süüdistatavale seoses talle õigusteenuse osutamisega tekkinud kulu (arve nr 162VM, advokaadibüroo Vares ja Mõistlik OÜ). EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsus on kuulutatud resolutiivosana. Kohtumenetluse pool, kes soovib otsust vaidlustada apellatsiooni korras, on kohustatud sellest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus tervikotsuse, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kriminaalkantseleis
10. jaanuaril 2019 kell 14.
11. Otsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsiooni 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu kättesaadavaks tegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada ka kohtuotsusest eraldi KrMS
12. peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulud. Seejärel koostab kohus ainult menetluskulude osas põhistusi sisaldava kohtulahendi, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kriminaalkantseleis
13. jaanuaril 2019 kell 14.
14. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil menetluskulude osas põhistusi sisaldav kohtulahend oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistus
15. Konstantin Gruuberit süüdistatakse selles, et
16. novembril 2017 ajavahemikul kell 15.3016.30 aadressil XXX asuvas korteris, lõi ta G T korduvalt kahe värvimisrulli varrega pea, õlgade, käsivarte ja selja piirkonda, põhjustades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi – pea piirkonna lahtine haav, verevalumid vasakul õlal ja seljal. Seega pani Konstantin Gruuber toime teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise, s.o pani toime

§ 121lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetluse käik

1. Põhja Ringkonnaprokuratuur edastas Harju Maakohtule
2. augustil 2018 süüdistusakti üldmenetluses, mille kohaselt K. Gruuberit süüdistatakse

§ 121lg 1 järgi.

Kohus andis süüdistatava

1. oktoobri
2. a määrusega üldmenetluses kohtu alla. 2
3. Kriminaalasja arutati avalikul kohtuistungil
4. oktoobril 2018 ja
5. detsembril
6. Süüdistatav end teo toimepanemises süüdi ei tunnistanud.
7. Prokurör taotles tunnistada K. Gruuber süüdi

§ 121

lg 1 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 100 päevamäära, lähtudes miinimumpäevamäärast 10 eurot, s.o 1000 eurot. Kannatanu esitatud tsiviilhagi mittevaralise ja varalise kahju osas on põhjendatud ning süüdistatavalt tuleb seega kannatanu kasuks välja mõista 1005 eurot, s.o 5 eurot varalise kahju ja 1000 eurot mittevaralise kahju hüvitamiseks.

1. Kaitsja taotles, et kohus mõstaks süüdistatava õigeks talle etteheidetavas teos, kuna tema teos puudub kuriteokoosseis. K. Gruuber oli hädakaitseseisundis ega ületanud hädakaitse piire. Kui kohus leiab, et K. Gruuber on teo toimepanemises süüdi, siis 1000 eurot mittevaralise kahju hüvitamiseks on ebamõistlik hüvitis, palub kaitsja jätta mittevaralise kahju hüvitis välja mõistmata või vähendada seda. Samuti leiab kaitsja, et prokuröri taotletav karistus on liiga range. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
2. Konstantin Gruuberile heidetakse süüdistuse kohaselt ette järgmist.
3. novembril 2017 ajavahemikul kell 15.30-16.30 aadressil XXX asuvas korteris lõi ta G T korduvalt kahe värvimisrulli varrega pea, õlgade, käsivarte ja selja piirkonda, põhjustades kannatanule pea piirkonna lahtise haava, verevalumid vasakul õlal ja seljal. Maakohus leiab, et kirjeldatud teo toimepanemine on leidnud kohtuliku uurimise käigus tõendamist ja põhjendab seda järgmiselt.
4. Süüdistatava tegu on tõendatud eeskätt kannatanu G T ütlustega, mille kohaselt tegi ta
5. novembril 2017 XXX aadressil asuvas korteris remonti (maalritöid). Ta helistas tööandja K. Gruuberile ja palus tuua korterisse kannatanu teenitud töötasu. Telefonivestlust kinnitab asitõendi vaatlusprotokoll koos tõlkega (tl 43-46) Korteris viibis samal ajal veel tunnistaja T K , kes krohvis seina. K. Gruuber tuligi korterisse, kuid oli valmis kannatanule tasuma vaid 100 eurot, s.o vähem kui oli kokku lepitud. Kannatanu selgitas süüdistatavale, et kui K. Gruuber maksab kokkulepitust vähem, ei kavatse kannatanu jätkata töö tegemist ega tule homme enam tööle. Seejärel hakkas G. T asju pakkima, et lahkuda. Sel hetkel K. Gruuberg lähenes talle, karjudes ja küsides, miks ta keeldub töö tegemisest. Kannatanu hinnangul oli süüdistatava käitumine agressiivne, mistõttu lükkas ta mehe eemale. Süüdistatav vihastas ja öeldes, et teda ei puutu mitte keegi, võttis valge maalri- ehk värvimisrulli varre ja lõi kannatanut vastu pead; võttis seejärel ka teise varre (sinist värvi) ja peksis kannatanut viis-kuus korda kuklasse ja selga, vastu keha. Kannatanu kummardas ja üritas lööke vältida. G. T karjus T. K appi, samas õnnestus tal haarata K. Gruubergilt üks (valge) vars käest ja ta kaitses end sellega, tõrjudes süüdistatava lööke. Selle käigus sai kannatanu võib-olla korra ka K. Gruubergil õla pihta. Sündmuse alguses oli tunnistaja T. K vannitoas, kuid tuli sel ajal, s.o kannatanu appi karjete järel toa uksele. Kannatanu oli seljaga akna poole ja näoga ukse poole, süüdistatav aga näoga kannatanu poole, mistõttu ei näinud K. Gruuber uksele ilmunud tunnistajat, misjärel K. Gruuber ilmselt tajus kannatanu näoilmest, et keegi tuli ja lõpetas peksmise. Pärast seda pani K. Gruuberg kõik kannatanu tööriistad kotti ja viis õue. Samal ajal G. T helistas magamistoast oma õele, et see politsei kutsuks. Kannatanu ei julgenud oma selgituste kohaselt politseisse helistada, kuna kartis, et süüdistatav võib selle peale veel rohkem vihastada. Seejärel tiris süüdistatav kannatanu 3 kratist hoides korterist välja ja sõitis autoga minema. Kohtu hinnangul ei ole kannatanu ütlustes selliseid vastuolusid või ebaselgusi, mis annaks alust pidada neid ebausaldusväärseks ning seda koostoimes järgnevate tõenditega, mis toetavad kannatanu versiooni sündmusest.
6. Kannatanu ütlusi kinnitavad tunnistaja N O ütlused, mille kohaselt on ta kannatanu õde, kellele kannatanu helistas süüdistuse nimetatud päeval ja palus politsei kutsuda, kuna ülemus K. Gruuberg oli teda löönud. Tunnistaja helistaski kohe politseisse, mida tõendab asitõendi vaatlusprotokoll 112 numbrile tehtud kõne salvestise kohta (tl 47-50) ja kutsus politsei. Kõne kohaselt kutsuti politsei, kuna tööandja K. Gruuber oli peksnud helistaja õde G . N. O ise oli juba sündmuskoha poole teel ja kui kohale jõudis, siis ta nägi, kuidas K. Gruuberg viskas asju trepikojast välja ja sõitis autoga minema. Siis tuli verine õde uksest välja, hakkas verd ära pühkima ja vahetas riided ära. Tema läks ja juhatas politsei õe juurde ja andis politseile K. Gruubergi auto numbri. Siis läksid nad koos õega bussiga koju ja traumapunkti. Kuigi tunnistaja ei näinud sündmust vahetult pealt, tajus ta õe välimust vahetult pärast korterist väljumist ja nägi ka K. Gruuberi tegevust, s.o G. T kuuluvate asjade väljaviimist. Samuti kinnitavad tunnistaja ütlused, et vahetult pärast toimunut kirjeldas kannatanu süüdistatava tegu samal viisil, kui kohtumenetluses antud ütlustes.
7. Kannatanu ütlusi kinnitavad ka tunnistaja politseiametnik M K ütlused, mille kohaselt toimus
8. novembril 2017 väljakutse XXX maja juurde. Politseisse helistas kannatanu õde, kes avaldas, et tema õe ja viimase tööandja vahel tekkis füüsiline konflikt töötasu pärast. Tunnistaja nägi kannatanut, kellel oli peaverejooks juba peatunud, kuid nähtavad olid vereplekid kaelal ja vigastus peas. G. T andis politseile K. Gruuberi andmed ja ütles, et pöördub ise arsti poole, keeldudes kiirabi välja kutsumisest.
9. Samuti kinnitab kannatanu ja süüdistatava vahelist konflikti ja kannatanu vigastusi tunnistaja T. K, kelle ütluste kohaselt aitas ta K. Gruubergil korteris remonti teha. Samuti oli korteris üks naisterahvas, s.o kannatanu. Kui K. Gruuberg tuli korterisse ja läks naisega rääkima, kuulis tunnistaja vaidlust kõrgendatud toonidel. Seejärel hakkas kannatanu kõva häälega vene keeles karjuma, kutsudes tunnistajat nimepidi appi. T. K oli samal ajal vannitoas ja läks korra tuppa vaatama, mis toimub ja nägi, et naine on näoga tema poole akna all värvirulli vars käes ja K. Gruubergil on ka mingi harjavars käes ning nad löövad teineteist. Kohtuistungil avaldati vastuolu kõrvaldamiseks ka tunnistaja kohtueelses menetluses antud ütlusi, mille kohaselt ta ei näinud täpselt, kas kannatanu või süüdistatav tabasid teineteist oma löökidega. Tunnistaja täpsustas, et ta nägi toimuvat vaid korra ega saanud täpselt aru, kas kannatanu või süüdistatava löögid läksid n-ö pihta. Tunnistaja ei tahtnud sekkuda ja läks tagasi vannituppa. Seejärel kisa kohe vaibus, K. Gruuberg viis asju esikusse ja naine palus vett, kuna ta pea ja pluus olid verised. K. Gruubergil tunnistaja vigastusi ei näinud. Seega langevad tunnistaja ütlused kokku kannatanu ütlustega osas, mis puudutab kannatanu appikarjeid. Samuti on võimalik järeldada, et tunnistaja nägi hetke, mil kannatanu sai enda ütluste kohaselt ühe varre enda kätte ja asus end kaitsma ning kinnitavad ka seda, et pärast tunnistaja ilmumist konflikt lõppes nagu seda kirjeldab ka kannatanu. Kuna tunnistaja ütlustest ilmneb, et tal on head suhted süüdistatavaga, on arusaadav, et ta ei soovi K. Gruuberit süüstada ja püüab pisendada nähtut, selgitades, et ei näinud sündmuse üksikasju. Sellele vaatamata langevad tema ütlused vähemalt üldjoontes kannatanu öelduga, samuti kinnitab ta, et pärast konflikti nägi ta kannatanu peas vigastust ja ka verd. 4
10. Kannatanu tervisekahjustused on tõendatud kohtule esitatud SA Põhja – Eesti Regionaalhaigla erakorralise meditsiini osakonna kaardiga nr XXX (tl 37), millelt nähtub G. T tervisekahjustus, s.o kukla piirkonnas 2 cm haav, vasemal õlal verevalum, seljal pindmised nahaerosioonid. Samuti on märgitud, et tegemist on tömptraumaga. Õnnetusjuhtumi või isikuvastase kuriteo tõttu kannatada saanud isiku saabumise teatisest (tl 38) nähtub, et G. T tuli
11. novembril 2017 kell 18.11 erakorralise meditsiini osakonda ja tal on diagnoositud pea põrutushaav, vasemal õlanukil verevalum ja nahaerosioonid seljal.
12. novembri
13. a isiku läbivaatuse protokollist ja lisatud fotodelt (tl 39-42) nähtub, et kannatanul on peas kukla piirkonnas side ja vigastused vasakul õlal ja seljal.
14. Osaliselt kinnitavad kannatanu ütlusi tegelikult ka süüdistatava ütlused, kes möönab, et tal oli kirjeldatud ajal ja kohas konflikt G. T töötasu tasumise osas ning isegi seda, et kannatanul tekkis konflikti käigus peavigastus, s.o G. T peast jooksis verd. Samuti tunnistab süüdistatav, et kannatanu tõepoolest hüüdis appi, kuid peab seda näitemänguks, mis oli suunatud raha saamisele ja süüdistatava süü lavastamisele. Kohus peab aga ebausaldusväärseks ja ennastõigustavaks süüdistava versiooni konflikti käigu ja kannatanul vigastuse tekkimise osas ning jätab neid seetõttu tõendikogumist välja ega lähtu neist otsuse tegemisel. Nimelt kinnitab süüdistatav, et töötasu üle toimunud vaidluse käigus läks kannatanu närvi, võttis põrandalt maalriprožektori ja lõi süüdistatavat prožektoriga õla pihta. Süüdistatav võttis prožektori kannatanu käest ära, nõudes korterivõtme tagastamist ja kannatanu lahkumist. Kuna G. T keeldus võtmeid tagastamast, hakkas süüdistatav otsima võtmeid naise kottidest, visates sealt asju välja. Süüdistatava hinnangul võis kannatanu saada vigastuse seetõttu, et G. T takistas teda võtmete otsimisel, haarates teda käest ja seetõttu võis kannatanut vigastada mõni kottidest otsingute käigus väljalennanud terav ese. Süüdistatav ei löönud kordagi kannatanut. Kohtu hinnangul on süüdistatava kirjeldatud kannatanul kuklavigastuse tekkimise mehhanism ülimalt ebatõenäoline, seda enam, et süüdistatav ise ei kinnita, et ta oleks näinud eseme kukkumist või lendamist, mistõttu tegemist on vaid oletusega, mida ei kinnita ükski teine tõend. Kohtu hinnangul oleks selline sündmus süüdistatavale ilmselgelt märgatav. Kohtu hinnangul ei ole ka süüdistatava ja kannatanu pikkuste vahe selline, et olukorras, kus süüdistatav otsib kottidest asju, lendaks nad kannatanu pea pihta. Samuti ei selgita süüdistatava ütlused muid kannatanul esinenud vigastusi õlal ja seljal ega tunnistaja T. K nähtut. Kannatanu ütlusi kinnitab ka asitõendi vaatlusprotokollis koos fotodega (tl 51-52), millest nähtub, et värvimisrulli vars on metallist ja sellel on eenduv otsik. Kohtu hinnangul on ka ilma eriteadmiste kasutamiseta eluliselt usutav kannatanu kirjeldus, mille kohaselt tema vigastused tekkisid siis, kui süüdistatav lõi teda metallist varre ja selle otsikuga vastu pead ehk on täiesti usutav, et selle tagajärjel tekib peavigastus verejooksuga. Samuti ei selgita süüdistatava kaitseversioon kõiki teisi vigastusi kannatanu seljal, s.o vasemal õlanukil verevalum ja nahaerosioonid seljal. Keha eesküljel vigastusi ei tuvastatud, mis kinnitab kannatanu ütlusi selle kohta, et kannatanu kummardas selg ees süüdistatava ees, kui see teda varrega lõi. Süüdistatav on esitanud ka versiooni, mille kohaselt on tegemist lavastusega, mille abil üritab kannatanu talle kätte maksta või raha saada. Kohtu hinnangul on selline väide ümber lükatud juba eespool analüüsitud tõenditega ja lisaks ka süüdistatava enda käitumisega pärast tegu, s.o sündmuskohalt järsk lahkumine. Samuti on arusaamatu, kuidas oleks kannatanu pidanud lavastama süüdistatava väitel juhuslikult tekkinud vigastuse. 5
15. Teole õigusliku hinnangu andmisel märgib kohus järgmist.

§ 121

lg 1 kohaselt on karistatav teise inimese tervise kahjustamine, samuti valu tekitav kehaline väärkohtlemine. Süüdistuse kohaselt ongi K. Gruuberile ette heidetud nii teise isiku tervise kahjustamist kui ka valu tekitavat kehalist väärkohtlemist. Kohus märgib, et

§ 121

lg 1 sisaldab endas kaks koosseisualternatiivi, s.o esiteks teise inimese tervise kahjustamine ja teiseks valu tekitav kehaline väärkohtlemine. Olukord, kus kannatanu valu põhjustanud kehalise väärkohtlemise käigus on talle põhjustatud ka tervisekahjustused, on kohtu hinnangul hõlmatud esimese koosseisualternatiiviga. Kuna kohus tuvastas, et süüdistatav põhjustas G. T tervisekahjustused, vastab tegu

§ 121lg 1 objektiivse koosseisu esimesele alternatiivile.

Arvestades kannatanu ütlusi, et ta tundis löökide tagajärjel tugevat valu ning ka väliselt nähtavaid vigastusi, ei ole alust siiski kahelda ka kannatanu ütlustes valu tundmise kohta ning see tundub reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Seda asjaolu võtab kohus arvesse karistuse mõistmisel.

1. K. Gruuberi käitumises subjektiivse koosseisu tuvastamisel leiab kohus, et kriminaalasja arutamisel leidis tõendamist, et süüdistatav põhjustas kannatanul tervisekahjustusi kavatsetusega, sest lüües teist isikut vastu pead, õlga, käsivarte ja selga tugevalt värvimisrulli varrega sai K. Gruuber aru, et põhjustab G. T sellega vigastusi. Kuigi süüdistatav ei pruukinud hinnata löömisel täpselt vigastuste iseloomu, on siiski üldiselt arusaadav, et sellise esemega inimese löömisel võib talle põhjustada verevalumeid ja kriimustusi ning sellega pidi löökide tegemisel arvestama ka süüdistatav.
2. Kaitsja on esitanud versiooni, mille kohaselt süüdistatav tegutses G. T tervisekahjustuse põhjustamisel hädakaitseseisundis, mis välistab tema teo õigusvastasuse. Samas ei selgita kaitsja, milles seisnes rünne ja milles kaitse ning millistele tõenditele ta tugineb. Kohtu hinnangul ei kinnita kaitsja hüpoteesi ükski uuritud tõenditest, sealhulgas ka süüdistatava enda ütlused. Kohtul puudub sisuliselt võimalus hädakaitse võimalikkust analüüsida, sest tuvastatud tehiolud ei viita ühelgi viisil sellele, et süüdistatav põhjustas kannatanule vigastusi, kaitses ennast kannatanu ründe eest. Karistus
3. Karistuse mõistmisel lähtub kohus

§ 56

lg 1 alusel isiku süü suurusest ja võtab arvesse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid.

§ 121

lg 1 toimepandud kuriteo eest on ette nähtud rahaline karistus (30 kuni 500 päevamäära) või kuni üheaastane vangistus. 17. Kuivõrd tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust ehk rahalise karistuse. Karistusregistri andmete kohaselt (tl 56) süüdistataval kehtivaid kriminaalkaristusi ei ole ja isikule põhjustatud vigastuste iseloomu ning kuriteo toimepanemise asjaolusid hinnates on süü keskmine. Seega võib kohtu hinnangul kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Kohtuistungil süüdistatav süüd ei tunnistanud ja kahetsust ei avaldanud. Puuduvad nii karistust kergendavad kui raskendavad asjaolud.

§ 44

lg 3 kohaselt rahalise karistuse suuruse määramisel tuleb arvestada süüdistatava sissetulekut kuriteole eelnenud aastal. Keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme teatise (tl 57) kohaselt on K. Gruuberi 2016 keskmise päevasissetuleku suurus 4,99 eurot.

§ 44

lg 2 kohaselt päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär, s.o 10 eurot. Kohtu hinnangul võib karistuse mõista mõnevõrra alla 6 sanktsioonimäära keskmist määra, s.o 100 päevamäära ehk 1000 eurot. Asitõendid

1. Asitõendid – 2 CD-plaati helisalvestistega, mis asuvad kinnistes ümbrikutes kriminaalasja materjalide juures – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.
2. Asitõend – kannatanule G T kuuluv veremäärdumisega T-särk – hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetu asi, kuna kannatanu seda tagasi ei soovinud.
3. Asitõend – värvimisrulli vars – tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel kannatanule G T, kui asja seaduslikule valdajale. Menetluskulud
4. KrMS § 175 lg 1 p-de 4 ja 9 ning § 179 lg 1 p 2 alusel on menetluskulud II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 810 eurot ja kohtumenetluses osalemise eest määratud kaitsja tasud kokku 720 eurot. Keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme teatise (tl 57) kohaselt on K. Gruuberi 2016 keskmise päevasissetuleku suurus 4,99 eurot. Kohus leiab, et arvestades isiku majanduslikku olukorda, menetluskulude suurust ja talle mõistetava rahalise karistuse tasumise kohustust, siis on põhjendatud väljamõistetud menetluskulud KrMS § 180 lg 3
5. lause alusel tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o igakuiselt 127 eurot 50 senti.
6. Süüdistatava kaitsja esitas kohtule taotluse hüvitada süüdistatavale seoses talle õigusteenuse osutamisega tekkinud kulu (arve nr 162VM, advokaadibüroo Vares ja Mõistlik OÜ). Kuna kohus tunnistas K. Gruuberi süüdi, jääb vastav menetluskulu tema enda kanda. Tsiviilhagi
7. Kannatanu G T esitas kriminaalasjas tsiviilhagi varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks kogusummas 1005 eurot (5 eurot varaline ja 1000 eurot mittevaraline kahju) (tl 3-4). Tsiviilhagi kohasel tekkis varaline kahju peksmise tagajärjel, mille tõttu määrdus pluus verega ja muutus kasutuskõlbmatuks. Kohus leiab, et tsiviilhagi varalise kahju osas on põhjendatud. Kriminaalasjas on asitõendi vaatlusprotokolliga (tl 53-55) tõendatud, et kannatanu särgil olid pärast sündmust punast-pruuni värvi laigud. Kannatanu ütluste kohaselt on tegemist vereplekkidega, mis tekkisid süüdistatava löögi tagajärjel. Kohus peab neid ütlusi usaldusväärseks. Kohtu hinnangul ei ole eeldatav, et kannatanu kasutab edaspidi veremäärdumisega särki, mis pealegi seondub tema vastu toimepandud rünnakuga; samuti pidi kannatanu kriminaalmenetluses andma särgi üle politseile kui asitõendi, mistõttu ei saanud ta eset kasutada pikema aja jooksul. VÕS § 132 lg 1 kohaselt tuleb asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kohtu hinnangul ei ole täpselt samasuguse särgi keskmise turuhinna määramine üheselt võimalik, kuid lähtudes VÕS § 127 lg-st 6 on 5 eurot kohtu hinnangul mõistlik summa uue särgi soetamiseks.
8. Mittevaralise kahju osas leiab kohus, et nõue summas 1000 eurot ei ole täies ulatuses põhjendatud. VÕS § 134 lg 2 näeb ette, et isikule kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Hüvitise suuruse hindamisel võtab 7 kohus arvesse väljakujunenud kohtupraktikat (vt nt selle kohta Riigikohtu õigusteabe osakonna kohtupraktika kordusanalüüs „Mitte varalise kahju hüvitamise nõuded tsiviil- ja kriminaalasjades esimeseja teise astme kohtutes
9. aastal“ https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/elfinder/analyysid/2017/Mittevaralise%20kahju% 20h%C3%BCvitamine%20tsiviil-%20ja%20kriminaalasjades%202016.pdf – mille kohaselt kerge tervisekahjustusega põhjustatud kahjuhüvitised jäävad vahemikku 100-3000 eurot), samuti asjaolu, et kannatanu vigastused paranesid mõne nädala jooksul, kuid sündmusega kaasnesid kannatanu jaoks nii valu kui ka haav peas, mis teistele inimestele nähtavana mõjutab isiku välimust, on 500 eurot mõistlik rahasumma. Kuna kahju tekitamine oli õigusvastane, siis VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2 alusel tuleb kannatanu G. T tsiviilhagi mittevaralise kahju osas rahuldada osaliselt ja välja mõista K. Gruuberilt G. T kasuks 500 eurot mittevaralist kahju. (allkirjastatud digitaalselt) Elina Elkind Kohtunik 8