lg 2 p-de 4, 7, 8; § 201 lg 2 p 1; § 3314; § 184 lg 1 järgi liitkaristusega 2 aastat vangistust, millest koheselt ärakandmisele kuulus 5 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibimise aeg 3 päeva ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 4 kuud ja 27 päeva vangistust, mille algust loeti alates 31.05.2017. 1 aasta ja 7 kuud vangistust jäeti
, § 75 alusel tingimisi täitmisele pööramata 2 aastase katseajaga (katseaeg 26.10.2017 - 25.10.2019). Harju Maakohtu 05.09.2018 määrusega pöörati täitmisele Harju Maakohtu 26.10.2017 otsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistus 1 aasta ja 7 kuud vangistust. - Kehtivaid väärteokaristusi 5, tõkend – vahistamine (viibib xxxx) süüdistuses
lg 2 p 9 järgi Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: Artjom Kovšikut süüdistatakse selles, et tema, isikuna, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt, 24.07.2018 ajavahemikul kella 02.09 kuni kella 02.13 võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil xxxx asuva kortermaja trepikojast N Fle kuuluva jalgratta Proximo väärtusega 129 eurot koos pudelihoidjaga väärtusega 1 euro, kokku N Fle kuuluvat vara väärtuses 130 eurot. Samuti tema, isikuna, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt, 24.07.2018 ajavahemikul kella 12.37 kuni kella 12.39 võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil xxxx asuva kortermaja trepikojast O Z`ile kuuluva jalgratta Merida väärtusega 250 eurot. Samuti tema, isikuna, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt, 31.07.2018 ajavahemikul kella 13.30 kuni kell 18.30 võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil xxxx asuva korterelamu trepikojast L Dle kuuluva jalgratta Leader Chicago väärtusega 149 eurot koos rattalukuga väärtusega 5 eurot. Samuti tema, isikuna, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt, 01.08.2018 ajavahemikul kella 04.18 kuni kell 04.52 võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil xxxx asuva korterelamu trepikojast, korteri nr xxxx ukse juurest K Ple kuuluva jalgratta Trek väärtusega 300 eurot koos jalgrattale kinnitatud lapseistmega Thule väärtusega 120 eurot ja trosslukuga väärtusega 20 eurot. Seega Artjom Kovšik pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt, see on
Kohtuistungil süüdistatavana üle kuulatud Artjom Kovšik andis ütlusi, et ta süüdistusest aru saanud, tunnistas ennast süüdi täielikult ning oli nõus asja lahendamisega lühimenetluses. Kohtuistungil ütlusi anda ei soovinud ning jäi kohtueelsel menetlusel antud ütluste juurde. Oma viimases sõnas süüdistatav tunnistas, et tal on probleeme narkootikumidega ning ta on saanud Xxxx haiglast tõendi, et nad saavad ta ravile võtta, kui selline võimalus avaneb. Kaitsja asus seisukohale, et tema kaitsealune tunnistab oma süüd, süüdistus on põhjendatud ning kõik tõendid on lubatavad. Kaitsja leiab, et kõik tehiolud on selged. Artjom Kovšikut on varem karistatud, teod pani toime katseajal, seega kergemaliigilisest karistusest rääkida ei saa. Põhiküsimus on vangistuse aja pikkuses. Kaitsja leiab, et vangistus mis tal tuleks kanda, ei tohiks olla väga pikk, sest tuleb arvestada isiku puhtsüdamlikku kahetsust, tunnistas tegude toimepanemist, ilmselt paneb isik toime kuritegusid, kuivõrd on narkosõltlane. Tsiviilhagi tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd tema kaitsealune on hüvitanud kannatanule L Dle tsiviilhagi summas 38 eurot. Samuti palub kaitsja menetluskulud suures osas jätta riigi kanda, kuivõrd tal tuleb pikalt kinnipidamisasutuses veeta, seega ei ole ta suuteline menetluskulusid täies ulatuses tasuma. Prokurör leidis, et Artjom Kovšikule esitatud süüdistus on tõendamist leidnud kirjalike tõenditega ning õigesti kvalifitseeritud. Süüdistatav tunnistab ennast süüdi kuritegude toimepanemises ning asjaolud on selged. Isik on varem karistatud ning teod on toime pandud katseajal. Süüdistatav ei tööta, millest tuleb järeldada, et tal legaalne sissetulek puudub, vargusi paneb ta toime, sest tal puuduvad vahendid igapäevase eluga toime tulla. Süüdistatav on soovinud läbida programmi, et võõrutada ennast narkootikumide tarvitamisest. Ainuvõimaliku karistusliigina saab mõista süüdistatavale vangistuse. Prokurör taotleb süüdi tunnistada Artjom Kovšik
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks ära kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta vangistust.
lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust Harju Maakohtu 26.10.2018.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o. 1 aasta ja 7 kuud ning lõplikuks karistuseks jääb vangistust 2 aastat ja 7 kuud, mille alguseks lugeda 02.08.2018.a. Tsiviilhagid palub välja mõista kannatanute kasuks. Salvestised palub jätta kriminaalasja materjalide juurde. Artjom Kovšikult ära võetud jope, mälupulk ja pall koos helkuriga tagastada kohtuotsuse jõustumisel süüdistatavale. Jalgratas Merida tagastada kannatanule O Zile ning minigrip kotid hävitada. Samuti tuleb süüdsitatavalt välja mõista menetluskulud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, millega süüdistus on tõendatud: 01.08.2018.a. episood kannatanu K P - Süüteoteade, kannatanu K P ülekuulamise protokolli, milles kannatanu on andnud ütlusi (tl 1, 2-4, 40-42), et ajavahemikul 31.07.2018 kella 21.00 kuni 01.08.2018 kella 12.30 varastati xxxx korterelamu neljanda trepikoja viiendal korrusel asuva korteri xxxx ukse tagant trosslukuga kinnitatud temale kuuluv musta värvi raamiga jalgratas Trek koos lapseistmega Thule. Varastatu koguväärtuseks on 440 eurot. Xxxx majal on turvakaamerad valvekaamera videosalvestiselt on näha, et 01.08.2018.a. kell 04.52 väljub isik neljandast trepikojast temale kuuluva jalgrattaga, kaamera salvestised ta edastas politseile, tsiviilhagi esitada ei soovi, kuna sai jalgratta tagasi; 2 - - - - - - Asitõendi vaatlusprotokolli koos fototabeliga (tl 7-12), milles on vaadeldud valvekaamera videosalvestist CD-plaadil, millelt nähtuvalt 01.08.2018 kella 04.18 ajal xxxx asuva korterelamu trepikoja sissepääsu ees viibib sinist värvi mustade ruutudega tuulejopesse riietatud meesisik, kelles väliste tunnuste järgi on äratuntav Artjom Kovšik, kes siseneb trepikotta ja hiljem väljub trepikojast koos musta värvi raamiga jalgrattaga, millele on kinnitatud lapseiste; Artjom Kovšiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolli (tl 17-22), millest nähtuvalt oli tema valduses 02.08.2018 kahtlustatavana kinnipidamisel musta värvi raamiga jalgratas Trek seerianumbriga xxxx. Samuti leiti Artjom Kovšiku juurtest tema kinnipidamisel sinist värvi mustade ruutudega tuulejope, mis välimuselt on samane tuulejopega, mida kannab kannatanu poolt menetlejale üleantud salvestisel olev isik. Lisaks leiti Artjom Kovšiku juurest kaks pandimaja laenulepingut (nr 18072401 ja nr 18073104), milles märgitud pandiesemeteks on jalgrattad ja minigrip kilekotti pakendatud kollakat värvi aine; Artjom Kovšiku kahtlustatavana ülekuulamise protokolli (tl 23-25), milles kahtlustatav on andnud ütlusi, et ta ei tunnista ennast kuriteo toimepanemises süüdi ning ütlusi anda ei soovi; Isiku läbivaatuse protokolli koos fototabeliga (tl 29-33), millest nähtuvad Artjom Kovšiku välised eritunnused, riietus; Asitõendi vaatlusprotokolli koos fototabeliga (tl 34-36), milles vaadeldakse Artjom Kovšiku kinnipidamisel tema valdusest ära võetud sinine mustade ruutudega jope, mida ta kandis kuriteo toimepanemise ajal; Asitõendi vaatlusprotokolli koos fototabeliga (tl 37-38), milles vaadeldakse Artjom Kovšiku kinnipidamisel tema valdusest ära võetud lõiketange, mis on kuriteo toimepanemise vahendiks; Asitõendi vaatlusprotokolli koos fototabeliga (tl 43-46), milles vaadeldakse Artjom Kovšiku kinnipidamisel tema valdusest ära võetud musta värvi raamiga jalgratas Trek. Ratta raamile on monteeritud lapseistme kinnitus; 24.07.2018.a. episood kanntanu N F - Kanntanu N F väärteoasjas nr 231618003396 tunnistajana ülekuulamise protokolli ja N F kannatanuna ülekuulamise protokolli (tl 60-62,74-78), milles kannatanu andnud ütlusi, et ajavahemikul 19.07.2018 kuni 24.07.2018 kell 19.30 varastati xxxx asuva maja trepikojast jalgratas Proximo väärtuseega 129 eurot ja pudelihoidja väärtusega 1 eurot, rattalukk väärtusega 20 eurot oli lõhutud ja rippus radiaatori küljes, kokku tekitati vargusega kahju 130 eurot, tsiviilhagi ta esitada ei soovi; - 21.08.2018 asitõendi vaatlusprotokolli koos fototabeliga (tl 79-83) milles vaadeldakse kolmanda isiku Xxxx OÜ valdusest leitud ja äravõetud jalgratas Proximo, mis varastati Artjom Kovšiku poolt; - 30.08.2018 asitõendi vaatlusprotokoll (tl 85-87), milles vaadeldakse xxxx asuva maja trepikoja kaamera videosalvestist kust nähtub, et 24.07.2018 kell 02.10 avaneb uks ja kaamera vaatevälja ilmub tumedates riietes isik, kelles väliste tunnuste järgi on äratuntav Artjom Kovšik, kes siseneb trepikotta ja hiljem väljub trepikojast koos jalgrattaga. - Tunnistaja A S ülekuulamise protokolli koos lisadega (tl 48-56), milles tunnistaja on andnud ütlusi, et ta on Xxxx OÜ töötaja, 24.07.2018.a. tõi Artjom Kovšik pandimajja panti jalgratta Proximo, mille kohta sõlmisid laenulepingu. 31.07.2018.a. episood kannatanu L D episood - L D väärteoasjas nr 231618003559 tunnistajana ülekuulamise protokolli ja kannatanu L D ülekuulamise protokolli (tl 64-66, 125-128, 134-137), milles kannatanu on andnud ütlusi, et 31.07.2018 ajavahemikul kell 13.00 kuni kell 18.30 varastati xxxx asuva maja trepikojast jalgratas Leader Chicago 26 väärtusega 149 eurot ja rattalukk väärtusega 5 eurot, kokku tekitati kahju 154 eurot. Jalgratta ostis ta pandimajast välja 33 euroga, samuti oli kadunud jalgratta lukk väärtusega 5 eurot, soovib esitada tsiviilhagi summas 38 eurot; 3 - - - 22.08.2018 läbiotsimisprotokolli koos fototabeliga (tl 112-119), millest nähtuvalt toimetati Harju Maakohtu eeluurimiskohtuniku loal läbiotsimine kolmanda isikuna menetlusse kaasatud Xxxx OÜ ruumides, mille käigus leiti Artjom Kovšiku poolt 31.07.2018 varastatud jalgratas Leader; 30.08.2018 asitõendi vaatlusprotokoll fototabeliga (tl 130-132), milles vaadeldi kolmanda isiku Xxxx OÜ valdusest leitud ja äravõetud jalgratast Leader, mis varastati Artjom Kovšiku poolt. Tunnistaja A S ülekuulamise protokolli koos lisadega (tl 48-56), milles tunnistaja on andnud ütlusi, et ta on Xxxx OÜ töötaja, 31.07.2018.a. tõi Artjom Kovšik pandimajja panti jalgratta, jalgratta eest maksis 66 eurot, mille kohta sõlmisid laenulepingu nr 18073104. 24.07.2018.a. kannatanu O Z episood - Kannatanu O Z ülekuulamise protokolli (tl 89-91), milles kanatanu on andnud ütlusi, et 24.07.2018 läks ta külla aadressile xxxx ning kortermaja trepikojast varastati talle kuuluv jalgratas Merida väärtusega 250 eurot, ta tunneb menetleja poolt näidatud jalgratta ära kui temalt varastatud jalgratta; - 21.08.2018 asitõendi vaatlusprotokolli koos fototabeliga (tl 97-100), milles vaadeldakse kolmanda isiku Xxxx OÜ valdusest leitud ja äravõetud jalgratast Merida, mis varastati Artjom Kovšiku poolt; - 23.08.2018 asitõendi vaatlusprotokolli koos fototabeliga (tl 102-106), milles vaadeldakse xxxx asuva maja kaamerate videosalvestist, millest nähtub kuidas O Z jalgrattaga Merida trepikoja juures viibib ning kuidas Artjom Kovšik hiljem jalgrattaga Merida ära sõidab; - Tunnistaja A S ülekuulamise protokolli koos lisadega (tl 48-56), milles tunnistaja on andnud ütlusi, et ta on Xxxx OÜ töötaja, 24.07.2018.a. tõi Artjom Kovšik pandimajja panti jalgratta Merida, mille kohta sõlmisid laenulepingu. Kahtlustatava Artjom Kovšiku ülekuulamise protokolli, milles kahtlustatav on andnud ütlusi, et ta tunnistab ennast kahtlustustes toodud kuritegudes süüdi. Esimesed kaks episoodi pani ta toime ühel päeval, kuupäeva ei mäleta. Varastas xxxx oranž värvi jalgratta, mis asus esimesel korrusel ja oli lukustatud radiaatori külge. Jalgratta viis pandimajja ja sai selle eest 50 eurot. Edasi läks ta lähimasse majja ja varastas jalgratta Merida, millise viis samuti pandimajja ja sai selle eest 50-60 eurot. Kuupäeva ta ei mäleta päevasel ajal varastas ta xxxx trepikojast esimeselt korruselt jalgratta Leader, mille viis pandmajja ja sai 50-70 eurot. Viimast vargust ta hästi ei mäleta, kuid teab, et läks xxxx trepikotta narkootikume tarvitama, ta ei mäleta, et ta oleks trepikojast jalgratta võtnud, aga mäletab, et tal oli üks hetk jalgratas mille küljes oli lapseiste, antud jalgrattaga pidas teda kinni politsei. (tl 141-147). Ülaltoodud tõenditega on tõendamist leidnud, et Artjom Kovšik on toime pannud võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt s.o
Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt Artjom Kovšik süstemaatiliselt vastavatel süüdistuses esitatud kuupäevadel käinud kortermajade trepikodades ning varastas jalgrattaid. Eeltoodud põhjustel, leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Kannatanutele on põhjustanud Artjom Kovšik varalist kahju. Kannatanud K P ja N F ei ole soovinud tsiviilhagi esitada. Kannatanud O Z ja L D on esitanud tsiviilhagid. Kohtueelses menetluses on süüdistatava tegu kvalifitseeritud
lg 2 p 9 järgi, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt. Riigikohus on lahendi 3-1-1-87-08 punktis 10 selgitanud, et süstemaatiline vargus eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust, sealjuures ei ole tähtis, kas need teod tuleks üksikult subsumeerida
Lisaks on vajalik, et isiku poolt toime pandud teod on omavahel seotud, s.t et need üksikud vargused moodustavad teatud sisulise süsteemi. Seotud on 4 teod omavahel eelkõige juhul, kui varastamine on kujunenud isikule elustiiliks - näiteks hangib isik endale varastades elatist, see on talle püsiva või alatise sissetuleku allikas, või sooritab süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt. Süstemaatilisuse jaoks ei ole oluline, kas isik on varasemate varguste eest süüdi mõistetud (õiguslik retsidiiv) või on need tuvastatud alles ühes menetluses (faktiline retsidiiv). Kohtule on esitatud ka Harju Maakohtu 26.10.2017.a. otsus, millega Artjom Kovšik tunnistati süüdi
Arvestades süüdistatava karistusandmeid ja sellele järgnevaid uusi vargusi, teeb kohus järelduse, et süüdistatava jaoks on varguste toimepanemine põhiliseks elatusallikaks ja väljakujunenud elulaadiks, mistõttu peab kohus taolist käitumist varguste toimepanemiseks süstemaatiliseks
Kohus on seisukohal, et Artjom Kovšik on varguse toime pannud kavatsetusega
lg 2 mõttes, mille kohaselt isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Kohus leiab, et isik seadis eesmärgiks varastada trepikodadest jalgrattaid. Ta läks kortermajade trepikodadesse, võttis jalgrattad ning lahkus sündmuskohalt. Seega on täidetud subjektiivne teokoosseis. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistus Karistuse mõistmisel
lg 1 alusel arvestab kohus kohtualuse süüd, tema isikut ning karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (Riigikohtu otsused nr 3-1-1-40-04; 3-1-1-99-06). Süüdistatavale inkrimineeritud s.o
lg 2, p 9 järgi kvalifitseeritud kuriteo s.o võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud süstemaatiliselt – seadusandja näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Karistuse mõistmisel Artjom Kovšikule peab arvestama ka kohaldatava karistuse nii üld- kui ka eripreventiivset mõju.
Artjom Kovšiku näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud teo ohtlikkust, õigusvastasust ning tema poolt toimepandu ei olnud juhuslik. Kõik kuriteo episoodid on Artjom Kovšik poolt toime pandud tahtlikult. Kohtuliku uurimisega ei ole tuvastatud süüdistatava karistust raskendavaid asjaolusid. Süüdistatav on tunnistanud kuritegude toimepanemist ja puhtsüdamlikult kahetsenud, mida kohus arvestab kergendava asjaoluna, samuti arvestab kohus kergendava asjaoluna kahju vabatahtliku hüvitamist. Artjom Kovšikul on 3 kehtivat kriminaalkaristus ning teo toime katseajal ning samuti on isikul 5 kehtivat väärteokaristust, millede eest on mõistetud rahatrahvid ning mis on kõik isikul tasumata. Arvestades kõike eeltoodut ning karistuse eripreventiivseid eesmärke (hoida Artjom Kovšik edaspidi kuritegusid toime panemast), leiab kohus, et Artjom Kovšik puhul ei ole põhjendatud kergema karistusliigi – rahaline karistus – kohaldamine. Mõistetav karistus peab suutma panna 5 süüdistatavat aru saama enda tegude tähendusest ning ka tagajärgedest. Kohus leiab, et Artjom Kovšik suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk üksnes vangistuse näol. Varasemalt tingimis määratud karistused on täitmiskohtuniku poolt pööratud täitmisele, seega Artjom Kovšik näol ei ole tegemist isikuga, kelle suhtes võiks kohaldada tingimisi karistust või asendada talle mõistetud karistuse üldkasulikku tööga. Seega kohus leiab, et Artjom Kovšikule tuleb mõista
lg 2 p 9 järgi vangistust 1 aasta, mis vastab kohtu arvates nii Artjom Kovšik süü suurusele, lähtub ka tema isikust ning on kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Lühimenetlusest tingituna tuleb mõistetavat karistust vähendada ühe kolmandiku võrra ning karistuseks jääb 8 kuud vangistust. Kuivõrd Artjom Kovšik pani teo toime katseajal tuleb talle mõista
lg 2 alusel liitkaristus ning suurendada käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust Harju Maakohtu 26.10.2018.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o. 1 aasta ja 7 kuud ning liitkaristuseks mõista 2 aastat ja 3 kuud vangistust, mille kandmise alguseks lugeda
Tsiviilhagi Tsiviilhagi puudutavalt märgib kohus järgmist. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju õigusvastane, kui sellega kahjustati kannatanute omandit. Kuivõrd on kahjustatud kannatanute omandit, oli tegemist õigusvastase kahjuga. Tulenevalt VÕS § -st 1043, õigusvastaselt tekitatud kahju puhul peab õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kohtus on Artjom Kovšik süü tõendamist leidnud. Kannatanud O Z ja L D on esitanud tsiviilhagid. Kannatanu L D esitas tsiviilhagi summas 38 eurot. Nähtuvalt toimiku materjalidest on Artjom Kovšik tasunud kannatanule antud kahju 22.10.2018.a., mida kinnitab ka kviitung. Kannatanu O Z on esitanud tsiviilhagi summas 250 eurot, juhul kui talle jalgratast ei tagastada. Materjalidest nähtuvalt on jalgratas Merida on kätte saadud ning peale kohtuotsuse jõustumist tuleb see tagastada kannatanule O Zile KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Artjom Kovšik kaitsja palus menetluskulud suures osas jätta riigi kanda, kuivõrd Artjom Kovšikul tuleb pikka aega veeta vangistuses ning ta ei ole suuteline tasuma menetluskulusid täies ulatuses. Kohus mõistab Artjom Kovšikult välja kohtuotsusega kaasneva sundraha, mis on vastavalt II astme kuriteo puhul KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 750 eurot. Samuti tuleb välja mõista Artjom Kovšikult vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel riigi õigusabi korras määratud kaitsjatasud, s.o. summas 450 eurot. Ekspertiisistasu summas 84 eurot jätab kohus riigi kanda. Samuti leiab kohus, et põhjendatud on ka menetluskulude ajatamine. Menetluskulude ajatamine on põhjendatud juhul, kui nende tasumine ajatamise perioodi jooksul on tõenäoline. Arvestades menetluskulude suurust, ei ole süüdistataval võimalik kohtukulude kohene tasumine. Kohtukulude kohese tasumise kohustus tooks tõenäoliselt kaasa täitemenetluse, millega kaasnevad süüdistatavale lisakulud. Kohtu hinnangul on oluline, et menetluskulud saaksid riigile mõistliku aja jooksul hüvitatud. Kohus leiab, et menetluskulude tasumiseks võib süüdistatavatele anda maksimumaja, s.o 12 kuud ning menetluskulud kokku summas 1200 eurot tuleb tasuda igakuiste maksetena, s.o. vähemalt 100 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest. Asitõendid - Kolm CD plaati videosalvestistega, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures - peale kohtuotsuse jõustumist jätta kriminaalasja juurde KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel; 6 Põhja prefektuuri asitõendite hoidlasse Rahumäe tee 6, Tallinn on hoiule antud: - Jope, mälupulk ja pall koos helkuriga - peale kohtuotsuse jõustumist tagastada Artjom Kovšikile KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel. lõiketangid, 6 tühja minigrip kotti, minigrip kott koos sahharoosiga – peale kohtuotsuse jõustumist hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel; jalgratas Merida – peale kohtuotsuse jõustumist tagastada kannatanule O Zile KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel.; Kohus juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 3,4,9, § 179 lg 1 p 2; § 237; § 238 lg 1 p 4; § 238 lg 2, § 311; § 313, § 315 kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada Artjom Kovšik
MS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 8 kuud.
lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust Harju Maakohtu 26.10.2018.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 7 kuud vangistust võrra ja liitkaristuseks mõista 2 aastat 3 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata Artjom Kovšiki eelvangistuses viibitud aeg karistuse hulka ja karistusaja alguseks lugeda 02.08.2018.a. Tõkend – vahistamine tühistada peale kohtuotsuse jõustumist või karistuse ärakandmist. Menetluskulud Välja mõista Artjom Kovšikilt 750 eurot sundraha, ja kaitsjatasu summas 450 eurot riigi tuludesse. Ekspertiisitasu summas 84 eurot jätta riigi kanda. Menetluskulud kokku summas 1200 eurot tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena vähemalt 100 eurot kuus. Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse Artjom Kovšikile e-posti või posti teel. Samuti on võimalik makseinfot saada Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõendid - Kolm CD plaati videosalvestistega, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures - peale kohtuotsuse jõustumist jätta kriminaalasja juurde KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel; Põhja prefektuuri asitõendite hoidlasse Rahumäe tee 6, Tallinn on hoiule antud: - Jope, mälupulk ja pall koos helkuriga - peale kohtuotsuse jõustumist tagastada Artjom Kovšikile KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel. lõiketangid, 6 tühja minigrip kotti, minigrip kott koos sahharoosiga – peale kohtuotsuse jõustumist hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel; jalgratas Merida – peale kohtuotsuse jõustumist tagastada kannatanule O Zile KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel.; 7 Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Kohtuotsus tervikuna koostatakse ja see on kohtumenetluse pooltele kohtus kättesaadav apellatsiooniteate saamisel 12. detsembril 2018.a. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, so määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule. /digitaalselt allkirjastatud/ Margot Mikler Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.