Obsah (10)
§ 405§ 444§ 173§ 163§ 174§ 177§ 138§ 144§ 175§ 172Tsiviilasi nr 2-18-127715 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hiie Lindmets Otsuse avalikult teatavaks- 12. aprill 2019, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja num
) § 405 lg 1 järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes
-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, mistõttu jätab kohus
§ 405
lg 1 p 9 alusel käesolevast otsusest välja kirjeldava osa.
§ 444
lg 2 kohaselt kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
- Vaidlust ei ole selles, et pooled sõlmisid XX.XX.XXXX üürilepingu võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 tähenduses, mille kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Lisaks üüri maksmisele peab üürnik VÕS § 292 lg 1 järgi kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. Antud juhul kohustus kostja üürnikuna tasuma hagejale kui üürileandjale üüri lepingu eseme kasutamise eest 400 eurot kuus (lepingu p 2.1.1) ning kommunaalteenuste (sh elektrienergia) arved vastavalt arvel märgitud maksetähtajale (lepingu p 2.1.2).
- Hageja on esitanud kohtule üürilepingu rikkumisest tulenevad nõuded. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-d 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Sama paragrahvi
- lõike järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.
- Hageja palub kostjalt välja mõista 757,48 eurot põhinõude (
- aasta märtsikuu üür,
- aasta maikuu üür 26 päeva eest ning maikuu elektrienergia 26 päeva eest) ja 757,48 eurot sissenõutavaks muutunud viiviste katteks. Kostja ei vaidle vastu põhinõudele, kuid ei nõustu tasuma viiviseid põhinõude ulatuses. Kuivõrd kostja on oma kohustust tasuda üüri ja kõrvalkulude eest rikkunud, nõustudes põhivõla suurusega ja võttes nimetatud nõude omaks, tuleb kostjalt põhinõudena hageja kasuks välja mõista 757,48 eurot (400 + 335 + 22,48).
- Hagiavaldusest nähtuvalt on hagi esitamise aja 10.01.2019 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 5960,70 eurot, millest hageja palub kostjalt välja mõista viivise põhinõude ulatuses 757,48 eurot. Hageja on arvestanud viivist võlgnetavalt üürisummalt lepingu p 4.2 alusel määras 3% päevas, so 1095% aastas. 2
(4)Hageja nõude õiguslik alus on VÕS § 113 lg 1, mis sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus märgib, et kuigi VÕS § 275 järgi on eluruumi üürilepingus lepingupoolte õiguste ja kohustuste ning vastutuse osas seadusega sätestatust üürniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe tühine, ei tulene sellest üürilepingu pooltele keeldu sõlmida kokkuleppeid, mille kohaselt eluruumi üürnik peab üüri tasumisega viivitamise korral tasuma VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäärast (seadusjärgsest määrast) kõrgemat viivist (vt Riigikohtu 13.06.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-15-8794, p 12). Kohtu hinnangul ei peaks üldjuhul tulema kõne alla ka viivisekokkuleppe tühisus vastuolu tõttu heade kommetega (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86), kuna viivise maksmine on kergesti välditav põhikohustuse kohase täitmisega ning seadus võimaldab taotleda kohtult viivise vähendamist (VÕS § 113 lg 8). Kostja on taotlenud viivise vähendamist mõistliku suuruseni, viidates seejuures eeskätt viivise määra ebaproportsionaalsusele (ületab rohkem kui 136 korda seadusjärgset määra) ja kostja halvale majanduslikule olukorrale. VÕS § 113 lg 8 näeb ette, et viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 kohaselt kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kohus leiab, et antud juhul on kostja viivise vähendamise nõue põhjendatud. Kuigi hageja ei nõua viivist põhinõuet ületavas osas, samas ei ole kostja ka pärast kohtumenetlusest teadasaamist teinud hagejale oma kohustuse täitmise katteks ühtegi makset, on hagejale poolte elektronkirjavahetusest nähtuvalt teada kostja raske majanduslik olukord (kostja hilines raha puudumisel korduvalt üüri ja kõrvalkulude maksmisega, hageja jättis kostjalt 2018. aasta veebruarikuu üüri nõudmata). Kohus lähtub viivise vähendamisel kostjalt hageja kasuks väljamõistetavast põhinõudest, so 757,48 eurot, mida kohus vähendab poole võrra ehk 378,74 euroni. Kohtu hinnangul ei ole viivis 378,74 eurot põhinõudega 757,48 eurot võrreldes ebamõistlikult suur VÕS § 162 lg 1 tähenduses. Kohus selgitab, et viivise põhieesmärgiks on rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine ja lisaks kahju hüvitamise nõude realiseerimise lihtsustamisele ka võlgniku sundimine oma kohustuse täitmisele. Reeglina ei saa viivisekokkuleppega tagada võlausaldaja muud huvi. Hageja ei ole tõendanud, et ta on saanud kahju suuremas ulatuses kui pool põhinõudest. 6. Kokkuvõttes rahuldab kohus hageja hagiavalduse kostja vastu osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja 1136,22 eurot, millest 757,48 eurot on põhinõue ja 378,74 eurot viivisenõue. 7.
§ 405lg 1 p 10 alusel tunnistab kohus otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 8.
§ 173
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
§ 163
lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohtuotsuse kohaselt rahuldatakse hagi 75% ulatuses (hageja palus hagiavalduses mõista kostjalt välja 1514,96 eurot, kohus mõistab hageja kasuks välja 1136,22 eurot).
§ 163lg 1 alusel jaotab kohus käesolevas menetluses kantud menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. 3
(4)Seega tuleb kostjal hüvitada hageja menetluskulud 75% ulatuses ja hagejal tuleb hüvitada kostja menetluskulud 25% ulatuses. 9.
§ 174
lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
§ 177
lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
§ 138
lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. 9.1. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja menetluskuluks riigilõiv 225 eurot ja lepingulise esindaja kulud 638 eurot. Kuna hageja poolt haginõudelt tasutud riigilõiv 225 eurot on kohtukulu
§ 138
lg 2 järgi, mis vastab tsiviilasja hinnale, on riigilõivu tasutud seaduses sätestatud määras. Kuivõrd riigilõivu suurus tuleneb seadusest ja makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, siis on hageja menetluskulu summas 225 eurot olnud vajalik ja põhjendatud kulu. Lepingulise esindaja kulud on kohtuväliseks kuluks
§ 144
p 1 mõttes ning need kulud peavad olema põhjendatud ja vajalikud
§ 175lg 1 järgi.
Menetluskulude nimekirja kohaselt on õigusabiteenus seisnenud maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamises (20 eurot), hagiavalduse koostamises (1 tund 35 minutit) ning kostja vastusega tutvumises ja sellele vastuse koostamises (3 tundi 50 minutit) ajakuluga kokku 5 tundi 25 minutit ning tunnihinnaga 114 eurot koos käibemaksuga. Kohus, arvestades käesoleva vaidluse sisu (üürilepingu mittekohane täitmine), hageja nõude olemust (kohustuse täitmise nõue koos viivisenõudega), tsiviilasja keerukust ja mahtu (vähekeerukas ja –mahukas, lihtmenetluse asi kirjalikus menetluses, vastuväide on esitatud üksnes viivise osas) ning hagiavalduses ja hageja seisukohas esitatud õiguslikke põhjendusi, leiab, et põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud
§ 175
lg 1 mõttes on kokku 3 tunni eest 342 eurot, millele lisandub 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulu (
§ 172lg 9, § 144 p 7, § 4842).
Kohtu hinnangul tuleb hagejat esindanud lepingulise esindaja tasu 114 eurot tunnis koos käibemaksuga pidada mõistlikuks tasuks, kuna see ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 587 eurot (225 + 342 + 20), millest tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 75%, so 440,25 eurot. 9.2. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskuluks lepingulise esindaja kulud 5 tunni eest 200 eurot koos käibemaksuga (5 tundi × 40 eurot), millest kostja omaosalus on 60 eurot koos käibemaksuga. Kohus määrab kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks taotletud 60 eurot, pidades seda kostja esindamise eest põhjendatud ja vajalikus kuluks
§ 175lg 1 tähenduses.
Hagejalt kuulub sellest kostja kasuks väljamõistmisele 25%, so 15 eurot. 9.
- Kuna pooltel on vastastikused kohustused menetluskulude tasumisel, teeb kohus nõuete osas tasaarvestuse ja mõistab lõppkokkuvõttes kostjalt hageja kasuks välja 425,25 eurot (440,25 – 15). Kostjalt hageja kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb kanda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr XXX viitenumbriga
- Hageja taotlusel mõistab kohus
§ 177
lg 4 alusel kostjalt välja viivise menetluskulult 425,25 eurot käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 4
(4)