← Eesti

2-19-2152/17

Obsah (12)§ 702§ 202§ 318§ 704§ 703§ 4891§ 710§ 486§ 485§ 487§ 173§ 149

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-19-2152 Määruse kuupäev Tartu, 23. mai 2019 Kohtukoosseis Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Henn Jõks ja Ants Kull Kohtuasi OÜ KODULIISING

) § 707 lg 2 p 2 alusel tühistada.

  1. Holm Bank AS palub teistmisavalduses esitatud asjaolusid ja nende õigustatust hinnata kohtul. Teine laenuandja õigusjärglane ei ole puudutatud isikuna enda seisukohta avaldanud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  2. Kolleegium leiab, et teistmisavaldus on põhjendatud. Pärnu Maakohtu
  3. aprilli
  4. a maksekäsu määrus tuleb

§ 702

lg 2 p-de 2 ja 3 ning § 710 lg 1 alusel tühistada ja saata asi hagimenetluses läbivaatamiseks Tartu Maakohtule. 8. Teistmisavalduse kohaselt on teistmise aluseks

§ 702

lg 2 p 2, kuna avaldajale ei toimetatud seaduse kohaselt kätte makseettepanekut ega maksekäsu määrust. Teistmisavalduse põhjendatus sõltub sellest, kas avaldaja oli maksekäsu kiirmenetluse ajal tsiviilkohtumenetlusteovõimeline, sest sellest sõltub ka selle tsiviilasja materjalide kättetoimetamise õiguspärasus. 9. Lähtudes asja materjalidest, leiab kolleegium, et avaldaja ei olnud maksekäsu kiirmenetluse ajal tsiviilkohtumenetlusteovõimeline.

§ 202

lg 2 kohaselt ei ole tsiviilkohtumenetlusteovõimet piiratud teovõimega isikul, välja arvatud, kui täisealise isiku teovõime piiratus ei puuduta tsiviilmenetlusõiguste teostamist ja tsiviilmenetluskohustuste täitmist. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 teise lause kohaselt on piiratud teovõime alla 18-aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida. Täisealise isiku piiratud teovõime mõjutab isiku tehingute kehtivust üksnes ulatuses, milles ta ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida. TsÜS § 8 lg 3 kohaselt, kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru 2

(4)2-19-2152 saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega ulatuses, milles talle eestkostja on määratud. Avaldajale määrati eestkostja Tartu linna
  1. jaanuari
  2. a avalduse alusel
  3. märtsi
  4. a kohtumäärusega (tl-d 14–15). Avalduse kohaselt pöördus
  5. novembril 2016 avaldaja poole MTÜ Iseseisev Elu teenuste juht, kes leidis, et avaldaja vajab eestkostet, kuna ta ei tule iseseisvalt toime oma igapäevaelu korraldamisega, sh raha kasutamise ja eelarve planeerimisega, ega mõista rahaliste tehingute tagajärgi ja lepingute sõlmimisel tekkivaid kohustusi. Kuna avaldaja on ostnud endale järelmaksuga erinevaid asju, kuid lepingulisi kohustusi ei täida, on oht, et avaldaja teeb endale kahjulikke tehinguid. Avaldaja viibis eestkostja määramise avalduse esitamise ajal alates
  6. novembrist 2016 psühhiaatriakliinikus tahtest olenematul ravil. Kohtumääruse järgi on avaldajal kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi teinud eksperdi arvamuse kohaselt püsikululine paranoidne skisofreenia. Määruse kohaselt ei ole avaldaja võimeline toime tulema enda haigushoo ajal sõlmitud lepingutest tulenevate tagajärgedega ning on oht, et ta võib oma vaimse seisundi tõttu teha endale kahjulikke tehinguid, soetades järelmaksuga asju. Maakohus leidis, et eelduslikult on avaldaja haigushoo ajal tehtud tehingud tühised. Maakohus tegi avaldajale makseettepaneku
  7. märtsil 2017 ning maksekäsu määruse
  8. aprillil
  9. Seega tuvastas maakohus avaldaja piiratud teovõime TsÜS § 8 lg 2 tähenduses alles pärast makseettepaneku tegemist, kuid enne maksekäsu määruse tegemist. Eespool toodud asjaolud annavad aga aluse järeldada, et avaldaja kestev haiguslik seisund kujunes välja enne eestkostja määramist, ning avaldaja oli piiratud teovõimega ka makseettepaneku tegemise ajal.
  10. märtsi
  11. a määruse kohaselt ei või avaldaja ilma eestkostja nõusolekuta sõlmida laenu- ja krediidilepinguid ning muid järelmaksulepinguid. Eestkostja ülesanneteks on mh esindada avaldajat tehingute tegemisel, mille väärtus ületab tema kuu sissetulekut, laenu- ja krediidilepingute ning muude järelmaksulepingute sõlmimisel ja avaldaja varem sõlmitud lepingute sõlmimisest ja täitmisest tingitud küsimuste ja vaidluste lahendamisel. Seega puudutab avaldaja teovõime piiratus ka tsiviilmenetlusõiguste teostamist ja -kohustuste täitmist (vt ka Riigikohtu
  12. märtsi
  13. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-5-14, p 8).
  14. Kolleegium leiab, et esineb

§ 702

lg 2 p-s 2 nimetatud teistmise alus, sest avaldajale ei teatatud menetlusest seaduse kohaselt.

§ 702

lg 2 p 2 kohaselt on teistmise aluseks mh asjaolu, et menetlusosalisele ei olnud menetlusest seaduse kohaselt teatatud, muu hulgas hagiavaldust kätte toimetatud või menetlusosaline ei olnud seaduse kohaselt kohtusse kutsutud, kuigi lahend tehti tema suhtes.

§ 318

lg 1 kohaselt loetakse piiratud teovõimega saajale menetlusdokument kättetoimetatuks, kui see on kätte toimetatud saaja seaduslikule esindajale. Kuna menetlusdokumendid tuli

§ 318

lg 1 järgi kätte toimetada avaldaja seaduslikule esindajale (eestkostjale), siis ei vastanud tsiviilasja materjalide ja maksekäsu kättetoimetamine seaduse nõuetele. Hinnangut kohtumaterjalide kättetoimetamise seaduslikkusele ei mõjuta asjaolu, et eestkostja kui piiratud teovõimega isiku seaduslik esindaja perekonnaseaduse § 207 lg 1 järgi määrati avaldajale alles pärast makseettepaneku tegemist (vt ka Riigikohtu 12. märtsi 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-5-14, p 9). 11. Teistmisavaldus on tähtaegne. 3

(4)2-19-2152

§ 702

lg 2 p-s 2 nimetatud teistmise aluse puhul hakkab teistmisavalduse esitamise tähtaeg kulgema

§ 704lg 1 teise lause järgi päevast, millal menetlusosalisele lahend kätte toimetati.

Kuigi

§ 704

lg 1 teine lause viitab sõnaselgelt vaid

§ 702

lg 2 p-s 3 nimetatud esindaja puudumise juhule, tuleb teistmisavalduse esitamise tähtaega kolleegiumi arvates sama sätte kohaselt analoogselt lugeda ka sisuliselt sarnase

§ 702lg 2 p-s 2 nimetatud teistmise aluse puhul.

Sellist järeldust kinnitab ka

§ 704

lg 3 teine lause, mille kohaselt teistmisavalduse maksimumtähtaeg kümme aastat on sama nii

§ 702lg 2 p 2 kui ka 3 alusel.

Olukorras, kus menetlusosaline ei olnud menetluses üldse seaduse kohaselt osalenud (

§ 702

lg 2 p 2) või esindatud (

§ 702

lg 2 p 3), arvutatakse teistmisavalduse esitamise tähtaega võlgnikule lahendi kättetoimetamisest (vt Riigikohtu

  1. detsembri
  2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-2-14, p 11).
  3. Teistmist ei välista

§ 703lg-d 1 ja 2.

Kuna

§ 4891

lg 1 järgi võib maksekäsu peale esitada määruskaebuse, on teistmine

§ 703lg 1 kohaselt lubatud.

Kuivõrd teistmise alus tuleneb ka

§ 702

lg 2 p-st 2, ei kohaldu asjas

§ 703lg 2 (Riigikohtu 3.

detsembri

  1. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-2-14, p 12).
  2. Kolleegium tühistab maksekäsu määruse ja saadab asja

§ 710lg 1 teise lause alusel hagimenetluses lahendamiseks Tartu Maakohtule.

Kolleegiumi arvates ei ole maksekäsu avalduse eraldi rahuldamata jätmine

§ 486järgi vajalik.

Teistmisavalduses esitatut saab lugeda vastuväiteks makseettepanekule

§ 485

lg 2 mõttes, mistõttu tuleb

§ 486lg 1 p 1 kohaselt jätkata asja menetlemist hagimenetluses.

Makseettepaneku järgi antakse asi üle lahendamiseks Tartu Maakohtule, kes võib asja allumist endale täiendavalt kontrollida. Maakohus annab maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitajale

§ 487

lg 1 järgi vajaduse korral tähtaja nõude põhjendamiseks hagiavaldusele ettenähtud vormis (vt Riigikohtu

  1. detsembri
  2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-2-14, p 14).
  3. Pärnu Maakohtu maksekäsu määruse tühistamise ja asja Tartu Maakohtule hagimenetluses läbivaatamiseks saatmise tõttu jääb menetluskulude jaotus

§ 173lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada.

15. Teistmisavalduse rahuldamise tõttu tuleb

§ 149lg 4 alusel tagastada teistmisavalduse esitamisel tasutud kautsjon.

Peeter Jerofejev (allkirjastatud digitaalselt) Henn Jõks (allkirjastatud digitaalselt) Ants Kull (allkirjastatud digitaalselt) 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.