) § 430 lõike 1 kohaselt käesoleva kompromissiga (edaspidi Kompromiss). 1.6.Pooled Osaühing KAURITEL (registrikood xxx) ja OÜ Q-haus Baltic (registrikood xxx) on kokku leppinud, et peale käesoleva kompromissi jõustumist ja täitmist puuduvad pooltel Osaühingul KAURITEL (registrikood xxx) ja OÜ-l Q-haus Baltic (registrikood xxx) tsiviilasjast nr 2-19-1873 tulenevad mistahes täiendavad otsesed või kaudsed rahalised või mitterahalised nõuded või pretensioonid teise poole vastu.
Asjaolud
) § 430 lõike 1 kohaselt käesoleva kompromissiga (edaspidi Kompromiss). 6. Pooled on kokku leppinud, et peale käesoleva kompromissi jõustumist ja täitmist puuduvad pooltel tsiviilasjast nr 2-19-1873 tulenevad mistahes täiendavad otsesed või kaudsed rahalised või mitterahalised nõuded või pretensioonid teise poole vastu. Pooled paluvad kohtul lõpetada käesoleva tsiviilasja menetluse ning kinnitada kohtulik kompromiss. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud
lg 1 punktis 4 ning
§s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Hageja palub
lg 2 punkti 1 ja lg 3 alusel poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist summas 550 eurot. Samuti palub hageja
Pooled välistavad
lõike 4 alusel kokkuleppel kompromissi kinnitava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise õiguse. Kohtumääruse põhjendused 2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt
lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused kompromissi kinnitamata jätmiseks. Kompromiss tuleb kinnitada ning menetlus lõpetada. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab tsiviilasjas menetluse. Vastavalt
§-le 432 on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, mistõttu ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle. 3.
lg 4 järgi tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti.
lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on kompromisslepingus taotlenud poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist. Hagilt kuulus tasumisele riigilõiv 1100 eurot. Kohus määrab sellest poole (550 eurot) tagastamise hagejale. Hageja on hagilt tasunud riigilõivu ettenähtust enam 50 eurot. Hagilt kuulus tasumisele riigilõiv 1100 eurot, hageja tasus riigilõivu 1150 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 150 lg 1 p 1 alusel on hagejal õigus saada riigilõiv tagasi hagilt enam tasutud osas ehk 50 eurot. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus enam tasutud riigilõivu 50 eurot tagastamise hageja märgitud kontole. 3/4 4.
lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissist nähtuvalt on pooled kokku leppinud, et kostja tasub hagejale 240 eurot hageja õigusabi kulude katteks ning 550 eurot ½ riigilõivu katteks. Seega jäävad poolte ülejäänud menetluskulud poolte endi kanda. 5.
lg 4 sätestab, et poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kokkuleppeliselt
Seetõttu ei saa käesoleva kohtumääruse peale esitada määruskaebust. /allkirjastatud digitaalselt/ Ants Mailend kohtunik 4/4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.