3-19-490/6

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-19-490 Määruse kuupäev

1. märts 2019 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi Dmitri Tsajuni taotlus riigi õigusabi saamiseks RESOLUTSIOON Jätta Dmitri Tsajuni taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (RÕS § 15 lg 8, HKMS § 204 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2. Viru Vangla
3. veebruari
4. a käskkirjaga nr 6-4/35-1 kohaldati kinnipeetav Dmitri Tsajuni (taotleja) osas alates
5. veebruarist 2019 täiendavate julgeolekuabinõudena: 1) eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, et teostada tõhusamat järelevalvet kinnipeetava üle ja ennetada kinnipeetava õigusvastast käitumist; 2) isiklike esemete keelamist, mis seisneb selles, et kinnipeetav D. Tsajunilt võetakse kambris ära kõik isiklikud esemed, millega on võimalik ohustada vangla vara; 3) kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist selleks, et välistada kokkupuuted teiste kinnipeetavatega, kellele D. Tsajun võib oma käitumisega halba eeskuju näidata ning et tagada vanglas viibivate isikute turvalisus ja vangla julgeolek – taasühiskonnastavates tegevustes ei osale; 4) kehakultuuriga tegelemise keelamist, mis seisneb spordisaali ja spordiväljakute kasutamise keelamises, kuna sinna saatmisel ei ole tagatud kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine, ning mille vajaduse tingib ka lukustatud osakonna eripära. Taotleja osas kohaldati käskkirja nr 6-4/35-1 alusel
6. veebruarist kuni
7. veebruarini 2019 täiendavaid julgeolekuabinõusid kambris P
8. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine jätkub teises kambris. 3-19-490
9. Taotleja esitas Viru Vanglale
10. veebruaril 2019 kahjunõude kambris P216 viibimise osas ning
11. märtsil 2019 vaide käskkirja nr 6-4/35-1 peale.
12. Taotleja esitas
13. märtsil 2019 Tartu Halduskohtule riigi õigusabi taotluse, mille kohaselt soovib ta riigi õigusabi kaebuse esitamiseks Viru Vangla peale seoses sellega, et teda hoiti
14. veebruar kuni
15. veebruar 2019 kambris ilma isiklike asjadeta. Samuti heidab taotleja Viru Vanglale ette seda, et kambri seinad ja betoonist laud olid verega määrdunud, kamber oli videovalve all ning tualett avatud ja videokaamerast jälgitav. Taotlejal tuli väidetavalt kogu aja magada põrandal ning olla ainult aluspükstes, ta ei saanud ka metraažile mittevastavas kambris liikuda. Taotleja viitab vangistusseaduse § 69-lg 2 rikkumisele.
16. Tartu Halduskohus palus
17. märtsi
18. a kohtunõudega Viru Vanglal väljastada riigi õigusabi taotlusega seonduvad kohtueelse menetluse materjalid. Samuti palus kohus teatada, millal toimetati taotlejale kätte haldusakt tema suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise kohta. Viru Vangla vastas kohtunõudele
19. märtsil
20. KOHTU SEISUKOHT
21. Taotleja ei ole riigi õigusabi taotluses märkinud taotletava riigi õigusabi liiki. Kohus leiab, et kuna taotleja on seonduvalt vaidlusaluse Viru Vanglale tegevusega esitanud vanglale nii kahjunõude kui ka vaide ning kummagi osas on kohtueelne menetlus veel käimas, siis saab tema õiguste kaitseks olla vajalik esindamine haldusmenetluses. Seetõttu käsitleb kohus taotlust selliselt, et taotleja eesmärgiks on saada riigi õigusabi tema esindamiseks haldusmenetluses.
22. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis sellisel juhul isiku majanduslik seisund asja otsustamist ei mõjuta.
23. Kohus leiab, et taotleja on võimeline ise oma õigusi kaitsma. Taotleja on suutnud iseseisvalt esitada kohtueelses menetluses kahjunõude ja vaide, milles on esitanud arusaadavad taotlused ja põhjendused. Ka riigi õigusabi taotluses on taotleja selgelt välja toonud, miks on tema arvates Viru Vangla käitunud õigusvastaselt. Tegemist ei ole õiguslikult niivõrd keeruka vaidlusega, mis ilmtingimata eeldaks taotleja esindamist advokaadi poolt. Lisaks nähtub kohtute infosüsteemist, et taotleja on varasemalt esitanud halduskohtule hulgaliselt kaebusi, milles on vaidlustanud erinevaid vangla haldusakte ja toiminguid. Taotlejaga seonduvate kohtuasjade materjalidest ei nähtu, et ta oleks varasemalt kasutanud esindajat. Seega on taotlejal varasemast olemas suur kogemus nii kohtu- kui ka kohtueelses menetluses. Antud juhul puudub alus arvata, et taotleja ei suudaks ka edaspidi menetlusdokumente koostada ja ise menetluses osaleda ning asjaolusid selgitada.
24. Eelnevast tulenevalt jätab kohus riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p-i 1 alusel rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 2