) § 31 lg 5 kohaselt on korteriomanik kohustatud korraldama oma korteriomandi valitsemise ka ajal, kui ta ise viibib sellest eemal.
lg 1 sätestab, et korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Sama paragrahvi lõike 2 p 2 kohaselt käsitatakse tavapärase valitsemisena eelkõige korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimist.
lg 1 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mille üldkoosolek § 41 lg 3 kohaselt kehtestab.
lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Kohtla-Järve linn, Puru tee 25 korteriühistu 21.02.2015 üldkoosoleku otsusega kehtestati maja hooldustasu suuruseks 0,185 eurot ja remondifondi suuruseks 0,20 eurot korteri ruutmeetrilt ja 31.01.2016 üldkoosoleku otsusega suurendati remondifondi 0,35 eurot korteri ruutmeetrilt, alates 01.01.2016. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Avaldaja nõuab puudutatud isikult võlgnevust perioodil 01.01.2016 kuni 31.01.2019 summas 1955,47 eurot, millele lisandub viivis summas 5,38 eurot. Avaldaja on puudutatud isikule esitanud igakuiselt arveid, mida puudutatud isik ei ole tasunud. Puudutatud isik võlgnevuse suurusele vastuväiteid ei esitanud. Seega tuleb puudutatud isikult välja mõista põhivõlg 1955,47 eurot. Avaldaja on palunud välja mõista ka viivise summas 5,38 eurot.
lg 1 sätestab, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Avaldaja on arvestanud viivist summas 5,38 eurot. Puudutatud isik viivise arvestusele vastuväiteid ei esitanud. Viivis summas 5,38 eurot tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista. Eeltoodu alusel mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja 1960,85 eurot, s.o põhinõue 1955,47 eurot ja viivised 5,38 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldas avalduse ja mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse, leiab kohus, et eeltoodu tõttu on õiglane jätta menetluskulud põhjendatud ulatuses puudutatud isiku kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Avaldaja palub välja mõista menetluskulud summas 493 eurot. Avaldaja menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja menetluskuluks nõudelt tasutud riigilõiv summas 250 eurot, õigusabikulud 240 eurot ja dokumentaalse tõendi saamise kulu 3 eurot. Riigilõivuseaduse § 59 lg 17 kohaselt tasutakse hagita menetluses esitavalt avalduselt riigilõivu 50 eurot. Seega on avaldaja tasunud riigilõivu ettenähtust rohkem. TsMS §150 lg 1 p 1 kohaselt tagastatakse riigilõiv, mida on tasutud ettenähtust rohkem. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt tagastatakse riigilõiv selleks õigustatud isiku avalduse alusel. Seega on avaldajal õigus esitada kohtule avaldus enamtasutud riigilõivu 200 euro tagastamiseks. Kohus jätab puudutatud isiku kanda riigilõivu, mida avaldajal tuli avalduse esitamisel tasuda, so 50 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt peab kohus hindama menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohus leiab, et õigusabikulud hagiavalduse koostamise eest 240 eurot ja dokumentaalse tõendi saamise kulu 3 eurot on põhjendatud. Kohus mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja õigusabi kulud summas 243 eurot. Kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). Avaldaja on vastava taotluse esitanud. Kuna kohus rahuldab avalduse, mõistab kohus puudutatud isikult välja avaldaja kasuks põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 293 eurot s.h tasutud riigilõiv 50 eurot, lepingulise esindaja kulu 240 eurot ja dokumentaalse tõendi saamise kulu 3 eurot ning viivise väljamõistetud menetluskuludelt (293 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.