(alates 01.11.2017
lg 2) järgi Lühimenetluses Prokurör Paul Pikma Süüdistatav Eduard Rodin Ik: 37411260233; kodakondsus määratlemata; haridus: 8 klassi; emakeel: vene keel; töökoht: puudub, xxx; elukoht: xxx Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 17.06.2017, s.o 1 päev. Elukohast lahkumise keeld kohaldatud 17.06.2017 kuni 17.06.2018, tõkend aegunud Varasem karistatus: kehtivaid kriminaalkaristusi 3, viimati: - Harju Maakohtu 18.11.2014 otsusega 1-14-9094
järgi vangistusega 1 aasta 2 kuud.
lg 1 alusel vangistus 1 aasta 1 kuu ja 28 päeva.
lg 2 alusel liitkaristus vangistus 1 aasta 5 kuud ja 25 päeva.
alusel asendati vangistus üldkasuliku tööga 1080 tundi, mille tegemise ajaks määrati tähtaeg 24 kuud.
lg 1 p 1 alusel võetud isikult lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks ja 6 kuuks. Harju Maakohtu 25.05.2016 määrusega pöörati kandmata karistus 4 kuud ja 3 päeva täitmisele karistuse kandmise aja algusega alates 27.06.2016. Väärteokorras karistamata. Kaitsja Advokaat Leelo Viil 1 RESOLUTSIOON 1. 2. 3. 4. 5. Eduard Rodin süüdi tunnistada
(alates 01.11.2017
lg 2) ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Eduard Rodinile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) aasta.
lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistus, s.o kahtlustatavana kinnipidamise aeg 17.06.2017, s.o 1 päev, lugedes ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 11 (üksteist) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva. Ärakandmisele kuuluva vangistuse ärakandmist arvestada alates Eduard Rodini karistuse ärakandmisele asumisest või tema karistuse ärakandmisele toimetamisest. Eduard Rodinilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 3, 4 ja 9; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg-te 1 ja 3 alusel: - teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 750 (seitsesada viiskümmend) eurot; - määratud kaitsjale kohtueelsel menetlusel makstud tasu 168 (sada kuuskümmend kaheksa) eurot ja kohtumenetluses 150 (sada viiskümmend) eurot, kokku kaitsjale makstud tasu 318 (kolmsada kaheksateist) eurot; s.o kokku menetluskulu 1068 (tuhat kuuskümmend kaheksa) eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides selgitusena: „Eduard Rodin, 1-18-7253, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel Eduard Rodinile tema kinnipidamiskoha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja, tsiviilkostja tsiviilhagisse puutuvas osas, kannatanu ja prokurör 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule. 1. KRIMINAALASJA KOHTULIKU UURIMISEGA KOHUS TUVASTAS: Eduard Rodini süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 17.06.2017 kella 02:33 ajal Harjumaal Tallinnas Kopli 69A maja juures liikudes Vasara tänava suunas mootorsõidukit Ford Focus registreerimismärgiga xxx olles joobeseisundis (alkoholijoove – lõplik mõõtetulemus 2 0,84 mg/l), millega rikkus liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ning lg 2 p 1 ja korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega pani Eduard Rodin toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o
(alates 01.11.2017
Kohtuistungil süüdistatav Eduard Rodin selgitas, et süüdistus on talle arusaadav, kuid süüdi ennast kuriteo toimepanemises ei tunnista. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses, enda ülekuulamist taotlemata. Kaitsja leidis, et kriminaalasja on võimalik lühimenetluses lahendada. 2. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära menetlusosalised, kontrollinud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on täies mahus tõendamist leidnud. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt.
näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis (alates 01.11.2017 näeb
lg 1 ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis). Eelnevast johtuvalt tuleb
inkrimineerimiseks esmajoones tuvastada süüdistatava poolt süüdistuses näidatud ajal ja kohas mootorsõiduki juhtimine ning seejärel süüdistataval joobe olemasolu. Antud juhul ongi põhiliseks vaidlusteemaks asjaolu, kas Eduard Rodin juhtis 17.06.2017 kella 02:33 ajal Harjumaal Tallinnas Kopli 69A maja juures liikudes Vasara tänava suunas mootorsõidukit Ford Focus registreerimismärgiga xxx. Eduard Rodin on 17.06.2017.a kahtlustatavana antud ütlustes (tl 25-26) selgitanud, et ei tunnista ennast süüdi selles, et juhtis 17.06.2017.a kella 2:33 paiku Harjumaal Tallinnas Kopli 69A juures mootorsõidukit Ford Focus registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis. Tunnistab, et nimetatud kuupäeval oli Stroomi rannas ja tarvitas alkoholi. Oli seal enda tüdrukuga ning mingi hetk hakkas sealt öösel koju minema. Liikus üksi ja jalgsi mööda Kopliranna tänavat pidi suunaga Ankru tänava poole. Ütluste kohaselt ei ole ta autot Ford Focus registreerimismärgiga xxx kunagi näinud ja tal ei ole nimetatud sõidukiga mingit seost. Kriminaalmenetluse käigus kogutud tõendusteabe kohaselt on tunnistaja U V andnud ütlusi (tl 15-16) selle kohta, et täites 17.06.2017 tööülesandeid koos piirivalvur K P (P), märkasid nad kell 02:23 Tallinnas Kopli 69a juures vastutulevat mootorsõidukit Ford Focus Eesti Vabariigi registreerimismärgiga xxx. Mootorsõiduki aken oli lahtine ja oli näha, et seda juhtis meesterahvas kiilas peaga, vanuses umbes 40 aastat, seljas oli musta värvi pusa ja rinnapeal punaka kirjega „RUSSIA“ ning viibis sõidukis üksinda. Juht oli suurepäraselt tuvastatav, kuna operatiivsõiduk praktiliselt seisis. Mootorsõiduk liikus Vasara tänava poole. Operatiivsõiduki ümberpööramine võttis kaua aega ning nad leidsid mootorsõiduki pargituna kell 02:25 Kopliranna 24 juures. Sama isik, keda enne sõidukit juhtimas nägid oli juba autost väljunud ning liikus maja poole. Kedagi rohkem seal ei olnud. U V palus isikul esitada dokumendid, mille peale vastas isik, et need puuduvad. Isik esitles end kui Eduard Rodin (ik 37411260233). Nad tundsid juhi juurest tugevat alkoholilõhna. K P kontrollis isiku joovet indikaatorvahendiga Alcoquant 6020, mis andis tulemi 0,95 mg/l. Nad kontrollisid isikut läbi politseiandmebaasi 3 ning said vaste, et tal puudub ka vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus, kuna juhtimisõigus on taastamata. Lisaks oli juhitud mootorsõiduk võõrandatud – tegemist on ümberregistreerimata mootorsõidukiga, millel puudub liikluskindlustus ja läbimata on korraline tehnonõuetele vastavuse kontroll. Isiku toimetasid nad kesklinna politseijaoskonda aadressile Kolde pst 65, Tallinn tõendusliku alkomeetri juurde. Isiku juurest mootorsõiduki võtmeid nad ei leidnud, tõenäoliselt oli isik need koheselt peale mootorsõiduki parkimist ära visanud või peitnud. K P ütluste kohaselt (tl 17) oli mootorsõiduki kapott tuline. Isik ei tunnistanud, et juhtis mootorsõidukit. Mootorsõiduk jäeti aadressile xxx. Eeltoodust nähtuvalt on Eduard Rodini ja tunnistajate U V ja K P ütlused vastuolulised. Samas riimuvad tunnistajate ütlused üksteisega täiel määral ning annavad täpse pildi toimunust. Kohtu hinnangul ei ole Eduard Rodini ütlused usaldusväärsed, need on vastuolus teiste asjas kogutud tõenditega ning eluliselt mitteusutavad. Kohtule ei ole usutav süüdistatava väide, et ta ei ole autot Ford Focus registreerimismärgiga xxx kunagi näinud ja tal ei ole nimetatud sõidukiga mingit seost. I K AS andmete kohaselt on kindlustusandja andnud vaidlusaluse sõiduki 05.06.2017 üle J K (tl 35) ja müügilepingu väljatrüki kohaselt on J K 05.06.2017, s.o 12 päeva enne inkrimineeritavat süütegu vaidlusaluse sõiduki müünud Eduard Rodinile (tl 40). Lisaks sellele oli M OÜ dokumentide hulgas ka eeltäidetud müügileping, kus müüjana on märgitud Eduard Rodin, kuid ostja andmed on märkimata (tl 41). M OÜ musta ja värvilise metalli, vanametalli ja metallijäätmete ostu-müügi arve kohaselt on arve koostatud 19.08.2017 ja S K kontole on romusõiduki eest tasutud 125 eurot (tl 42). Seejuures puudutab arve just vaidlusalust sõidukit. Seega Eduard Rodin ostnud vaidlusaluse sõiduki 05.06.2017 J K ning müünud selle sõiduki hiljemalt 19.08.2017 M OÜle vanametalliks. Raha laekumine vanametalli müügist S K arvele on tõendatud maksekorralduse väljatrükiga (tl 43). Seega tõendavad sõidukit puudutavad dokumendid seda, et süüdistatav ostis vaidlusaluse sõiduki 05.06.2017 ja müüs selle hiljemalt 19.08.2017 M OÜle, lastes raha kanda S K arveldusarvele. Kohtul ei ole alust kahelda ei tunnistajate U V ja K P ütlustes ega ka dokumentaalsetes tõendites sõiduki kuuluvuse kohta süüteo toimepanemise ajal. Süüdistatav peeti kahtlustatavana kinni sõiduki vahetus läheduses ja seejuures nägid tunnistajat just süüdistatavat sama sõidukit juhtimas. Kohus leiab, et nimetatud tõenditega on üheselt tuvastatud süüdistatava poolt vaidlusaluse sõiduki juhtimise fakt. Kuivõrd süüdistatava ütlused ei riimu ühegi teise kriminaalasjas kogutud tõendiga, tuleb süüdistatava süüd eitavad ütlused tõendikogumist välja jätta. Tunnistaja ütlustega on kooskõlas reaalne olukord - sõiduk, mille juhikohal Eduard Rodin istus, oli liikumises, s.t sõitis ja seega juhtis Eduard Rodin mootorsõidukit. Eduard Rodinile inkrimineeritav kuritegu näeb süüteo objektiivses koosseisus teise tunnusena ette mootorsõiduki juhtimise isiku poolt, kes on joobeseisundis. Indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtub, et 17.06.2017 kell 02:25 kasutati Eduard Rodini suhtes indikaatorvahendit ning tuvastati indikaatorvahendi positiivne näit 0,95 mg/l kohta (tl 8). Samuti on protokollis fikseeritud Eduard Rodinil esinenud joobeseisundile viitavad tunnused: silma pupillid suured, silmad punased, reaktsioonikiirus normaalne, kõne selge (tl 8). Edasi juhib kohus tähelepanu tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollile (tl 11-14), mille kohaselt kasutati 17.06.2017 kell 02:41 kuni 02:46 Eduard Rodini seisundi kindlakstegemiseks taadeldud tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 7110 EST. Tõendusliku alkomeetri näidud olid 0,95 mg ja 0,93 mg alkoholi väljahingatava õhu ühe liitri kohta ning laiendmääramatust +/- 0,09 süüdistatava kasuks arvestades oli lõplikuks tulemiks 0,84 mg alkoholi ühe liitri väljahingatava õhu kohta. Eelnimetatud andmetest saab järeldada, et mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja Urmas Viigisalu (tl 13), kasutades taadeldud mõõtevahendit (tl 12), järgides seejuures mõõtemetoodikat. Eduard Rodin rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt joobeseisund on alkoholi, narkootilise 4 või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht kui juhi väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Antud juhul oli isiku väljahingatava õhu kohta 0,84 mg alkoholi ühe liitri kohta, seega oli süüdistatav joobeseisundis. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kriminaalmenetluse käigus kogutud tõenditega on tõendamist leidnud nii Eduard Rodini mootorsõiduki juhtimine süüdistuses näidatud ajal ja kohas, kui ka see, et Eduard Rodin juhtis sõidukit alkoholijoobes. Selline tegevus on vaadeldav
Eduard Rodinile inkrimineeritava süüteo subjektiivne koosseis näeb koosseisuelemendina ette tahtluse kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. Selle koosseisuelemendi olemasolu hinnates leiab kohus, et Eduar Rodin pani temale inkrimineeritava kuriteo toime kavatsetusega. Juhtides sõidukit, teadis Eduard Rodin, et juhib sõidukit alkoholijoobeseisundis, mis on keelatud. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et süüdistatav ei olnud teadlik oma seisundist – alkoholijoobest. Sellesisulist veendumust kinnistavad üheselt ka isiku enda poolt kahtlustatavana antud ütlused (tl 26), et 17.06.2017 tarvitas ta alkoholi. Sellest järeldab kohus, et Eduard Rodini käitumine oli eesmärgipärane ja teadlik tegevus ning vaadeldav kavatsetusega süüteo toimepanemisena. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et Eduard Rodin pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o
3. KARISTUSE MÕISTMINE Vastavalt
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
kohaselt karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Alates 01.11.2017 kehtima hakanud
424 lg 1 kohaselt on karistus sama, s.o karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kuna süüdistatav pani süüteo toime ajal, mil tal oli kehtiv karistus
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest, siis alates 01.11.2017 oleks süüdistatava käitumine kvalifitseeritav
Seetõttu tuleb lähtuda
lg 3 sätetest ja karistus mõista kuriteo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi, s.t tuleb lähtuda
Kuivõrd tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Süüdistatava karistusregistri andmetest (tl 27) nähtub, et süüdistatav omab kolme kehtivat kriminaalkaristust
Karistusandmetest nähtuvalt on süüdistatavat samalaadse kuriteo eest karistatud vangistusega, mis jäetud tingimisi kohaldamata. Samuti on samalaadse kuriteo toimepanemise eest mõistetud isikule vangistus, mis on asendatud üldkasuliku tööga, kuid üldkasuliku töö tegemata jätmise tõttu pöörati vangistus täitmisele. Sellest nähtub, et eelnevad karistused ei ole soovitud mõju avaldanud ning süüdistatav jätkab samalaadset õigusvastast käitumist. Seetõttu asub kohus seisukohale, et tuleb loobuda senistest juba äraproovitud ja kasutuks osutunud mõjutusvahendite kasutamisest ning süüdistatavale tuleb mõista isiku vabadust piirav karistus, mis kuulub reaalsele ärakandmisele. 5 Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Hinnates süüdistatava süü suurust talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemisel, tuleb süü suurust hinnata numbrilise näidu alusel. Süüdistataval tuvastati sõiduki juhtimiselt kinnipidamise järgselt alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,84 mg/l. Arvestades sellist näitu, võib asuda seisukohale, et isiku süü on alla keskmise ja kriminaalvastutust eeldava piirmäära alammäära lähedases määras. Samas eiras süüdistatav ka teisi liiklusseaduse nõudeid, kuivõrd ta juhtis sõidukit ajal, mil tal puudus vastava kategooria mootorsõidukit juhtimise õigus ning sõiduk oli registrist kustutatud. Seega oli tegemist sõidukiga, millel puudus liikluskindlustus ja sõiduk ei olnud läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli, s.t süüdistatav juhtis sõidukit, mille liikluses kasutamine oli keelatud. Tema ise aga ei tohtinud sõidukit juhtida, kuivõrd tal puudus juhtimisõigus ja ta oli ka juhile keelatud seisundis. Sellised asjaolud muudavad süüdistatava süüd suuremaks. Mootorsõiduki juhtima asumine alkoholijoobes näitab isiku hooletut suhtumist liikluskorda ja -ohutusse, mis on oma olemuselt aga ohtlik, kuivõrd isik endiselt vaatamata korduvatele karistamistele ei taju või ei taha tunnistada temast enesest tulenevat ohtu ei enesele, teistele liiklejatele ega ka kõrvaliste isikute varale. Kuriteo asjaoludest lähtuvalt hindab kohus kokkuvõtvalt süüdistatava süüd keskmiseks. Kohus leiab, et kuigi omaksvõetud kohtupraktika kohaselt võib ka keskmise süü korral mõista karistuse ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ületavas määras kui süüdlases on vaja kinnistada arusaama keelunormi kehtivusest, siis käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus suhteliselt lihtne ja väike kriminaalasi on olnud kohtueelses menetluses enam kui aasta ning range karistuse mõistmine ei kanna endas enam karistuse eesmärki, mille kohaselt peaks karistus järgnema koheselt süüteo toimepanemisele. Käesolevaks ajaks, s.o otsuse tegemise ajaks on süüteo toimepanemisest möödunud juba poolteist aastat, kuid viimased menetlustoimingud on läbi viidud oktoobris 2017. Seetõttu leiab kohus, et karistuse rangust peab mõjutama ka süüteo toimepanemisest möödunud ajavahemik ja asja aktuaaksuse vähenemine. Seetõttu leiab kohus, et kuigi oleks olemas alused keskmisest rangema karistuse mõistmiseks, ei pea kohus süüteo toimepanemisest möödunud ajavahemiku tõttu sellise karistuse mõistmist enam põhjendatuks ning karistus tuleks mõista ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Lisaks eelmärgitule tuleb aga karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning kohtu arvates kuulub õiguskorra alla ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõiduki juhid, kes ei täida korrektselt liiklusnõudeid. Lisaks joobes juhtimisele puudus süüdistataval ka juhtimisõigus (tl 22). Kohus juhib tähelepanu ka karistusregistri väljavõttele, mille kohaselt süüdistataval on juba kolm kehtivat kriminaalkaristust
Viimati mõisteti Harju Maakohtu 18.11.2014 otsusega Eduard Rodinile
järgi põhikaristuseks liitkaristusena vangistus 1 aasta 5 kuud ja 25 päeva, mis asendati
alusel üldkasuliku tööga 1080 tundi.
lg 1 p 1 alusel võeti ära mootorsõiduki juhtimisõigus üheks aastaks ja kuueks kuuks. Kuivõrd süüdistatav jättis osa üldkasulikust tööst tegemata, pöörati karistus täitmisele. Üldpreventsiooni arvestades, leiab kohus, et teadmine, et ohtlikud juhid kõrvaldatakse liiklusest pikemaks ajaks, võib suurendada ka teiste liiklejate turvatunnet. Kuivõrd süüdistatav on xxx, ei saa süüdistatavale kohaldada ka rahalist karistust, kuivõrd süüdistataval puudub püsiv ja legaalne sissetulek ning rahaline karistus ei oleks seetõttu ka täidetav. xxx välistab ka süüdistatavale mõistetava karistuse asendamise üldkasuliku tööga. Sellest tulenevalt, 6 arvestades süü suurust ja preventiivseid eesmärke, tuleb süüdistatavale mõista vangistus ettenähtud sanktsioonimäära keskmise määra lähedases määras. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt toonitatud asjaolust, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Karistusest tingimisi vabastamine on üksnes põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04). Antud juhul ei esine mitte ühtegi erandlikku süüteo toimepanemise asjaolu, mis annaks aluse karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Samuti oleks mõistetud vangistusest süüdistatava tingimisi vabastamine vastuolus kohtupraktikaga. Tema näol ei ole tegemist isikuga, kelle poolt toime pandud kuriteod oleks esmakordsed. Vastupidi, süüdlase isiku andmetest nähtub, et isik on varasemalt regulaarselt samaliigilisi kuritegusid toime pannud, mis tõendab, et varasemad karistused ei ole sundinud süüdistatavat loobuma uue süüteo toimepanemisest. Süüdistatava käitumises esineb kriminaalne käitumismuster vaatamata sellele, et teda on varasemalt korduvalt allutatud käitumiskontrollile, vangistust on asendatud üldkasuliku tööga, s.t süüdistatava peal on ära proovitud kõik süüdistatavat säästvad võimalused, kuid süüdistatav ei ole olnud suuteline süütegude toimepanemisest hoiduma. Kohus leiab, et üha uute süütegude toimepanemine ei saa lõppkokkuvõttes hakata süüdistatava olukorda kergendama, vaid raskendab seda. Seega kuulub mõistetav karistus reaalsele ärakandmisele täies ulatuses. 4. MENETLUSKULUD KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest ja määratud kaitsja tasu kohtueelses ja kohtulikus menetluses. Süüdistatava ankeetandmete kohaselt ta ei tööta ja on kriminaaltoimiku andmete kohaselt xxx. Seejuures teatas süüdistatav kohtuistungil, et ta ikkagi töötab xxx. Seega saab süüdistatav sissetulekut teadmata allikast ja selle suurus ei ole kontrollitav. Samas süüdistatav ei ole esitanud ka tõendeid selle kohta, et ta ei ole oma majandusliku olukorra tõttu maksevõimeline. Lisaks rõhutab kohus, et menetluskulude väljamõistmisel ei tule silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid selle küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumise väljavaadetest. Senise kohtupraktika kohaselt tuleb menetluskulude vähendamise korral esmajoones silmas pidada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Süüdistatav on aga eelnevalt korduvalt kriminaalkorras karistatud samalaadsete kuritegude toimepanemise eest ja ta on teadlik sellest, et iga järgmise kriminaalmenetlusega kaasnevad taas menetluskulud. Inkrimineeritud süüteo toimepanemine on olnud süüdistatava vaba ja teadlik valik. Kohus ei tuvastanud kohtusse saabunud kriminaalasja läbivaatamisel menetluskulude küsimuse lahendamisel asjaolusid või takistusi, mis tingiksid või annaksid aluse kaaluda menetluskulude vähendamist. Seega leiab kohus, et 7 menetluskulude riigi kanda jätmisel ei oleks käesoleval juhul positiivset toimet ja menetluskulud tuleb täies ulatuses jätta süüdistatava kanda. Samuti leiab kohus, et arvestades väljamõistetavate menetluskulude summa suurust ja süüdistatava töövõimetust, esinevad küllaldased alused võimaldada süüdistataval tasuda välja mõistetavad menetluskulud kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12). Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Märt Toming kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.