Obsah (10)

§ 761§ 76§ 75§ 78§ 215§ 64§ 68§ 74§ 199§ 4

1-17-9658 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 07. mai 2019, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-17-9658 (17261000206) Kohtunik Mari-Liis Avikson Kohtuistungi sekretär Ljubov Al

§ 761ja § 78 p-st 2 ja Kr

MS § 426, § 383; § 384 ja § 387, kohus määras: Vabastada T T temale Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 15.11.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-9658 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega käitumiskontrolli nõuetele. Vastavalt

§ 76

lg 5 ja § 78 p 2 määrata T T katseaeg pikkusega 6 (kuus) kuud alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest ning allutada T T katseajaks kriminaalhooldaja käitumiskontrollile. Kohustada T T käitumiskontrolli ajal järgima

§ 75

lõikes 1 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX kuni täisealiseks saamiseni ja pärast seda kriminaalhooldusametnikuga kooskõlastatud elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 1 1-17-9658 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohustada T T käitumiskontrolli ajal järgima

§ 75

lg 2 p-des 2 ja 4 sätestatud järgmisi lisakohustusi: - mitte tarvitama alkoholi; - pöörduma Töötukassasse, asuma tööle või õppima hiljemalt kahe nädala jooksul alates vabastamisest ning olla valikus oleva tegevusega hõivatud kogu katseaja. Vabastada T T alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

§ 78p 2 alusel hakkab katseaeg kulgema käesoleva määruse jõustumisest ja T T vangistusest vabastamisest. Mõista Kr

MS § 180 lg 1 ja 3 alusel T T välja menetluskuluna Eesti Vabariigi kasuks 286 (kakssada kaheksakümmend kuus) eurot ja 80 senti kaitsjatasu. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta kaitsja tasu summas 286 (kakssada kaheksakümmend kuus) eurot ja 80 senti riigi kanda. Määrus edastada süüdimõistetule, prokurörile, kaitsjale ning Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Viru Vangla esitas 29.04.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava T T vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. 2. Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 15.07.2017 otsusega tunnistati T T süüdi karistusseadustiku (edaspidi

) § 199 lg 2 p-de 4, 7 ja 8 järgi korduvas, grupis ja sissetungimisega toime pandud varguses ning teda karistati nelja kuulise vangistusega. Samuti tunnistati T T süüdi

§ 215

lg 2 p-de 1 ja 2 järgi korduvas grupis toime pandud asja omavolilises kasutamises ning teda karistati kolme kuulise vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristuseks viis kuud vangistust. Arvati

§ 68lg 1 alusel kahtlustatavana kinnipidamise aeg 30.

august–1. september 2017, s.o 3 päeva karistusaja hulka ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti neli kuud ja 27 päeva vangistust. Jäeti

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel mõistetud vangistus täielikult täitmisele pööramata, kui T T ei pane 18 kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle

§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. T T peab: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva 2 1-17-9658 loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 4 alusel määrati, et T T on keelatud viibida katseaja jooksul väljaspool kodu ajavahemikul kell 23:00 kuni kell 06:00 ilma kriminaalhooldaja loata. Katseaja algust arvati alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates

1. novembrist
2. Käitumiskontroll algab otsuse jõustumisel. Kohtuotsus jõustus 01.12.
4. Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 20.12.2018 kohtumäärusega rahuldati Viru Vangla kriminaalhooldaja taotlus T T Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 15.11.2017 kohtuotsusega 117-9658 karistuseks mõistetud ja ärakandmata karistuse täitmisele pööramiseks. Pöörati T T Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 15.11.2017 kohtuotsusega 1-17-9658 karistuseks mõistetud ja ärakandmata karistus neli kuud ja 27 päeva vangistust täitmisele. T T karistuse kandmise alguseks loeti alates 06.01.
6. Kinnipidamisasutuses T T kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vangla arvates on ta väheohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Lähtuvalt

§ 761lg 2 toetab vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist.

5. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku kui kohus peab otstarbekaks T T tingimisi enne tähtaega vabastamist määrata süüdimõistetule katseaeg lähtudes

§ 76lg 5 6 kuud.

T T ennetähtaegsel vabastamisel on otstarbekas kohustada teda: - pöörduma Töötukassasse, asuma tööle või õppima hiljemalt kahe nädala jooksul alates vabastamisest ning olla valikus oleva tegevusega hõivatud kogu katseaja; - mitte tarvitama alkoholi. Juhul kui T. T annab selleks kohtus nõusoleku on otstarbekas kohustada teda - pöörduma psühhiaatri vastuvõtule ning vajadusel, mille otsustab spetsialist, jätkama ravi.

1. Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ragnar Plistkin nõustub oma kirjalikus 29.04.2019 arvamuses vanglaga ning toetab samuti T T ennetähtaegset vabastamist ning teatab ka, et ei soovi võtta osa T T tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Süüdimõistetu kohtuistungil
2. T T jäi 06.05.2019 toimunud kohtuistungil selle juurde, et ta soovib tingimisi ennetähtaegselt vanglast vabastamist ja teatas, et on valmis enda käitumist muutma ja reeglitest kinni pidama asenduskodus. Tal on ka plaan alkoholist loobuda. Tema käitumine kinnipidamisasutuses viibides on muutnud korralikumaks. Samuti on ta allunud vanglas kehtivale korrale. Vanema õega on tal head suhted ning vabaduses olles saab ka viimane talle abi osutada.
3. Kaitsja toetas T T ennetähtaegset vabastamist. Ta on põhimõtteliselt nõus kui süüdimõistetu suhtes kohaldatakse käitumiskontrollnõudeid, aga kaitsja ei ole nõus sellega, et see kindlasti peab olema kuus kuud. Ta leiab, et taotlus on põhjendatud ja sisuliselt ta võib vabaneda, kuigi siis oleks mõistlik kohaldada käitumiskontrolli. Mis puudutab lisatingimusi, et kohaldada alkoholi tarvitamise keeldu ja psühhiaatri pöördumine - see ei ole T T poolt toime pandud kuriteoga seotud ja selles kaitsja vajadust ei näe. Kolm kuud peab kaitsja otstarbekaks käitumiskontrolli ajaks. Kuna tegemist on alaealisega, siis kaitsja osavõtt on kohustuslik ja temal enda sissetulekut ei ole ja tal ei ole veel oma vara. Kaitsja taotleb menetluskulude osas jätta see riigi kanda. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 3 1-17-9658
4. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjali ning prokuröri ja kaitsja seisukohaga, leiab, et T T tuleb vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega. 10.

§ 761

lg 2 kohaselt vabastab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kes oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistaastane, teise astme kuriteo või ettevaatamatu esimese astme kuriteo korral, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Eeltoodust nähtub seega, et kohtul puudub kaalutlusõigus otsustamaks, kas vabastada kuriteo alaealisena toime pannud süüdlane vangistusest tingimisi ennetähtaega, kui viimane on pannud toime teise astme kuriteo ja kandnud mõistetud karistusest ära vähemalt poole, kuid mitte vähem kui neli kuud. 11. T T tunnistati Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 15.07.2017 otsusega süüdi

§ 199

lg 2 p-de 4, 7 ja 8 järgi korduvas, grupis ja sissetungimisega toime pandud varguses ning teda karistati neljakuulise vangistusega. Samuti tunnistati T T süüdi

§ 215

lg 2 p-de 1 ja 2 järgi korduvas grupis toime pandud asja omavolilises kasutamises ning teda karistati kolmekuulise vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristuseks viis kuud vangistust. Arvati

§ 68lg 1 alusel kahtlustatavana kinnipidamise aeg 30.

august–1. september 2017, s.o 3 päeva karistusaja hulka ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti neli kuud ja 27 päeva vangistust. Nii

§ 199

lg 2 p-de 4, 7 ja 8 kui ka

§ 215

lg 2 p-de 1 ja 2 järgi kvalifitseeritavate kuritegude puhul on tegemist teise astme kuritegudega, sest tulenevalt

§ 4

lg-st 3 teise astme kuritegu on süütegu, mille eest on karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus kuni viis aastat või rahaline karistus.

1. Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 20.12.2018 kohtumäärusega rahuldati Viru Vangla kriminaalhooldaja taotlus T T Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 15.11.2017 kohtuotsusega 117-9658 karistuseks mõistetud ja ärakandmata karistuse täitmisele pööramiseks ning pöörati talle Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 15.11.2017 kohtuotsusega 1-17-9658 karistuseks mõistetud ja ärakandmata karistus neli kuud ja 27 päeva vangistust täitmisele. T T karistuse kandmise alguseks loeti alates 06.01.
2. Seega on käesoleva määruse koostamise hetkeks T T ära kandnud enam kui neli kuud talle mõistetud vangistusest, mis moodustab ka üle poole talle mõistetud karistusest ja seega tuleb kohtul vabastada ta karistuse kandmiselt ning kohtul puudub sellekohase otsustuse tegemisel kaalutlusõigus. Nimelt kohaldub T. T suhtes kohustusliku ennetähtaegse vabastamise nõue ning tema vabastamist ei saa käesoleval juhul siduda muude eeldustega.
3. Vaatamata eeltoodule peab kohus vajalikuks lisada, et T. T käitumisele vanglas pole võimalik etteheiteid teha. Isiku hea käitumine vanglas on oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et distsiplinaarkaristusi T. T ei ole.
4. Positiivsena võib ka välja tuua, et alates 16.01.2019 toimuvad vestlused kinnipeetavaga mitmedimensionaalse pereteraapia raames ning sotsiaalprogrammis Õige Hetk. Programmi käigus omandatakse, arendatakse ja rakendatakse mitmesuguseid sotsiaalsete probleemide lahendamisega seotud oskusi, mis aitavad kinnipeetaval elus rasketes olukordades toime tulla.
5. Vabanemise korral asub kinnipeetav elama XXX asenduskoduses, kus talle on kindlustatud elukoht kuni 18-aastaseks saamiseni. 4 1-17-9658
6. Vabanemisjärgne töökoht isikul puudub, kuid tal on võimalus end koheselt arvele võtta Töötukassas, et oleks tagatud riigipoolsed garantiid tööturuametis pakutavate teenuste näol. Tööle asumine aitaks vähendada ka tegevusetust, mis omakorda peaks vähendama uute kuritegude toimepanemise riske. Viimasel ajal enne vanglasse sattumist ei ole isik õppinud ega asunud tööle. Kohtuistungil kinnitas süüdimõistetu, et ta on kaalunud ka edasiõppimisvõimalusi enda huvialadega seonduvalt ning arvestades tema vanust, siis mõistlik oleks tal teha igakülgseid pingutusi enda haridustee jätkamiseks, mis aitab ka kaasa sellele, et edaspidiselt ei ole õiguskaitseorganitel tema käitumisele võimalik teha mingeid etteheiteid ja ta saab jätkata enda elu seaduskuuleka kodanikuna.
7. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt T T esineb mõõdukas tegutsemispiirang õppimise ning tegevuste elluviimise ning muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkondades ning raske tegutsemispiirang inimestevahelise lävimise ja suhete valdkonnas, mis on põhjustatud psüühikahäirest. T. T on tahteaktiivsuse ja motivatsiooni alanemise, vaimse energia languse ja emotsionaalse ebastabiilsuse tõttu piiratud tähelepanu koondamine, uute oskuste omandamiseks, planeerimist nõudvate tegevuste tegemine, probleemide lahendamine ja otsuste tegemine, tegevuste alustamine ja lõpuleviimine. Seda, et T. T vajab psühhiaatrilist ravi ta ei eitanud, kinnitades kohtuistungil, et ta ka praegu võtab vajalikke ravimeid kinnipidamisasutuses. Seega on kohtu hinnangul süüdimõistetu teadlik enda ravivajadusest ning siiani pole talle sellekohaseid etteheiteid tehtud, et ta poleks allunud vajalikule ravile vabatahtlikult. Sellest tulenevalt ei pea kohus põhjendatuks määrata talle ka lisakohustust

§ 75

lg 2 p 5 alusel, s.o alluma ettenähtud ravile, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud. 18. Kuivõrd T. T puhul on soodustanud kuritegude toimepanemist alkoholi tarvitamine ning kriminaalse taustaga sõbrad, kes tarvitasid nii alkoholi kui ka narkootikume, siis peab kohus vajalikuks määrata T T käitumiskontrolli ajaks

§ 75

lg 2 p-des 2 ja 4 sätestatud lisakohustused, s.o mitte tarvitama alkoholi käitumiskontrolli ajal ja pöörduma Töötukassasse, asuma tööle või õppima hiljemalt kahe nädala jooksul alates vabastamisest ning olla valikus oleva tegevusega hõivatud kogu katseaja. Nimetatud käitumiskontrolli nõuded aitavad kaasa sellele, et T. T suudab edukalt läbida katseaja. 19. Katseaja pikkuseks on

§ 76

lg 5 kohaselt ära kandmata karistusaja pikkus, kuid mitte lühemana kui kuus kuud ja seega puudub kohtul eeltoodust tulenevalt võimalus määrata lühemat katseaega kui on kriminaalhooldaja arvamuses ära toodud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks.

1. Lõpetuseks märgib kohus, et kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei tähenda, et süüdimõistetu vabastataks karistuse kandmisest – muutub karistuse kandmise viis. Ära kandmata jäänud karistuse osast loetakse T. T lõplikult vabanenuks siiski vaid katseaja eduka läbimise korral ehk juhul, kui ta ei pane selle jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab käitumiskontrolli tingimusi ja talle määratud kohustusi. Seega peab T T suhtuma katseaega ja sellega kaasnevatesse kohustustesse täie tõsidusega, et mitte sattuda uuesti kinnipidamisasutusse.
2. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ning juhindus

§ 76, 761, Kr

MS § 426, § 432, § 384, § 387. /allkirjastatud digitaalselt/ 5 1-17-9658 Mari-Liis Avikson Kohtunik 6