Obsah (6)

§ 424§ 199§ 68§ 74§ 75§ 78

1-19-797 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. veebruar 2019, Tallinn Kriminaalasja number 1-19-797 (18230200610) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekr

§ 424

lg 1 järgi Kokkuleppemenetluses Katrin Tron Süüdistatav Valeri Zamjatin Kaitsja Ik: 38706190247, EV kodanik, emakeel: vene keel, põhiharidus; töökoht: XXX, elukoht: XXX. Tõkend: tõkendit kohaldatud ei ole, kahtlustatavana kinni peetud 08.09.2018 kuni 09.09.2018, s.o 2 päeva. Varasem karistatus: 2 kehtivat kriminaalkaristust, viimati Harju Maakohtu 08.11.2011 otsusega

§ 199lg 2 p 9 järgi vangistus 1 aasta 11 kuud 21 päeva.

Kohtueelsel menetlusel advokaat Kristina Suvalova RESOLUTSIOON 1. Valeri Zamjatin süüdi tunnistada

§ 424

lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 8 (kaheksa) kuud. 2.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistus, s.o Valeri Zamjatini kahtlustatavana kinnipidamise aeg 08.09.2018 kuni 09.09.2018, s.o 2 (kaks) päeva, lugedes ära kandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 7 (seitse) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. 3.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel jätta Valeri Zamjatinile mõistetud ja ära kandmata karistus, s.o tähtajaline vangistus 7 (seitse) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva Valeri Zamjatini suhtes kohaldamata, jättes selle karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et Valeri Zamjatin temale määratud 8 (kaheksa) kuuse katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ja mille jooksul peab Valeri Zamjatin täitma

§ 75

lg 1 p-des 1 kuni 6 ettenähtud kontrollnõudeid Tallinna Vangla Ida-Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (Tartu mnt 85, Tallinn, tel: 612 77 58). 4. 5. 6. 7.

§ 75

lg 1 p-de 1, 2, 3, 4, 5, 6 kohaselt kohustada Valeri Zamjatinit järgima katseajal kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas: XXX; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla IdaHarju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 78

p 1 kohaselt arvestada Valeri Zamjatinile määratud 8 kuuse katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 20.02.

1. Valeri Zamjatinilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p-de 4 ja 9; § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg-te 1 ja 3 alustel:  teise astme kuriteos süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha 810 (kaheksasada kümme) eurot;  määratud kaitsjale kohtueelsel menetlusel makstud tasu 90 (üheksakümmend) eurot, s.o kokku menetluskulu 900 (üheksasada) eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos näidatud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „Valeri Zamjatin, 1-19-797, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos arveldusarvete numbrite ja viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel Valeri Zamjatini poolt avaldatud elukoha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõend: CD plaat fotodega sündmuskohalt, mis on kinnitatud kriminaaltoimiku tagakaane külge, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS
2. peatüki
3. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Süüdistuse sisu Valeri Zamjatinit süüdistatakse selles, et tema tahtlikult juhtis 08.09.2018 kella 09.43 ajal Tallinnas, Majaka põik 9 maja juures mootorsõidukit Lexus registreerimismärgiga XXX XXX olles joobeseisundis (alkoholijoove 0,91 mg/l laiendmääramatusega ± 0,09 mg/l – lõplik tulemus 0,82 mg/l). Oma sellise käitumisega rikkus Valeri Zamjatin liiklusseaduse (edaspidi LS) § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning LS § 69 lg 2 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. Seega Valeri Zamjatin pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu Juhindudes Kr

MS § 245 sätetest on 25.01.2019 Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Katrin Tron, süüdistatav Valeri Zamjatin ja tema kaitsja Kristina Suvalova sõlminud järgneva kokkuleppe:

§ 424

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 8 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistuse hulka eelvangistus 08.09.2018 kuni 09.09.2018, s.o 2 päeva, seega ära kandmata on 7 kuud ja 28 päeva vangistust. Kohaldades

§ 74lg.

1 ja lg. 3 sätteid, määrata, et vangistust ei pöörata täitmisele, kui V. Zamjatin ei pane 8 kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§ 75lg 1 kontrollnõudeid.

Käitumiskontrolli ajal on süüdimõistetu kohustatud järgima

§ 75

lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö-, või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päevast. Kriminaalmenetluse kulud: a. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 810 eurot; b. Kaitsjatasu summas 90 eurot; c. Kohtumenetluse kulud: kohtumenetluses tekkivad kohtumenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda, kuid eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada. Süüdistataval tuleb tasuda kriminaalmenetluse kulud - kohtueelses menetluses kogusummas 900 eurot, millele lisanduvad kohtumenetluses tekkivad, kuid kokkulepe sõlmimise ajal veel teadmata kulud, alates kohtuotsuse jõustumisest ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul igakuiste maksetena. Andmed asitõendite ja muude kriminaalmenetluses äravõetud objektide kohta: CD plaat fotodega on toimiku juures. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud kohtule esitatud kokkuleppe ja kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse (KrMS § 245, § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313) sätteid järgides. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et süüdistatav kuulub talle

§ 424

lg 1 järgi süüks arvatud kuriteos süüdimõistmisele ja talle tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/