← Eesti

2-19-348/5

Obsah (11)§ 209§ 210§ 211§ 212§ 214§ 215§ 218§ 219§ 60§ 116§ 33

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Vallo Kariler Kohtujurist Antero Maksing Määruse tegemise aeg ja koht 18. aprill 2019. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-348 Tsiviilasi U

§ 209

lg 2); - esitama pankrotiavalduse, kui likvideeritava osaühingu varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks (

§ 210

); - koostama lõpetamisotsuse vastuvõtmisest alates kolme kuu jooksul majandusaasta aruande koosseisu kuuluva bilansi kohta sätestatut järgides likvideerimise algbilansi ja seda selgitava aruande, mis sisaldab raamatupidamise aastaaruande lisade puhul ettenähtud andmeid (

§ 211

lg 2); - koostama majandusaasta aruande osaühingu lõpetamise ajaks lõppeva ning iga lõpetamisjärgse majandusaasta lõpu seisuga (

§ 211

lg 3); - avaldama viivitamatult teate osaühingu likvideerimismenetlusest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning saatma teadaolevatele võlausaldajatele likvideerimisteate; likvideerimisteates tuleb märkida, et võlausaldajad esitaksid oma nõuded nelja kuu jooksul teate avaldamisest (

§ 212

); - - rahuldama osaühingule teada olevad võlausaldajate nõuded, sõltumata nõuetest teatamisest (

§ 214

lg 1); koostama pärast kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist lõppbilansi ja likvideerimisel järelejäänud vara jaotusplaani (

§ 215

lg 1); esitama lõppbilansi ja vara jaotusplaani osaühingu asukohas tutvumiseks kõigile osanikele ja sellest osanikele teatama (

§ 215

lg 3); esitama avalduse osaühingu kustutamiseks äriregistrist pärast likvideerimise lõpetamist, kuid mitte varem kui kuue kuu möödumisel osaühingu lõpetamise äriregistrisse kandmisest ja likvideerimisteate avaldamisest ning kolme kuu möödumisel lõppbilansi ja vara jaotusplaani osanikele tutvumiseks esitamisest osanikele teatamisest ja tingimusel, et osaühing ei osale Eestis poolena üheski käimasolevas kohtumenetluses (

§ 218

lg 1); andma osaühingu dokumendid hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule usaldusväärsele isikule (

§ 219lg 1).

Kohtu määratud isikut, kes ei täida oma ülesandeid nõuetekohaselt või ei järgi kohtu antud korraldusi, võib kohus trahvida ja isiku ametist vabastada (TsMS § 477²). MENETLUSE KÄIK 1. U P (avaldaja) esitas 08.01.2019 Tartu Maakohtu registriosakonnale avalduse OÜ Venthooldus (kustutatud; puudutatud isik I) likvideerimismenetluse läbiviimiseks ja likvideerija määramiseks. Registriosakond edastas avalduse TsMS § 119 järgi lahendamiseks 2

(5)2-19-348 Harju Maakohtule. Avalduse kohaselt on puudutatud isik I 25.07.2017

§ 60lg 3 alusel registrist kustutatud.

Puudutatud isikul I on jaotamata vara. Registrist kustutamisega seisuga oli avaldaja puudutatud isiku I osanikuks. Avaldaja ei esitanud kohtule andmeid riigilõivu tasumise kohta, ei lisanud avaldusele likvideerija nõusolekut ega seisukohta tasu ja kulude hüvitamise osas.

  1. Kohus jättis avalduse 18.03.
  2. a määrusega käiguta ja määras avaldajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, samuti uue likvideerija kandidaadi leidmiseks või ettemaksu tasumiseks. Kohus toimetas avalduse kätte ka puudutatud isiku I teisele osanikule ja viimasele juhatuse liikmele (puudutatud isik II) ning määras talle tähtaja seisukoha esitamiseks.
  3. Avaldaja esitas 21.03.2019 likvideerija kandidaadiks vandeadvokaadi Ahti Kuuseväli ja esitas kohtule tema kirjaliku nõusoleku. Avaldaja tasus avalduselt riigilõivu 50 eurot ja teatas, et likvideerija ei soovi tasu ega kohtu poolt hüvitatavate kulude kindlaks määramist. Puudutatud isik II kohtule likvideerimise osas omapoolset seisukohta ei esitanud. KOHTU PÕHJENDUSED
  4. Kohus otsustab likvideerimismenetluse algatamise ja likvideerija määramise tsiviilkohtu-menetluse seadustiku (eespool ja edaspidi TsMS) § 475 lg 1 p 11 alusel hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 sätestab, et hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Juhindudes TsMS § 477 lg-st 7 kontrollib kohus avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Kohus, tutvunud esitatud avaldusega ja selle täiendustega, leiab, et avaldus vastab TsMS-i nõuetele ja ei esine TsMS §-s 371 sätestatud menetlusse võtmisest keeldumise aluseid. Kohus võtab avalduse menetlusse.
  5. Äriseadustiku (eespool ja edaspidi

) § 60 lg 5 kohaselt, kui pärast äriühingu registrist kustutamist ilmneb, et äriühingul oli vara ja vajalikud on likvideerimisabinõud, võib registripidaja otsustada likvideerimise. Äriühingu võlausaldaja nõudel võib likvideerimise pärast äriühingu registrist kustutamist ette võtta üksnes juhul, kui registripidaja ennistab võlausaldaja jaoks likvideerimise taotlemise tähtaja tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Avalduses viidatud

§ 218käesoleval juhul ei kohaldu.

Äriregistri kohaselt on avaldaja puudutatud isiku I osanik, mistõttu saab avaldajat pidada huvitatud isikuks ning likvideerimismenetluse algatamiseks ei ole vajalik tähtaja ennistamine.

  1. Kuna puudutatud isikul I on vara, leiab kohus, et avaldus likvideerimismenetluse algatamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Likvideerimismenetluse läbiviimiseks tuleb määrata selleks sobilik likvideerija, kellel on piisavad oskused ja teadmised äriühingu likvideerimiseks. TsMS § 603 lg 1 kohaselt võib kohus likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline oma ülesandeid vajalikul tasemel täitma. Kohus määrab likvideerijaks avaldaja pakutud kandidaadi vandeadvokaadi Ahti Kuuseväli. Likvideerija kandidaat on andnud nõusoleku enda likvideerijaks määramiseks (TsMS § 603 lg 3). Kohus leiab, et isik vastab TsMS § 603 lg 1 nõuetele ja on vandeadvokaadina eelduslikult võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis välistaksid vandeadvokaadi Ahti Kuuseväli likvideerijaks nimetamise. Kohus ei tuvastanud, et isiku suhtes oleks kohaldatud ettevõtlus-, tegutsemis- või ärikeeldu. Likvideerija elukoht on Eestis.
  2. Likvideerijal on juhatuse või seda asendava organi õigused ja kohustused, mis ei ole vastuolus likvideerimise eesmärgiga. Likvideerija õigused ja kohustused on sätestatud

§-s 209 – 220. Sealjuures on likvideerija kohustatud korraldama juriidilise isiku raamatupidamist, 3

(5)2-19-348 sh koostama majandusaasta aruande ja esitama selle registrile. Kui ilmneb, et juriidilise isiku varast ei jätku nõuete rahuldamiseks, on likvideerija kohustatud esitama pankrotiavalduse. Pärast vajalike eelduste täitmist peab likvideerija esitama avalduse juriidilise isiku registrist kustutamiseks. Kui likvideerijal ei õnnestu dokumentidele hoidjat leida, on likvideerija kohustatud need hoiule võtma.
  1. Tulenevalt TsMS §-st 477² teostab kohus likvideerija üle järelevalvet ja määrab likvideerijale tähtajad aruannete esitamiseks. Kohtul on igal ajal õigus nõuda likvideerijalt teavet ülesannete täitmise kohta. Likvideerija tegevus lõpeb juriidilise isiku registrist kustutamisega, millest tuleb kohut viivitamata teavitada. Pärast tegevuse lõpetamist (likvideerimise lõppu) tuleb kohtule esitada lõpparuanne ülesannete täitmise ja likvideerimise käigu kohta (sh kirjeldada läbiviidud toiminguid, hinnang juriidilise isiku maksevõime kohta ja nimetada muud olulised asjaolud, millel on likvideerimismenetluse seisukohast tähtsust). Aruande koostamisel tuleb lähtuda menetlusdokumendile esitatud nõuetest ning viidata tsiviilasja numbrile. Kui juriidilise isiku likvideerimine ei ole määruse tegemisest 9 kuu jooksul lõppenud ja isikut ei ole registrist kustutatud, tuleb likvideerijal esitada kohtule aruanne likvideerimise käigu kohta hiljemalt määruse resolutsioonis märgitud kuupäevaks. Aruandes tuleb anda ülevaade likvideerimise senise käigu kohta, esitada seisukoht pankrotiavalduse esitamise vajalikkuse või majandusaasta aruande esitamise osas ning teatada põhjus, miks likvideerimist ei ole lõpule viidud. Järgnevad vahearuanded tuleb esitada iga poole aasta järel alates nimetatud kuupäevast kuni ametiaja lõpuni ning juriidilise isiku registrist kustutamisel esitada lõpparuanne. Kohus hoiatab, et TsMS § 477² lg 2 alusel kohtu määratud isikut, kes ei täida oma ülesandeid nõuetekohaselt või ei järgi kohtu antud korraldusi, võib kohus trahvida ja isiku ametist vabastada.
  2. Lähtudes TsMS § 605 lg 1 esimesest lausest võib likvideerija nõuda talle tekkinud kulutuste hüvitamist ja tasu oma tegevuse eest. Ülesannete täitmisega seotud kulud tuleks enamasti katta juriidilise isiku vara arvel, kuna tegevus toimub juriidilise isiku huvides. Likvideerija on avaldajaga saanud kokkuleppele tasu osas ega soovi tasu ja kulude kindlaksmääramist kohtu poolt. Sellest tulenevalt ei ole likvideerijal võimalik hiljem nõuda likvideerimiskulude ja tasu maksmist likvideeritavalt ühingult ega muudelt isikutelt vaatamata sellele, et juriidilise isiku varast ei tarvitse likvideerijale tekkinud kulutuste hüvitamiseks ja tasu maksmiseks jätkuda.
  3. Menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 6 alusel puudutatud isiku I kanda. Kohus määrab TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel tsiviilasja materjalide põhjal kindlaks, et avaldajale tuleb menetluskuluna hüvitada avalduselt tasutud riigilõiv 50 eurot. Teisi menetluskulusid toimiku materjalidest ei nähtu. Puudutatud isikul II hüvitatavaid kulusid tekkinud ei ole.
  4. Kohus saadab kohtulahendi likvideerija ametisse määramise kohta registriosakonnale kande tegemiseks (

§ 116lg 2, § 208 lg 2) Ts

MS § 606 lg 1 näeb ette, et TsMS 59. peatükis nimetatud määrused kehtivad ja kuuluvad täitmisele alates edastamisest juriidilisele isikule. Kohus tunnistab käesoleva määruse alates selle edastamisest avaldajale ja puudutatud isikutele viivitamata täidetavaks.

§ 33

lg 1¹ kohasel teeb registripidaja kandeid jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluva kohtulahendi alusel. Seega ei sõltu isiku ametisse nimetamine ja kande tegemine kohtumääruse jõustumisest (TsMS § 478 lg 4 teine lause). Likvideerija esindusõigus tekib hetkest, mil isik on kohtu poolt nimetatud ja kohtumäärus on hakanud kehtima. TsMS § 478 lg 5 kohaselt kehtivad hagita menetluses tehtavad isiku ametisse nimetamise määrused kõigi isikute suhtes. Registrisse kande tegemisel ei ole esindusõiguse tekkimise aspektist õiguslikku tähendust. 4

(5)2-19-348 Äriühingu õigusvõime ennistub tagasiulatuvalt, tekkinud õigusi ega kohustusi ei loeta vahepealse registrist kustutamisega lõppenuks (vt Riigikohtu 10.11.
  1. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-88-10, p 11; 02.06.
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-10, p 15).
  3. Isiku määramise määruse peale võivad avaldaja, puudutatud isik II ja juriidiline isik esitada määruskaebuse. / allkirjastatud digitaalselt / Vallo Kariler kohtunik* ** Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja ** kohtu aadress: Lubja 4, 10115 Tallinn; infotelefon 6 200 100 menetlusdokumentide esitamine: www.e-toimik.ee või hmktallinn.menetlus@kohus.ee 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.