lg 1 järgi üldmenetluses Prokurör Andra Sild Süüdistatav Aleksandr Malafeik Ik: 38909050289, määratlemata kodakondsus; keskeriharidus; emakeel: vene keel; töökoht: xxx; elukoht: xxx Tõkend: tõkendit kohaldatud ei ole. Kahtlustatavana kinnipeetud 21.08.2017, vabastatud samal päeval. Varasem karistatus: varem kriminaalkorras karistamata Kaitsja Alexander Sergeev RESOLUTSIOON 1. Aleksandr Malafeik süüdi tunnistada
lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta ja 10 (kümme) kuud. 2.
lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistus, s.o kahtlustatavana kinni pidamise aeg 21.08.2017, s.o 1 (üks) päev ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta 9 (üheksa) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva. 3.
lg 2 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata osaliselt täitmisele ja koheselt kuulub kandmisele tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud ning ülejäänud osa karistusest, so tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva jäetakse täitmisele pööramata tingimusel, et Aleksandr Malafeik temale määratud 2 (kaks) aastase katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ja mille jooksul peab Aleksandr Malafeik täitma
lg 1 p-des 1 kuni 6 ettenähtud kontrollnõudeid Tallinna Vangla Lääne Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve all (Pärnu mnt 142, Tallinn, tel.: 6637076). 1 4.
lg 1 p-de 1, 2, 3, 4, 5, 6 kohaselt kohustada Aleksandr Malafeikit järgima katseajal kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas: xxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla LääneHarju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
2. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava, kannatanu ja tunnistajate ütlused, kaitsja ja prokuröri seisukohad ja kontrollinud kriminaalasjas kogutud ning kohtule esitatud kirjalikke tõendeid, samuti vaadanud kohtuistungil videosalvestist, asub seisukohale, et süüdistatava süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt.
lg 1 kohaselt on vägistamine inimese tahte vastaselt temaga suguühtesse astumine või muu sugulise iseloomuga teo toimepanemine vägivallaga või ära kasutades tema seisundit, milles ta ei olnud võimeline vastupanu osutama või toimunust aru saama. Vägistamise rünnatav õigushüve on seksuaalne enesemääramisõigus, mis on isikuvabaduse ja puutumatuse üks alaliike ning kujutab endast olemuslikult kehalist rünnet, mis tekitab hirmu ja alandust. Vägistamine on lõpule viidud suguühendusse astumise või muu sugulise iseloomuga teo alustamisega, s.o kehalise kontaktiga. Süüdistusest lähtuvalt tuleb objektiivse koosseisu täitmiseks tuvastada, kas tegu oli kannatanu tahte vastane, kas suguühtesse astumine pandi toime kasutades ära kannatanu seisundit, milles ta ei olnud võimeline vastupanu osutama või toimunust aru saama. Kannatanu X X kohtuistungil antud ütluste kohaselt sai ta 10.08.2017 umbes kella 10 paiku õhtul kokku X X, X X ja tema poiss-sõbraga ning istusid N baaris. Istusid seal niikaua kuni X X enda töö lõpetas ja läksid siis L P . Tol õhtul oli ta üle keskmise joobes. Põhiliselt suhtles ka X ja X. Algselt oli tal seal veel kaks tuttavat, aga nad olid seal lühikest aega ja läksid ära. Kannatanu ütluste kohaselt on L P ametlikult avatud kuni kella 3 või 4-ni, kuid kui omanikud otsustavad, siis on baar avatud hommikutundideni, 7-8ni. Peale baari sulgemist jäid sinna baari töötajad, omanike mõned tuttavad ja ümberringsete baaride töötajad. Kannatanu sõnul ei suhelnud ta tol õhtul süüdistatavaga, kuna ta oli tema jaoks võõras, kuid mäletab hetke, kus ta jalutas süüdistatavast mööda, mille peale süüdistatav tõmbas teda enda poole. Kannatanu ei pidanud seda millekski. Kannatanu jäi enda sõnul koos X X L P magama. Magama minnes oli X tema vastas diivanil, laud oli nende vahel. Kannatanu sõnul ärkas ta selle peale, et tundis suguelundite piirkonnas valu. Ärgates ta ehmus, hakkas nutma ja tuli diivani pealt maha laua alla. Nutmise peale tuli tema juurde X, kes kannatanu laua alt välja aitas ja küsis, mis juhtus. Kannatanu karjatuse peale tuli kohale ka X, kes süüdistatava baarist välja viis. Kui kannatanu ärkas oli kannatanu sõnul süüdistatav tema kõrval seljatoe pool, kuna diivan oli väga-väga kitsas, siis oli süüdistatav pooleldi tema peal. Kannatanu ei oska öelda, mis hetkel süüdistatav ta kõrvale tuli, kuna ta magas väga sügavalt ja oli joobes, aga arvatavasti 5-6 ajal hommikul. Kannatanu ütluste kohaselt ka ilma alkoholijoobeta magab ta väga sügavalt. Umbes paarkümmend minutit pärast juhtunut kirjutas süüdistatav Facebooki teel kannatanule öeldes, et ta ei ole midagi teinud, et ta lihtsalt magas kannatanu kõrval, vabandas ja ütles, et kannatanu on millestki väga-väga valesti aru saanud. Süüdistatava vestlust kannatanuga tõendab kannatanu X X poolt saadetud kuvatõmmis kirjadest (I kd tl 1-2). Tunnistaja X X kohtuistungil antud ütluste kohaselt 10.08.2017 sai ta X kokku N baaris, jõid seal mõned kokteilid ja kui baar umbes kella 3:30 ajal kinni pandi, liikusid nad edasi L P , kus said kokku X X. X istus L P koos enda paari sõbraga. Tunnistaja koos X ja Aleksandriga istusid mingi aeg koos ühe laua taga. Tunnistaja vestlusest väga palju osa ei võtnud, sest X ja 3 Aleksandr rääkisid omavahel vene keeles ja nad on omavahel ka rohkem tuttavad. Tunnistaja sõnul pidi X minema järgmine hommik tööle, mistõttu jäid nad peale baari sulgemist sinna, et seal paar tundi magada. Baar suleti umbes 6 paiku ning sinna jäid X, X, tunnistaja ise, omanik ja keegi omaniku sõber ning Aleksandr. Tunnistaja ütluste kohaselt läks ta koos X baari kõige tagumisse ruumi magama. X olid nad üksteise vastas diivanitel. Kui X diivanile magama jäi, pani X talle teki peale ning tunnistaja ise läks teise diivani peale magama, mis oli natukene eemal, sest see oli suurem ja ta tahtis pikali olla. Tunnistaja nägi, kuidas Aleksandr läks X kõrvale diivanile ja kuna ta ei olnud sel hetkel X kõrval vaid rohkem ta peal, tundus see tunnistajale rohkem nagu purjus inimese jauramisena ja kuivõrd X oli tekk peal ja X liikus mööda baari ringi siis tunnistaja väga ei muretsenud. Tunnistaja on kindel, et X magas sel hetkel, kui ta diivanilt ära läks, sest X oli üsna purjus ja väga väsinud. X magas umbes pool tundi, kuniks ärkas üles ja karjatas: „lõpeta ära, ära tee!“. Tunnistaja ehmatas X karjatuse peale ja jooksis tema juurde. X oli sel hetkel diivani kõrval laua all. X oli ka seal ja nad aitasid koos X laua alt püsti. X selgitas X ja X, et Aleksandr Malafeik oli talle une pealt näpud tuppe pannud ja tal oli väga valus, sellepärast ärkas üles. Tunnistaja sõnul ei saanud ta süüdistatava eelnevast käitumisest aru, et ta oleks X X huvitatud, pigem andis süüdistatav teada, et ta ei salli teda. Samas jäi tunnistajale arusaamatuks, miks süüdistatav X õhtujooksul korraks enda poole sülle istuma tõmbas. Tunnistaja X X kohtuistungil antud ütluste kohaselt viibis ta 10.08.2017 koos X ja X L P . Kohtas samal õhtul L P ka Aleksandr Malafeiki, kus nad põgusalt omavahel juttu ajasid. Mäletab, et nad olid juba tükk aega joonud, kui ta koos X saatis X baari kõige tagumisse osasse diivanile magama. Aleksandr liikus sel ajal ringi baarileti ääres ning käis väljas suitsetamas. Seda hetke, millal Aleksandr läks X juurde, tunnistaja ei näinud, sellele juhtis tähelepanu X. Tunnistaja käis vaatama, X magas, Aleksandr oli X kõrvalt pikali, üks käsi üle X. Mingi hetk pärast seda X karjus midagi sellist, et „ei, ma ei taha“. Tunnistaja tõusis püsti, läks nende juurde, ei saanud kohe aru, mis oli juhtunud, sest Aleksandr oli juba X eemal. X oli kahe diivani vahel laua all, X oli selgelt endast välja, nuttis ja tunnistas, et Aleksandr oli talle näpud sisse lükanud ja tal oli valus. Tunnistaja jäi koos X ja X L P edasi. Kohtuistungil süüdistatav Aleksandr Malafeik end esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud. Süüdistatav ei eita, et asetas enda sõrmed X X tuppe, kuid süüdistatava ütluste kohaselt on vale, et suguühendus toimus X X tahte vastaselt. Aleksandr Malafeiki ütluste kohaselt toimus tema hinnangul suguühendus X X viimase nõusolekul. Süüdistatava kohtuistungile antud ütluste kohaselt enne 10.08.2017 juhtumit olid nad X X rohkem nagu kolleegid, X oli ettekandja ja süüdistatav turvamees ja teine osa suhetest, kui turvamees ja püsiklient. Isiklikke vihavaenu suhteid X X ja süüdistatava vahel ei olnud. Pärast juhtunut muutusid suhted pingelisteks, süüdistataval ei olnud soovi viibida samas kohas, kuhu X X ilmus, kuna uurimise vältel pidevalt räägiti süüdistatava sõpradele ja püsiklientidele, et ta on vägistaja. Süüdistatava sõnade kohaselt kohtas ta 10.08.2017 X, X ja X siis, kui väljus L P öösel kella 5 paiku. Ta tervitas X, X ja X ning läks L . Umbes kella 5 paiku hommikul kui L baar suleti läks ta L P. Süüdistatav istus ühes lauas X ja X ja suhtlesid. X istus pisut eemal koos oma kahe tuttavaga. Pärast seda kui X tuttavad lahkusid, ühines X nendega. Nad ajasid koos juttu, võtsid alkoholi ning pärast seda läksid X ja X baari tagumisse osasse puhkama. Alguses X istus X vastas diivanil. X tõi padja ja teki. Umbes 15 minutit süüdistatav veel suhtles X ja umbes 8 paiku hommikul läks süüdistatav X juurde. X nägi seda kõike pealt ja umbes 10 minutit pärast seda kui süüdistatava heitis X juurde X lahkus, kuna X kutsus teda teise diivani juurde. Süüdistatava ütluste kohaselt X flirtis temaga. Flirt toimus pilkude tasandil. Kui süüdistatav X juurde pikali heitis, siis ta embas X ja see oli vastastikune. X embas süüdistatavat vastu. Süüdistatava sõnul ta katsus X, suudles ta kaela ja kõrva. Süüdistatav sisestas sõrmed X tuppe, et teda erutada. Süüdistatava sõnul X ja tema vahel toimunu oli nende mõlema vaba tahe ning mingisugust vastu tahtmist tegevust ei olnud. M ei olnud sellele vastu. X reageeris nagu tütarlaps suguühte korral. Süüdistatava ütluste kohaselt oli X üleval või vähemalt tukkuvas olekus sel ajal kui ta X koos diivanil oli. Sügavas unes X süüdistatava sõnul ei olnud. Süüdistatav lõpetas oma tegevuse, kui X süüdistatava käe eemale lükkas, karjuma hakkas „lõpeta ära“ ning end diivanil ringi keerates laua alla kukkus. Pärast seda tuli X koos X ning 4 koos X läksid nad baari leti juurde vestlema. X ilmselt rääkis sellest, mis oli juhtunud, kuna hetk hiljem X jooksis viha hoos süüdistatava juurde. X püüdis X peatada ning ühtlasi palus süüdistataval baarist lahkuda. Umbes 15 minutit oli süüdistatav baari ees, rääkis X ja lahkus siis. Vaatlusprotokoll koos fototabeliga ja kohtus vaadatud videosalvestis kajastavad turvakaamera salvestuse alusel olukorda 10.08.2017 hommikul kella 8:18 ajal L P . Vaatlusprotokoll ja kohtuistungil vaadatud salvestis tõendab X X, X X ja X X omavahelist suhtlemist, kannatanu X X nutmist, X X karjumist Aleksandr Malafeiki peale ning Aleksandr Malafeiki baarist välja saatmist X X poolt (I kd tl 38-60). Seksuaalvägivalla ohvri läbivaatuse protokollist nähtub, et X X käis 10.08.2017 kell 13:14 Lääne-Tallinna Keskhaigla Naistekliinikus vastuvõtul. Protokolli kohaselt X X kirjeldas arstile, et kui ta magas pani võõras inimene sõrmed tema tuppe, mis tegi valu ja mille peale ta üles ärkas (I kd tl 3-14). 10.08.2017 seksuaalvägivalla ohvri läbivaatuse protokollis (I kd tl lk 3-14) kajastatu kohaselt tuli X X läbivaatusele seoses seksuaalvägivallaga koos politsega; eelnevalt käidud politseis, kus soovitati minna günekoloogilisele läbivaatusele; läbivaatuse alguseks 10.08.2017 kell 13:14; läbivaatusel X X avaldas vägivalla toimumise ajaks 10.08.2017 ajavahemik 6-7 hommikul ja vägivalla toimumise kohaks baar, kus tarvitas alkoholi; vägivald toimus magamise pealt ja ründas isik, kellega on pinnapealselt tuttav; seksuaalse tegevusena on läbivaatuse aktis kajastatud vaginaalne suguühe; pärast vägivalda ei ole ohver ennast pesnud ja ei ole vahetanud riideid; võeti DNA-proovid kannatanu suguelunditelt; väliseid vigastusi X X ei tuvastatud. Ekspertiisiaktis nr 17E-GE1026 (I kd tl 15-22) kajastatud eksperdiarvamuse kohaselt saadi proovidest H170219E-H170223E ja H170219S-H170222S autonoomsete lookuste DNAanalüüsil täisprofiilid, mis on päris ühelt isikult. Need DNA-profiilid on kokkulangevad X X DNA-profiiliga, kuid mitte Aleksandr Mafafeiki DNA-profiiliga. X X DNA-profiiliga kokkulangevuse andnud DNA-profiili alusel arvutati tõepärasuhe. Hüpoteeside tõepärasuhe saadi 1020. See tähendab, et antud DNA-profiili saamine on 1020 korda tõenäosem juhul, kui proovis leiduv bioloogiline materjal pärineb X X võrreldes sellega, kui bioloogiline materjal pärineb juhuslikult valitud tundmatult isikult. Proovist H170223S saadi autonoomsete lookuste DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Selles segaprofiilis on eristatav peamine DNA-profiil, mis on kokkulangev X X DNA-profiiliga. Aleksandr Malafeiki DNAprofiil ei ole seostatav sellest proovist saadud DNA-segaprofiiliga. Y-kromosoomianalüüsil saadi proovist H170222E osaline ühelt isikult pärneb haplotüüp, milles kõik ilmsiks tulnud alleelid on leitavad Aleksandr Malafeiki haplotüübis. Y-kromosoomianalüüsil saadi proovist H170219E ja H170220E osalised mitmelt isikult pärinevad haplotüübid. Tulemusi andnud lookustes on leitavad kõik Aleksandr Malafeiki haplotüübis esinevad alleelid. Ykromosoomianalüüsil saadi proovist H170223S ühelt isikult pärinev haplotüüp, mis ei lange kokku Aleksandr Malafeiki haplotüübiga. Y-kromosoomianalüüsil ei õnnestunud proovidest H170219E, H170220S, H17022iE ja H170223E kindlaks teha piisaval arvul alleele, mistõttu ei ole saadud tulemuste alusel võimalik teha usaldusväärseid järeldusi nendes proovides sisalduvad bioloogiliste materjali päritolu kohta. Süüdistatava kohtuistungil antud ütluste kohaselt on X X keelde mõningatesse baaridesse sisenemisel seoses alkoholijoobest tingitud ebaadekvaatse käitumisega. Samuti on süüdistatav kuulnud, et X X oli mingi külastajaga intiimsuhe. Kannatanu enda sõnul oli Aleksandr ainuke XXX, kes teda L baari sisse ei lasknud väites, et kannatanu ei oska baarides käituda. X X sõnul ei ole teda kunagi välja visatud kuskilt. Tunnistaja X X kohtuistungil antud ütluste kohaselt oli X X keeld külastada L baari, aga see keeld on läbi saanud ning peale seda Aleksandr ainuisikuliselt ei ole lasknud X baari sisse. Tunnistaja ütluste kohaselt oli keeld väidetavalt sellepärast, et X oli mingisuguse turvamehega varem konflikt olnud. Samuti ei tea tunnistaja juhtumeid, kus X oleks astunud kellegagi intiimsuhtesse baarides, sh turvameestega. 5 Tunnistaja X X sõnul on ta A K OÜ omanik ning turvajuht. Aleksandr Malafeikit tunneb kui töökaaslast ning X X kui N baari endist töötajat. Tema sõnul oli 10.08.2017 X L baari külastamise keeld, kuna teatud joobeseisundis käitus X mittekohaselt, kasutades solvavaid väljendeid. 10.08.2017 juhtunu kohta ei oska tunnistaja midagi öelda, kuna ei olnud tol päeval baaris tööl. Tunnistaja X X sõnul on Aleksandr Malafeik ta sõber, paar korda on nad koos aega veetnud, aga pidevalt ei suhtle. X X teab tunnistaja nägupidi. Tunnistaja sõnul oli X mingi aeg keeld külastada N ja L baari ning seda ebaväärika käitumise pärast. Tunnistaja sõnul ei olnud teda 10.08.2017 toimunud sündmuse juures ning ei oska selle kohta midagi öelda. Seega tunnistajad X X ja X X ei tea tõendamiseseme asjaolusid, mistõttu ei ole võimalik nende tunnistajate ütlustega süüdistatava süü olemasolu või puudumise tuvastamiseks arvestada. Arvestades eelmärgitud tunnistajate ütluste sisu saab järeldada, et tunnistajate ülekuulamist taotles süüdistatava kaitsja selleks, et nende tunnistajate ütlustega veenda kohut selles, et kannatanu tavatseb lõbustusasutustes tarvitada ohtralt alkoholi, käituda sellest tulenevalt sündsusetult ning et kannatanul on lõbustusasutustes olnud intiimsuhteid juhututtavatega. Kohus asub seisukohale, et nimetatud asjaolud ei ole käesolevas kriminaalmenetluses tõendamiseseme asjaoludeks ning kohtusse saadetud süüdistusakti kohaselt on tõendamisesemeks süüdistatava käitumine ja sellele hinnangu andmine, mitte kannatanu kohta esitatud kuulujuttude põhjal kannatanu iseloomustamine. Seejuures olid nende tunnistajate ütlused umbmäärased ega puudutanud tõendamisesemeks oleva asjaoluga puutumuses olevat ajavahemikku. X X kinnitab, et X oli mõne baari külastamise keeld, aga mitte üheski konkreetses, kus tunnistaja töötas. Samuti ei tea tunnistaja, mille eest keelud kohaldatud on. Tunnistaja sõnul on ta kuulujuttude põhjal kuulnud, et X on olnud intiimsuhteid baarides, sh turvameestega. Tunnistaja ütluste kohaselt on aga kuulujutte sellel tänaval väga palju. Eeltoodud tõenditest nähtub, et süüdistatava ütlused langevad kokku kannatanu ja tunnistajate ütlustega selles osas, et 10.08.2017 viibisid X X, X X, X X ja Aleksandr Malafeik koos L P ja et mingil hetkel X X ja X X viskasid baari tagumises osas üksteise vastas asetsevatele diivanitele pikali, et puhata. Samuti kattuvad süüdistatava ütlused tunnistajate X X ja X X ütlustega selles, et mingil hetkel läks Aleksandr Malafeik X X kõrvale diivanile magama. Kohus loeb kannatanu, süüdistatava ja tunnistajate ütlused usaldusväärseks selles osas, milles need omavahel kattuvad. Kohtu hinnangul esinevad lahknevused süüdistatava, kannatanu X X ja tunnistajate X X ja X X ütlustes kõige olulisemas. Süüdistatav on kohtuistungil öelnud, et X X oli sel hetkel üleval, kui ta X kõrvale läks ning seda nägi pealt ka X X. Kannatanu sõnul läks ta koos X X baari tagumisse osasse diivanitele magama, sest olid kaua pidutsenud ja väsisid ära. Kannatanu ütlusi kinnitavad X X ütlused, mille kohaselt peale baari sulgemist jäid nad sinna ja kuna X X pidi hommikul tööle minema, läksid nad baari kolmandasse ruumi ja heitsid üksteise vastas olevatele diivanitele magama. Tunnistaja sõnul liikus ta teise diivani peale, kui X magama oli jäänud. Mingil hetkel ta märkas, et süüdistatav läks X kõrvale diivanile ning ta kinnitab, et X magas sel ajal, kuna oli üsna purjus ja väga väsinud. Tunnistaja X X sõnul, kui X magama läks, istus ta koos X baari tagumises osas. Aleksandr Malafeik liikus samal ajal ringi baarileti ääres ning käis väljas suitsetamas. Hetkel, mil süüdistatav läks X X juurde tema ise ei näinud, vaid sellele juhtis tähelepanu X. Tunnistaja käis vaatamas, X magas, Aleksandr oli X kõrval pikali, üks käsi üle X. Seega on vastuolu süüdistatava ütluste ning tunnistajate ja kannatanu ütluste vahel, kuivõrd ainult süüdistatav kinnitab, et ta läks kannatanu kõrvale diivanile, siis kui kannatanu oli ärkvel. Samuti on süüdistatav öelnud, et tema tegevus ei olnud kannatanule vastumeelne, kannatanu oli ärkvel, embas teda vastu ja oli erutunud. Kannatanu reaktsiooni, mis seisnes karjatamises ja laua alla keeramises, põhjendas süüdistatav sellega, et tegi tõenäoliselt kannatanule sõrmi tuppe sisestades haiget. Lisaks väitis süüdistatav, et kannatanu oli õhtul jooksul temaga pilkude 6 tasandil flirtinud. Kannatanu sõnul oli ta sündmuse toimumise õhtul üle keskmise joobes ja jäi diivanile magama. Hetke, mil Aleksandr Malafeik tema juurde tuli, ta ei tea, kuna magas väga sügavalt ja oli joobes. Kannatanu ärkas selle peale, et tundis valu suguelundite piirkonnas ja sai aru, et süüdistatav on talle sõrmed tuppe lükanud. Kannatanu ehmatas, hakkas nutma ja keeras end koheselt diivanilt maha laua alla. Tunnistaja X X on oma ütlustes kinnitanud, et pärast seda, kui tema X X vastast diivanilt lahkus, magas X umbes pool tundi. Aleksandr läks tunnistaja sõnul X juurde, siis kui viimane magas. X ärkas karjatades „lõpeta ära, ära tee“. Selle peale jooksis X X kannatanu juurde, kes oli sel hetkel diivani kõrval laua all. Ka X X kuulis X karjumist „ei, ma ei taha“ ning läks vaatama, mis juhtus. X oli laua all ja nuttis. Kannatanu selgitas X ja X, et Aleksandr Malafeik oli talle une pealt näpud tuppe pannud ja tal oli valus, sellepärast ärkas üles. Seega ei kinnita tunnistajate X X ning X X ning kannatanu ütlused süüdistatava versiooni sellest, et tema tegevus ei olnud X X vastumeelne ja et see toimus kannatanu nõusolekul ning heakskiidul ja see toimus ajal, mil kannatanu oli ärkvel. Kohtu hinnangul süüdistatava väited, et tema tegevus ei olnud kannatanu tahtevastane, kannatanu ei maganud, embas teda ja oli erutunud, ei ole usaldusväärsed ega ühti tunnistajate X X ja X X ning kannatanu ütlustega olulises osas. Süüdistatava kohtuistungil antud ütlused on pigem ennast kaitsvad. Kuna süüdistatava ütlused ei riimu teiste kogutud tõenditega osas, mis puudutavad kannatanule sõrmede tuppe sisestamist ajal, mil ta oli ärkvel ning selle tegevusega nõustumist, leiab kohus, et süüdistatava ütlused tuleb selles osas tõendikogumist kõrvale jätta ning lahendada süüküsimus kohtus uuritud teiste tõendite pinnalt. Samuti ei ole kohtul alust kahelda omavahel riimuvate kannatanu ja tunnistajate X X ning X X ütluste usaldusväärsuses. Kannatanu käitumine süüdistatava käitumisest teadasaamise järgselt, s.o süüdistatava käitumise pealt unest ärkamise järgselt, on eluliselt usutav ja kooskõlas tema ütlustega selle kohta, et ta ei olnud andnud Aleksandr Malafeikile suguühenduseks nõusolekut. Kannatanu ja süüdistatava seksuaalteole eelnenud käitumise ning nendevahelise suhtluse pinnalt ei ole võimalik järeldada, et süüdistataval oli kannatanu nõusolek suguühendusse astumiseks. Kannatanu ärkas unest karjatusega, mille tingis valu Aleksandr Malafeiki poolt sõrmede tuppe panemisel. Kannatanu keeras ärgates koheselt diivanilt maha ja rääkis toimunust X X ning X X. Samal päeval pöördus kannatanu politseisse ning käis Lääne-Tallinna Keskhaigla Naistekliinikus vastuvõtul. Kohus leiab, et juhul, kui kannatanu oleks süüdistatava käitumisega nõustunud või selle heaks kiitnud, puudunuks tal vajadus karjuda, end diivanilt süüdistatavast eemale veeretada, teistele tunnistajatele juhtunust rääkida, samuti politsei ja tervishoiuteenuse osutaja poole pöörduda. Vastastikusel nõusolekul toimunud seksuaalse iseloomuga käitumisakti oleks kannatanu ilmselgelt enda teada jätnud. Aleksandr Malafeik ka ise osundab enda käitumisega selgelt sellele, et tal ei olnud X X ei suguühendusse astumiseks, suguühenduses olemiseks ega ka mõneks muuks seksuaalse iseloomuga käitumisaktiks viimase nõusolekut, kuna samal ning ka järgmisel päeval kirjutas süüdistatav Facebook´i teel X X ja vabandas enda käitumise pärast (I kd tl 2). Samuti on tunnistaja X X sõnul andnud Aleksandr Malafeik mõista, et kuna X enam X ja X läbi ei käi, siis võiks X kohtus süüdistatava kasuks ütlusi muuta (I kd tl 62). Ehkki süüdistatav konkreetset pakkumist X X ütluste muutmise kohta ei teinud ega täpsustanud, millises osas võiks ütlusi muuta ning ühtlasi katkestas mõtte, viitab see sellele, et süüdistatav püüdis isikulist tõendiallikat mõjutada enda kasuks ütluste muutmise suunas ja saavutada sellega kohtulikul arutamisel endale soodsam olukord. Kohus leiab, et eeltoodud tõenditega on tuvastatud, et süüdistatav Aleksandr Malafeik on kannatanu X X astunud viimase tahte vastaselt suguühendusse – sisestanud sõrmed kannatanu tuppe. Siinkohal peab kohus oluliseks rõhutada, et
lg 1 mõttes loetakse suguühenduseks tegevust, millesse on kaasatud vähemalt ühelt poolt suguorgan (sh Riigikohtu lahendid kriminaalasjades nr 3-1-1-95-04 ja 3-1-1-59-07). Lisaks sellele on kohtupraktika asunud seisukohale, et
Karistusõiguse mõttes tuleb selle all eelkõige mõista seksuaalset ühendust, s.t oluline on selle 7 ühenduse seksuaalne iseloom. Ühendus tähendab aga kehadevahelise füüsilise sideme loomist, mis on võimalik peenise või muu objekti viimisega teise isiku kehaõõnsusesse, kusjuures see ühendus ületab pelga kehapindade kokkupuutumise.
kirjeldatud teo objektiivse koosseisu tuvastamiseks selle lõpuleviidud vormis on vaja tuvastada tungimine kannatanu kehaõõnsusesse (3-1-1-26-12). Käesoleval juhul on kannatanu üheselt selgitanud ja süüdistatav ise kinnitanud, et süüdistatav sisestas oma sõrmed kannatanu tuppe. Kuna tuvastatud on, et kannatanu poolt oli tegevusse kaasatud suguorgan ja süüdistatav viis oma sõrmed kannatanu suguorganisse, ehk kehaõõnsusesse, tuleb kogu seksuaaltegevust käsitleda suguühendusena. Kohtu hinnangul on tuvastatud seegi, et süüdistatav Aleksandr Malafeik kasutas ära kannatanu X X seisundit, milles ta ei olnud võimeline vastupanu osutama või toimunust aru saama. Kannatanu X X, tunnistajate X X ja X X ütlustest järeldub, et kannatanu X X oli üle keskmise joobes ning magas sügavalt sel ajal, kui süüdistatav läks kannatanu juurde ja talle sõrmed tuppe sisestas. Lisaks on kannatanu selgitanud, et ka ilma alkoholi tarvitamata magab ta väga sügavalt. Kuna kannatanu oli sügavas unes ja ärkas valu peale, on ilmselge, et ta ei saanud ümbritsevad olukorrast aru ja eelnevast tulenevalt ei olnud võimeline takistama tema suhtes toimepandavat tegu. Süüdistatava kaitsja leidis, et kannatanu oli eelnevalt võimeline iseseisvalt liikuma, diivanile pikali heitma ning videolt nähtuvalt on adekvaatne ja skandaalitseb baarileti juures, mistõttu pidi kannatanu mõistma kogu toimunut ega saanud olla abitusseisundis. Kohus leiab, et kannatanu eelnev tegevus, s.o baaris iseseivalt ringi liikumine ning diivanile pikali heitmine ei välista seda, et ta diivanil olles magas sügavalt ega olnud võimeline toimunust aru saama. Kohtupraktika on seisukohal, et kuna arusaamis- ja vastupanuvõimetus seisundis oleva isiku tahe on piltlikult välja lülitatud, siis ei eelda nende seisundite ärakasutamine mingeid täiendavaid kannatanu tahte muutmisele suunatud tegusid. Süüdistatav Aleksandr Malafeik kasutas oma tegude toimepanemiseks ära olukorda, et kannatanu magas ja lisaks oli alkoholijoobes, mille tõttu magas raskemalt ja millest tulenevalt ei ärka ka nii lihtsalt ümbritsevast keskkonnast tuleneva välise ärritaja peale. Samuti ei ole tõendamist leidnud süüdistatava väide, et kannatanu oli temaga õhtu jooksul pilkude abil flirtinud, millest süüdistatav võinuks välja lugeda, et X X kutsub teda enda kõrvale diivanile. Kannatanu, tunnistajate X X ja X X ütluste kohaselt oli kannatanu joobes ja läks magama, et välja magada, kuivõrd pidi tööle minema ja X X ning X X ütlustest ei tulene, et kannatanu oleks süüdistatavaga flirtinud või et kannatanu oleks mingilgi määral süüdistatavale tähelepanu osutanud. Tunnistaja X X sõnul ei saanud ta süüdistatava eelnevast käitumisest õhtu jooksul aru, et süüdistatav oleks X X huvitatud, pigem andis märku, et ta ei salli teda. Kriminaalasjas ei ole ühtegi tõendit, mille alusel oleks põhjendatud teha etteheiteid kannatanule endale ja mille põhjal võiks järeldada, et X X käitumine on loogiline sündmuste ahel kannatanu eelnevale käitumisele. Asjaolu, et pärast tema suhtes toime pandut oli kannatanu endast väljas ja tegi lärmi baarileti juures ning nuttis, mida kaitsja kannatanule ette heidab, on kohtu arvates täiesti loogiline kannatanu reaktsioon tema suhtes toime pandu kohta, sest ta oli just aru saanud, mida temaga tehti. Pigem oleks raskesti tõlgendatavaks käitumiseks see, kui kannatanu oleks pärast tema suhtes toime pandut olnud rahulik ja jätkanud näiteks alkoholi tarvitamist. Sellisel juhul saanuks tõepoolest kahtluse alla seada kannatanu väiteid tema suhtes toime pandu tahtevastasuse kohta. Ka ei ole süüdistatava kaitsja esitanud kohtule tõendeid, mis tõendaks tema väiteid kannatanu kättemaksust selle eest, et süüdistatav ei lasknud teda baari. Kohus leiab, et kuriteoteatega politseisse pöördumine ei ava kannatanu jaoks baaride uksi ega tühista sisenemiskeeldu. Kohus ei pea eluliselt usutavaks, et sisenemiskeelu kohaldamise eest kättemaksuks sooviks keegi pöörduda vägistamissüüdistusega politseisse, osaleda kuude viisi erinevatel menetlustoimingutel ja kohtuistungitel ning ülekuulamistel taas ja taas anda selgitusi kuriteoga seotud asjaolude kohta. Sellega seab kannatanu löögi alla vaid ennast ja peab pikaajaliselt taluma erinevaid menetlustoiminguid ja nende käigus esitatavaid küsimusi ning kohtuistungil taluma vastaspoole esitatavatest tõenditest tulenevat alandust ja kuulama seda, kuidas vastaspoole tunnistajad teda mustavad ning tõendavad seda, et ta on kergemeelsete elukommetega ning talle ongi omane olla erinevates baarides erinevate turvameestega regulaarselt intiimsuhetes. Isegi kui isik ka selliselt lõbustusasutustes käituks, siis toimuks see tema vaba tahte alusel, kuid käesolevas kriminaalasjas kannatanu nõusolekut süüdistatavaga 8 suguühteks tuvastatud ei ole. Puutuvalt aga N baari sisenemise keeldu peab kohus vajalikuks märkida, et X X ütluste kohaselt sellist keeldu vaidlusalusel ajal ei olnud ning ka kannatanu ütlustest tulenevalt tulid nad L P just N baarist. Samuti on süüdistatava kaitsja andnud kannatanu käitumisele hinnangu, mille kohaselt soovis viimane astuda süüdistatavaga suguühtesse, et ta oleks tema suhtes leebem ja laseks teda baari. Süüdistatava kaitsja ei ole esitanud kohtule sellekohaseid tõendeid ning seega ei ole kohtul võimalik sellise väitega nõustuda. Lisaks sellele isegi juhul, kui mõnda baari sisenemiseks oli seatud kannatanule sisenemise keeld, siis samal tänaval asub mitmeid baare, millesse sisenemise keeldu kannatanule seatud ei olnud ning kannatanul oli võimalus soovi korral siseneda ükskõik millisesse teise lõbustusasutusse, mis nähtub ka kriminaalasjas kontrollitud tõenditest, milliste kohaselt käis kannatanu vaidlusalusel õhtul ja öösel nii N baaris kui ka L P. Seejuures töötas kannatanu ise lõbustusasutuses ning tal puudus vajadus iga hinna eest mõnda kindlasse lõbustusasutusse pääseda. Kohtu arvates ei pea baari sisenemiseks astuma suguühtesse baaris korda valvava turvamehega ning kohus leiab, et tavapärase ja keskmise elukogemusega isiku jaoks oleks sellised väärtushinnangud tasakaalust väljas, s.o sugulise enesemääramise õigus ja kehaline puutumatus peaks üles kaaluma soovi külastada mõnda kindlat lõbustusasutust. Arvestades eelmärgitud kaitsja esitatud versioone võib asuda seisukohale, et kaitseversiooniks on esitatud mitmeid erinevaid versioone, mis nagu oleks esinenud üheaegselt. Kohtu arvates ei saa aga esitatud kaitseversioonid üheaegselt esineda, kuivõrd need versioonid välistavad üksteist. Arvestades eelmärgitut leiab kohus, et kaitsja esitatud kaitseversioonid tuleb jätta tähelepanuta. Kohtu hinnangul oli süüdistatav Aleksandr Malafeik teadlik kannatanu abitusseisundist, kuna nägi ja sai aru, et kannatanu on nii eelnevalt kui ka tema juuresolekul tarvitanud ohtralt alkoholi, on joobes ja magab ning ei teadvusta enda ümber toimuvat. Samuti ei ole kohtule esitatud tõendeid, mis lubaks järeldada, et süüdistatava seksuaalakt ei olnud kannatanule vastumeelne. Seda väidab vaid süüdistatav, kelle ütlused on vastuolus teiste kogutud ja omavahel riimuvate tõenditega. Seega on alusetu süüdistatava kaitsja väide, et tuvastamata on asjaolu, et süüdistatav mõistis kannatanu seisundit ja kasutas seda oma kuritegelikul eesmärgil ära. Subjektiivsest küljest eeldab süüdistatavale inkrimineeritud süüteo koosseis tahtlust ning süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus on seisukohal, et Aleksandr Malafeik pani süüteo toime vähemalt kaudse tahtlusega, s.o
Aleksandr Malafeik, olles teadlik X X alkoholijoobest ning sügavast unest, pidi pidama võimalikuks ja vähemalt möönma, et sellises olekus ei suuda kannatanu talle vastupanu sugühenduse korral osutada ja sellisel juhul ei ole kannatanu poolt vastupanu osutamata jätmine käsitletav suguühendusega nõustumisena ning sellisel juhul paneb ta toime kannatanu vägistamise. Hinnanud kõiki kriminaalasjas kogutud ja kohtule esitatud tõendeid kogumis, leiab kohus, et Aleksandr Malafeik on toime pannud vägistamise ja tema käitumine tuleb kvalifitseerida
Süüd või teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et Aleksandr Malafeik pani toime inimese tahte vastaselt temaga suguühtesse astumise, ära kasutades isiku seisundit, milles ta ei olnud võimeline vastupanu osutama ja toimunust aru saama, s.o
3. KARISTUSE MÕISTMINE Vastavalt
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seadusandja on
lg 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud ühe- kuni viieaastase vangistuse. Kohtupraktikas väljakujunenud seisukoha kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. 9 Hinnates Aleksandr Malafeiki süü suurust
lg 1 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemisel, osutab kohus, et süüdistatav kasutades ära X X seisundit, milles viimane ei olnud alkoholijoobe ja une tõttu võimeline toimunust aru saama ega vastupanu osutama, astus X X suguühtesse talle sõrmede tuppe sisestamise teel, põhjustades sellega kannatanule valu, mille peale kannatanu ärkas. Kohtu hinnangul arvestades teo toimepanemise asjaolusid ja seksuaalse enesemääramise riive ulatust on süüdistatava süü keskmine. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistuse määra valikul ei lähtu kohus vaid süü suurusest, vaid ka teistest karistuse mõistmise alustest. Kuigi kergendavaid asjaolusid ei ole süüdistatava käitumises tuvastatud, leiab kohus, et
lg 1 järgi tuleb karistuse mõistmisel arvestada ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seetõttu peab karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut. Aleksandr Malafeik on varem kriminaalkorras karistamata ning tal puuduvad ka kehtivad väärteokaristused. Eeltoodu ei õigusta süüdistatava käitumist vähimalgi määral, kuid karistuse mõistmisel kohus seda arvestab. See annab aluse eripreventiivsetel kaalutlustel temale mõistetavat karistust kergendada. Kuigi Aleksandr Malafeiki süü on keskmine, siis arvestades eripreventiivset eesmärki, on põhjendatud mõista karistus alla
Samas ei pea kohus võimalikuks mõista karistust ettenähtud sanktsiooni alammääras, milleks on 1 aasta või alammäära lähedases määras, vaid peab vajalikuks mõista karistuse siiski suhteliselt keskmise määra lähedases määras. Kaitsja on kohtulikul uurimisel esitanud tõendina isiku iseloomustuse, mille on andnud Aleksandr Malafeiki endine tööandja E-V OÜ juhatuse liige (I kd tl 30-31). Nimetatud dokument näitab süüdistatavat positiivsest küljest, näidates seda, et Aleksandr Malafeik on heal teenindustasemel nii igapäevatöös kui ka konfliktsete olukordade lahendamisel pingelistel perioodidel ning on alati viisakas ja professionaalne, kuid selle tõendiga ei ole võimalik välistada ei süüd ega teo õigusvastasust. Samuti ei ole tõend aluseks, et hinnata süüdistatava süüd väiksemana. Selline tõend näitab süüdistatava tööandja muljet süüdistatavast töökohustuste täitmisel, kuid ei ole puutumuses tõendamiseseme asjaoludega ega anna informatsiooni selle kohta, kuidas käitub süüdistatav tööst vabal ajal. Kohus hindab seda tõendit, kui tõendit, mis näitab süüdistatava üldist suhtumist enda töösse. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt toonitatud asjaolust, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Arvestades seda, et süüdistatav on varem kohtu poolt karistamata isikuks ning arvestades ajavahemikku, mis on jäänud süüteo toimepanemise ja asja kohtuliku arutamise vahele, ei ole kohtule teadaolevalt süüdistatav vahepeal uusi süütegusid toime pannud, leiab kohus, et mõistetava karistuse täielik ärakandmine ei ole põhjendatud, kuivõrd esmakordsel süüdimõistmisel pikemaajalise vangistuse ärakandmine võib vähendada süüdistatava resotsialiseerumise väljavaateid. Seega arvestades eeltoodut leiab kohus, et mõistetav karistus tuleb osaliselt jätta täitmisele pööramata. Seetõttu leiab kohus, et osaliselt ära kandmisele kuuluva karistuse osa ei pea olema pikaajaline, kuid siiski selline, mis sunnib süüdistatavat lugupidavalt suhtuma teiste isikute seksuaalse enesemääramise õigusse sõltumata sellest, milline eelnev mulje on süüdistatavale isikute varasemast käitumisest jäänud. Suurema osa mõistetavast karistusest peab kohus võimalikuks jätta kohaldamata, kuid arvestades toimepandu iseloomu peab kohus vajalikuks allutada süüdistatava katseajaks käitumiskontrollile kriminaalhooldaja järelevalve all. 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.