2-05-15489/18

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-05-15489 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november 2006, Tallinn Kohtukoosseis Ande Tänav, Ülle Jänes, Tiit Kollom Tsiviilasi XX hagi AS Y vastu kutsehaigusega tekkinud kahju hüvitise saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu 29.05.2006 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik AS Y apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg 07.11.2006, avalik kohtuistung Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja XX, esindaja TK Kostja AS Y, esindajad LK ja adv Eve Jundas Kolmas isik Eesti Vabariik Sotsiaalkindlustusameti Virumaa Pensioniameti kaudu, esindaja NM RESOLUTSIOON
2. Tühistada Pärnu Maakohtu 29.05.2006 otsus ja teha uus otsus.
3. Jätta XX hagi AS Y vastu rahuldamata.
4. Apellatsioonkaebus rahuldada.
5. Välja mõista XX-lt (ik XXXXXXXXXXX, elukoht XXX) AS Y (reg nr XXXXXXXX, asukoht XXX) kasuks kohtukulud 1077 (üks tuhat seitsekümmend seitse) krooni. Ringkonnakohtu otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
6. XX esitas 25.07.2005 hagi AS Y vastu, milles palus kostjalt välja mõista tervisekahju hüvitis igakuiselt 659,93 krooni (ajavahemiku 01.01.2005 kuni 31.03.2005 eest), igakuiselt 639,35 krooni (ajavahemiku 01.04.2005 kuni 30.06.2005 eest), igakuiselt 605,50 krooni (ajavahemiku 01.07.2005 kuni 31.08.2005 eest) ja seejärel igakuiselt 605,50 krooni kohustusega indekseerida hüvitis iga aasta
7. märtsil Statistikaameti avaldatud eelmise aasta tarbijahinna indeksiga.
8. Hagi põhjenduste kohaselt töötas hageja ajavahemikul 12.10.1981 kuni 21.01.1988 kostja õiguseelneja (X nimeline sovhoos) juures autojuhi ja autobussijuhina. Hagejal diagnoositi 31.07.2000 kutsehaigusena vibratsioontõbi ja tema töövõime kaotuseks määrati 60%. Kuna kutsehaiguse diagnoosimise ajaks olid hageja tööandjad oma tegevuse lõpetanud, hakkas hagejale kutsehaigusega tekitatud kahju hüvitist maksma Sotsiaalkindlustusameti Virumaa Pensioniameti Jõhvi osakond. Hüvitise suuruseks oli määramise hetkel 4907,13 krooni, mida aga hageja andmetel kordagi ei indekseeritud Statistikaameti avaldatud eelmise aasta tarbijahinna indeksiga. Alates 01.01.2005 vähendas pensioniamet kahju hüvitist 18,7% võrra, kuna selgus, et X nimelise sovhoosi õigusjärglaseks on kostja. Hageja pöördus
9. a algul korduvalt nii suuliselt kui kirjalikult kostja poole kahju hüvitamiseks, kuid kostja keeldus sellest põhjendusega, et hageja kutsehaigus tekkis pärast kostja õiguseelneja juures töö lõpetamist. Hageja arvates on tegemist otsitud põhjusega, kuna haiguse tekkepõhjused ulatuvad paljude aastate tagusesse aega enne haigestumist. Kutsehaigust põhjustanud teguriteks oli kurnav ja toonastele õigusaktidele mittevastav töö, vibratsioon, sundasend, ülekoormus kaelale, õlgadele, seljale, kätele ja jalgadele ning töö halvas mikrokliimas. Tööandja rikkus pidevalt tööajanormi, tööpäeva pikkuseks kujunes tavaliselt 13-14 tundi. Ületunnitööd vaba ajaga ei hüvitatud, puhkepäevi polnud. Talvel oli tööpäevade pikkus enamasti normi piires. Samas tuli täielikult amortiseerunud bussi talviti remontida kütmata garaažis või lausa väljas ja seda vaheaegadeta. Hageja kasutada olnud amortiseerunud bussidel ületas korrigeeritud vibrokiirendus sel ajal kehtinud sanitaarnorme. Töötajaid ei instrueeritud töökaitse eeskirjadest ega korraldatud perioodilisi arstlikke läbivaatusi, seal käis hageja nõutud tähtaegadel ise. Kostja õiguseelneja süü seisneb selles, et ta sundis hagejat sellistes tingimustes töötama, rikkudes sellega töökaitseseaduse (TöökS) §-de 147, 148, 152 lg 1, 153, 161, 162 nõudeid ning jättis täitmata NSVL Töö- ja Töötasukomitee 29.09.1972 määrusega kinnitatud „Ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide tööliste ja teenistujate töösisekorra tüüpeeskirjade” p
11. 24.11.2005 täiendas hageja hagi ja palus ajutise korra alusel kostjalt välja mõista 18.7% retseptiravimi (Celebrex cap) hinnast, s.o 105,85 kroonist 19.80 krooni. Hageja kutsehaiguseks on üld- ja lokaalvibratsioonist tingitud II staadiumi vibratsioontõbi kombineeritult füüsilise koormuse toime nähtudega. Nõukogude-aegsed mootorsõidukid põhjustasid ülemäärast vibratsiooni, mis kahjustas juhtide tervist. Hageja teada ei mõõtnud kostja kordagi tema poolt juhitavate busside vibratsiooni taset ega võtnud kasutusele asjakohaseid passe, kuhu oleks kantud vähemalt iga-aastaste mõõtmiste tulemused. Samuti ei kehtestanud hagejale vibratsioonivastast töö- ja puhkerežiimi.
12. 25.04.2006 täpsustas hageja oma nõude suurust. Esmases hagiavalduses palus hageja välja mõista kutsehaigusega tekitatud kahju hüvitise võlgnevuse summas 6925 krooni (01.01.2005 kuni 31.08.2005 eest). Seisuga 05.05.2006 moodustab kostja võlgnevus igakuise hüvitise osas kokku 12 385 krooni (01.01.2005 kuni 31.05.2006 eest). Samuti palub hageja kostjalt välja mõista 18,7% sanatoorse ravi hinnast, s.o 5600 kroonist 1047 krooni, ning retseptiravimi eest 19.80 krooni, kokku seega 1067 krooni. Kokku moodustab kostja võlgnevus 13 452 krooni. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista kutsehaigusega tekitatud igakuise kahju hüvitise 598,50 krooni. Kostja vastuväited
13. Kostja ei tunnistanud hagi. Hageja väited tööajanormi rikkumisest, ületunnitööst ja töötingimustest ei ole õiged. Hageja töö ei olnud vibratsiooniohtlik. Tõendatud pole, et kutsehaigus tekkis kostja käitumise tõttu ning kostja süü. Bussidel teostati kapitaalremonti ning vibratsioonitase oli normis. Nimekirjas, milles olid loetletud vibratsiooniohtlikud masinad, puudusid bussid, millega hageja töötas. Bussid vastasid GOST-i nõuetele. Töötajate eest hoolitseti. Hagejal oli tööpäeviti piisavalt vaba aega. Meditsiiniline dokumentatsioon ei ole säilinud. Kuna kostja majanduslik seis ei ole hea, pole õige panna vastutust kostjale. Seda peab kandma riik. 2 Kolmanda isiku seisukoht
14. Eesti Vabariik (Sotsiaalkindlustusameti Virumaa Pensioniameti kaudu) märgib, et algselt määrati hagejale kutsehaigusega tekitatud kahju hüvitis alates 26.07.2004 ja seda ekslikult täies ulatuses. Detsembris 2004 selgus, et X nimelise sovhoosi õigusjärglane on AS Y. Sellest lähtuvalt vähendati alates 01.01.2005 kahju hüvitist 18,7% võrra, mis kuulub hüvitamisele kostja poolt. Maakohtu otsus ja põhjendused
15. Pärnu Maakohus rahuldas 29.05.2006 otsusega hagi osaliselt. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja ühekordse kahju hüvitisena 11 754,04 krooni ja alates 01.06.2006 igakuiselt 598,50 krooni kohustusega indekseerida hüvitis iga aasta
16. märtsil Statistikaameti avaldatud eelmise aasta tarbijahinna indeksiga.
17. Kodaniku isiksusele või varale, samuti ka organisatsioonile tekitatud kahju kuulub tsiviilkoodeksi (TsK) § 448 lg 1 kohaselt kahju tekitanud isiku poolt hüvitamisele täies ulatuses, ning § 464 lg 1 sätestab, et kui töötajale seoses tema töökohustuse täitmisega on tekitatud vigastus või muu tervisekahjustus organisatsiooni või kodaniku süü läbi, kes on kohustatud tema eest maksma riikliku sotsiaalkindlustuse makseid, peab see organisatsioon või kodanik hüvitama kannatanule kahju osas, mis ületab tema poolt saadava toetuse või temale pärast tema tervisekahjustust määratud ja tema poolt tegelikult saadava pensioni summa.
18. Tööraamatu väljavõttega on tõendatud, et hageja töötas 12.10.1981 kuni 21.01.1988, s.o 2289 päeva, X nimelises sovhoosis. Samuti on tõendatud, et hagejal diagnoositi
19. a kutsehaigusena vibratsioontõbi II staadium üld- ja lokaalvibratsioonist kombineeritult füüsilise koormuse toime nähtudega (tl 17-21), ning see on muutusteta (tl 23-24). Hageja töövõime kaotus on tingitud kutsealasest töövõime kaotusest ning mahub 60% sisse (tl 25-26). SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla 22.10.2001 teatisega luges kohus tuvastatuks hageja kutsehaiguse kujunemise (tl 52).
20. Kostja võttis omaks, et ta on X nimelise sovhoosi õigusjärglane. Kohus leidis, et kostja õiguseelneja rikkus töökaitsealast seadusandlust ja paigutas hageja tervistkahjustavatesse tingimustesse tööle. Tervisekahjustus tekkis bussijuhi tööga kaasneva sundasendi ja – liigutuste ning õlavöötmele, kätele, lülisambale mõjunud füüsilise koormuse ning halva mikrokliima tagajärjel. Hagejal diagnoositi kutsehaigusena vibratsioontõbi
21. a, mille alguseks on
22. a. Kutsehaiguse kujunemist soodustas töötamine bussijuhina ja kostja juures töötamisel aastatel 1982 - 1984 haigestus hageja vibratsioontõppe. Haigus progresseerus, kuna hageja jätkas töötamist autojuhina. Kostja õiguseelneja ei täitnud ENSV MN 22.01.1973 määrusega nr 34 kinnitatud „Vibratsiooniohtlike kutsealade töörežiimi määrustiku” (edaspidi määrustik) nõudeid. Määrustiku p 17 tuleneb, et ka liiklusvahendeid peeti üldvibratsiooni genereerijateks. Üldteadaolevaks asjaoluks on, et transpordivahendid, sh bussid, on kõrgendatud vibratsiooni allikaks. Nõukogude-aegsed mootorsõidukid põhjustasid ülemäärast vibratsiooni, mis kahjustas juhtide tervist. Määrustiku p 23 kohaselt tuli tööandjal määrata kindlaks iga töövahendi puhul selle poolt tekitava vibratsiooni tegelik suurus ja ohtlikkuse aste ning kanda need andmed vastavasse passi. Määrustiku p 18 kohaselt tuli vibratsiooniparameetreid mõõta vähemalt kord aastas, ning p 24 kohaselt tuli ettevõtte juhil kinnitada vibratsiooniohtlike kutsealade loetelu ning kehtestada igale töötajale spetsiaalne töö- ja puhkeajarežiim. Tunnistaja OO ütlustega leidis tõendamist, et hageja töötas kostja õiguseelneja juures ΠAZ bussi juhina. Buss oli vana, juhikoht asetses ratta peal, vedrustust bussil ei olnud, mootor asetses juhikoha kõrval ja pärast kapitaalremonti läksid mootorid tasakaalust välja ning see tekitas vibratsiooni. Bussi käivitades hakkas peegel värisema. Juhikoht oli kõige vibratsiooniohtlikum, asetsedes kohe mootori kõrval ja ratta 3 peal. Ka tunnistaja sai selle bussiga sõites seljavalud. Remonditingimused ei olnud majandis kõige paremad. Kostja võttis omaks, et bussil, millega hageja töötas, vibratsiooni ei mõõdetud ning passe ei vormistatud. Kostja eksib, leides, et seda ei pidanudki tegema. Määrustik oli täitmiseks kohustuslik kõigile ettevõtetele.
23. Kostja õiguseelneja rikkus kuni 19.06.1984 kehtinud NSVL tervishoiuministri 30.05.1969 käskkirja nr 400 p 49, mis sätestas, et vibratsiooni tingimustes töötavate meesisikute arstlik kontroll kolme arsti osavõtul toimuks vähemalt üks kord 12 kuu jooksul, samuti kuni 29.09.1989 kehtinud NSVL tervishoiuministri 19.06.1984 käskkirja nr 700 p 4.3, mis nõudis, et vibratsiooni tingimustes töötavate isikute arstlik kontroll kolme arsti osavõtul toimuks vähemalt üks kord 12 kuu jooksul. Ka määrustiku p 25 sätestas perioodilise arstliku läbivaatuse vähemalt üks kord aastas. TöökS § 162 lg 1 sätestas, et töölised ja teenistujad, kes töötavad rasketel, tervist kahjustavate või ohtlike tingimustega töödel, samuti transpordivahendite liiklemisega seotud töödel, kuuluvad enne tööle asumist ja hiljem perioodiliselt kohustuslikule arstlikule läbivaatusel, et teha kindlaks nende kõlblikkus ettenähtud tööks ja vältida kutsehaigusi. Kohtuistungil ei leidnud tõendamist, et hageja oleks kostja õiguseelneja juures töötatud aastate vältel läbinud arstliku läbivaatuse kolme arsti osavõtul. Seda tõendab ka kostja omaksvõtt, et hageja tööd ei peetud vibratsiooniohtlikuks. Seega rikkus kostja õiguseelneja TöökS § 147, mille kohaselt, ettevõtte administratsioon on kohustatud tagama tervislikud ja ohutud töötingimused, mis väldivad tööliste haigestumist kutsehaigustesse.
24. Ajutise korra p 7 sätestab, et kannatanule töövigastuse tagajärjel endisest sissetulekust ilmajäämise või selle vähenemisega seotud kahju hüvitamise ulatus määratakse kindlaks protsentides sellest sissetulekust vastavalt tema kutsealase töövõimekaotuse astmele. Virumaa Pensioniameti teatisest nähtub, et hagejale kutsehaiguse põhjustanud tööstaažist kostja õiguseelneja juures töötamine moodustab 2289 päeva ehk 18,7%, Autotranspordibaasis nr 22 töötamine 59 päeva ehk 0,48%, Mootorreisi AS-is töötamine 1848 päeva ehk 15,09%, alates 01.01.2005 moodustab pensioniameti osa 65,73%. Sotsiaalkindlustusameti Virumaa Pensioniameti Jõhvi osakonna 31.01.2005 otsusest nr 3 nähtub, et hagejale makstav igakuine kahju hüvitis on 01.01.2005 kuni 30.06.2008 eest 2208,65 krooni, 01.03.2005 kuni 30.06.2008 eest 2302,60 krooni ning 01.04.2005 kuni 30.06.2008 eest 2240,80 krooni. Sotsiaalkindlustusameti Virumaa Pensioniameti Jõhvi osakonna 05.01.2006 otsusest nr 2 nähtub, et hagejale makstav igakuine kahju hüvitis on 01.01.2006 kuni 30.06.2008 eest 2128,40 krooni ning 01.04.2006 kuni 30.06.2008 eest 2103,55 krooni. Kostja peab tasuma hagejale kahju hüvitist 01.01.2005 kuni 28.02.2005 eest igakuiselt 628,35 krooni (3360,20x18,7%), kokku 1256,70 krooni; 01.03.2005 kuni 31.03.2005 eest 655,08 krooni (3503,13x18,7%); 01.04.2005 kuni 31.12.2005 eest igakuiselt 637,50 krooni (3409,13x18,7 %), kokku 5737,50 krooni; 01.01.2006 kuni 28.02.2006 eest 605,53 krooni (3238,13x18,7%), kokku 1211,06 krooni; 01.03.2006 kuni 31.03.2006 eest 630 krooni; 01.04.2006 kuni 30.06.2008 eest igakuiselt 598,45 krooni (3200,32x18,7%). Kokku 01.01.2005 kuni 31.05.2006 eest 10 687,24 krooni. Ajutise korra p 11 kohaselt võetakse kahju hüvitise arvutamisel aluseks töövõimetuse tekkimisele eelnenud 12 kalendrikuu keskmine kuusissetulek. AS RA-SAT 27.09.2001 tõendist nähtub, et pensioniamet on kahju hüvitise arvutamisel aluseks võtnud ajutises korras ettenähtud palgatõendi. Kostja ei ole tõendanud, et kahju hüvitise arvestamises on pensioniamet teinud arvutusvigu.
25. Ajutise korra p 8 kohaselt kompenseerib kannatanule tervisekahjustusest tingitud lisakulutused organisatsioon, kui nende kulutuste vajadus on kinnitatud ATEK-i või kohtumeditsiini ekspertiisikomisjoni arvamusega. Kutsehaiguste Kliiniku Ekspertiisi Osakonna teatisega VEK-le loeb kohus tuvastatuks, et hagejal diagnoositud kutsehaiguse ravi soovitused on sanatoorne ravi ja medikamentide tarvitamine. Rakvere Pereapteegi 4 26.10.2005 arvega on tuvastatud retseptiravimi Celebrex Caps hinnaga 105,85 krooni ostmine. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele 19,80 krooni (105,85x18,7%). AS Sanatoorium Tervis 21.12.2005 tõendiga on tuvastatud, et hageja viibis 11.12.2005 kuni 21.12.2005 sanatoorsel ravil, mille maksumus on 5600 krooni, millest 65,73% tasub Sotsiaalkindlustusamet, 1920 krooni hageja ning kostjalt kuulub seega väljamõistmisele 1047 krooni (5600x17,8%). Kokku kuulub kostjalt ühekordse hüvitisena väljamõistmisele 11 754,04 krooni. Apellatsioonkaebuse põhjendused
26. Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Kostja on jätkuvalt seisukohal, et ei vastuta oma õiguseelneja kohustuste eest põllumajandusreformi seaduse § 14 lg 3 ja 4 kohaselt. Kostja ei võtnud üle õiguseelneja kohustusi töötajate tervisekahjustuse hüvitamise osas, nimetatud kohustus lasub riiklikul sotsiaalkindlustuse organil. Võrreldes käesolevaga on tegemist täiesti erinevate majandustingimustega. Kostja majanduslik seis on pankrotilähedane. Antud juhul ei kuulu ajutine kord kohaldamisele. Hageja kutsehaigus on arstide arvamuse kohaselt alguse saanud 43 aastat tagasi ja kostja õiguseelneja juures kulgenud 25 aastat tagasi. Hagejal ilmnesid haigusnähtud
27. a töötades AS-is Q, tema haigusloost nähtub, et ta oli terve ja arstide poole varem ei pöördunud. Tõendatud pole, et hageja kutsehaigus tulenes kostja õigusvastasest käitumisest ja kostja süü. Kohus arvestas liigselt tunnistaja OO ütlustega, kes töötas hoopis PPP ning kinnitas, et ei tea, milline oli bussi tehniline seisund, millega hageja töötas ja kas seda kapitaalselt remonditi. Kostja sai hageja nõudest teada septembris 2005, mis on 5 aastat pärast kutsehaiguse diagnoosimist. Kostjat hageja kutsehaigusest ei informeeritud ja selgitusi ei nõutud ning sellega võeti võimalus tõendite ja taotluste esitamiseks. Kostjal pole vajalikke dokumente säilinud. Bussid, millega hageja töötas, ei olnud vibratsiooniohtlike masinate loetelus. Vastav komisjon neid busse vibratsiooniohtlikeks ei tunnistanud, sellist kohustust ei tulenenud ka mujalt. Kostja esindaja kinnitas kohtuistungil, et kostja õiguseelneja täitis ohutustehnika eeskirju. Apellatsioonkaebuse vastus
28. Hageja ei pea apellatsioonkaebust õigeks, vaidleb sellele vastu ning palub jätta kaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
29. Ringkonnakohus, ära kuulanud menetlusosaliste seletused ja tutvunud esitatud materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele. Kohtuotsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada ja ringkonnakohus teeb uue otsuse asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata, millega jätab hagi rahuldamata.
30. Hageja kutsehaigus kujunes välja aastatel 1967-
31. Kostja õiguseelneja, X nimelises sovhoosis töötas hageja ajavahemikul 12.10.1981 – 21.01.
33. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 2 sätestab, et asjaolule, või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 01.juulit 2002, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust. Ringkonnakohus leiab, et maakohus kohaldas vaidluse lahendamisel ebaõigesti materiaalõiguse normi, rahuldades hagi TsK § 448 lg 1 ja § 464 lg 1 alusel. Kuni 01.07.2002 kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 3 sätestas, et kui seaduse üks säte täpsustab teist või kehtestab teisest erandi, loetakse täpsustatavat sätet üldsätteks ja täpsustavat erisätteks. Sel juhul kohaldatakse erisätet. Maakohus jättis kohaldamata põllumajandusreformi seaduse 5 § 14 lg 3, mille kohaselt lähevad ühismajandi reorganiseerimisel tema kohustused tervisekahjustuse hüvitamisel üle riikliku sotsiaalkindlustuse organitele. Tsiviilkoodeksi sätted on üldsätted ja põllumajandusreformi seaduse sätted on erisätted. Kuna põllumajandusreformi seadus sätestab erandi tsiviilkoodeksis kehtestatud korrast tervisekahjustuse hüvitamiseks, ei kuulu seega käesolevas asjas tsiviilkoodeksi vastavad sätted (sh ka TsK § 473, mis sätestab kahju hüvitamise juhul, kui juriidiline isik on lõpetanud tegevuse) kohaldamisele. Kuna põllumajandusreformi seaduse § 14 lg 3 järgi ei läinud tervisekahjustuse hüvitamise kohustus kostjale üle, ei kuulu hagi rahuldamisele ning ringkonnakohus ei käsita asjaolusid, tõendeid ja poolte esitatud väiteid vaidluse sisu kohta.
34. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 järgi kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS 60 lg 1 järgi mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Advokaadi abi eest tasumist poolele, kelle kasuks otsus tehti, reguleerib TsMS § 61 lg 1, mis sätestab samuti vajalike ja põhjendatud kulude hüvitamise põhimõtte. TsMS § 61 lg 1 p 1 alusel tuleb õigusabikulude hüvitamisel varalise nõude osas arvestada seaduses sätestatud 5% piirmäära, mis hõlmab kõiki kohtuastmeid. Kostja palus hagejalt välja mõista õigusabikulude hüvitamiseks 10 098 krooni. Arvestades hagi hinda TsMS § 48 lg 1 p 4 järgi, tuleb hagejal kostjale hüvitada õigusabikuludest 1077 krooni. Ülejäänud osas jäävad poolte kohtukulud nende enda kanda. Ü. Jänes T. Kollom A. Tänav 6