lg 1 p 2; 168 lg 4 alusel jätta hagiavaldus läbi vaatamata, kuivõrd menetluse käigus on hageja nõue rahuldatud. Hageja esindaja märgib, et on teadlik õiguslikest tagajärgedest seoses hagi tagasivõtmisega. KOHTU PÕHJENDUSED, JÄRELDUSED 2.
424 lg 1, 2 kohaselt võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Hagi tagasivõtmine ja kostja nõusolek hagi tagasivõtmiseks avaldatakse kohtule kirjalikult või protokollitakse. Hageja esitas kohtule avalduse hagi tagasivõtmiseks.
lg 1 p 2 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja on hagi tagasi võtnud. Käesolevas tsiviilasjas ei ole eelmenetlus lõpule viidud ja seega võib hageja hagi tagasi võtta ilma kostja nõusolekuta. Seega on avaldus hagi läbivaatamata jätmiseks, tagasivõtmiseks, esitatud seaduses ettenähtud vormis ja ajal.
lg 2 kohaselt peab kohus vajaduse korral hagi läbivaatamata jätmise otsustamiseks kohtuistungi. Hageja palub tühistada 23.04.2019 määrtatud kohtuistung. Kohus leiab, et puudub vajadus kohtuistungi pidamiseks. Kuna hageja on hagiavalduse tagasi võtnud, tuleb jätta avaldus
Kohus selgitab, et
lg 1 kohaselt hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. 3. Kohus on antud asjas määranud 23.04.2019 kell 14.00 kohtuistungi.
Kuna kohus jätab esitatud hagi läbi vaatamata, teatab kohus pooltele, et 23.04.2019 kell 14.00 tsiviilasjas nr 2-17-112486 kohtuistungit ei toimu. MENETLUSKULUDE JAOTUS 4.
lg 1 kohaselt esitab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 5 kohaselt, kui hageja hagist loobub hagist seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Kuna kostja on pärast hagi esitamist võlgnevuse tasunud, siis tulenevalt
Hageja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ega taotlust menetluskulude kindlaksmääramiseks kohtule esitanud. Seega ei ole kohtul alust menetluskulude kindlaksmääramiseks ja on põhjendatud jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kostjale P. K. ´le on 13.04.2016 määrusega antud riigi õigusabi kohustusega hüvitada 50% ulatuses riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud ühe aasta jooksul igakuiste võrdsete osamaksetena, alates kohtulahendi jõustumisest, millega määratakse kindlaks menetluskulude suurus. Hüvitamiskohustus on üksnes juhul, kui kohtulahendiga määratakse P. K. le menetluskulu (riigi õigusabi) hüvitamiskohustus.
lg 7 sätestab, et
lg-tes 3-6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus leiab, et kostja tuleb vabastada menetluskulude (riigi õigusabi kulude 50% ulatuses) riigituludesse tasumise kohustusest tulenevalt kostja majanduslikust olukorrast ja tervislikust seisundist. 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.