KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 3.aprill 2019 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-17-5428 Kohtunik Larissa Prokopenko Sekretär, tõlk Ingrid Koddo, Olga Nõmmemees Prokurör Margit Luga (kirjalik arvamus) Kohtuasi Viru Vangla materjalid Dmitry Ragozini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega Süüdimõistetu Dmitry Ragozin, isikukood: 38404262218, kannab karistust Viru Vanglas Kaitsja Asja läbivaatamise kuupäev Valeriy Gimaev 03.04.2019 avalikul kohtuistungil RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta Dmitry Ragozin talle mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelvalvega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 12.03.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Dmitry Ragozini tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Dmitry Ragozin on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 21.06.2017 kohtuotsusega KarS § 184 lg 2 p 2; § 188 lg 2 p 2 järgi ja karistati KarS § 64 lg 1, 65 lg 2 alusel 4 aasta 2 kuu vangistusega. Karistuse kandmise algus 15.02.2017 ja lõpp 15.04.2021. Dmitry Ragozin andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. 1
(4)Kinnipidamisasutusest Dmitry Ragozini kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetul on kolm distsiplinaarkaristust. Vabanemise korral asub kinnipeetav elama vanemate juurde munitsipaalkorterisse aadressile xxx. Vanemad on andnud oma nõusoleku elektroonilise järelevalve seadme paigaldamiseks nende koju. Korter vastab elektroonilise valve paigaldamise tingimustele. 30.10.2017 edastas vangla PPA-le ettepaneku kinnipeetava elamisloa tühistamiseks ja lahkumisettekirjutuse tegemiseks. Käesoleva ajani on otsus veel tegemata. Isikul on kesk-eriharidus. On õppinud keevitaja, arvutiteeninduse ja laohoidja erialasid. Osaleb riigikeele A2 taseme õppes. Töötas vabaduses enamasti mitteametlikult ehitusel. Ametlikult töötas viimati
- a. Vanglas töötas koristajana. Vanglas toetab materiaalselt ema. Võlgnevused on tasutud ja vabanemisfondis on xxx eurot. Varasemalt on olnud xxx praeguseks hetkeks on xxx. Vabanemisel on garanteeritud töökoht xxx OÜ-s xx. Vanemad on valmis poega toetama moraalselt ja materiaalselt. Lähivõrgustikku kuuluvad vanemad. Suhte ednise elukaaslase ja ühise lapsega on katkenud. Tunnistab, et varem oli suhtlusringkonnas kuritegeliku mineviku isikuid, kellega praegu enam ei suhtle ja tahab üldse kogu suhtlusringkonna välja vahetada ja oma elustiili muuta. Isik on kriminaalkorras karistatud
- korda varavastase kuritegude eest. Praegu kannab karistust narkokuriteo eest. Kinnipeetav väidab, et alkoholi tarvitamine ei ole tema jaoks kunagi olnud probleemiks. Vabaduses tarvitas erinevaid narkootikume. Diagnoositud on opiaatide sõltuvus. Vabaduses on viibinud metadooni asendusravil ja rehabilitatsioonikeskuses. Üks kord karistatud NPALS §15´1 järgi. Kaks korda on karistatud narkootikumide käitlemise eest. Tahab tegeleda enda sõltuvusprobleemiga, vanglas on lõpetanud metadooni tarvitamise. Viru vanglasse saabudes sai pidevat ravi krooniliste haiguste tõttu. Jätkab ravi ka vanglas viibimisel ning vajab ravi ka vabanemisel. Psühhiaatrilised probleemid seotud narkootikumide kroonilise kasutamisega. Läbis sõltlastele mõeldud sotsiaalprogrammi "Eluviisitreening". Tulevikuplaaniks on töö, kodu, pere. On varem määratud käitumiskontrolli alla, kuid on sooritanud uue kuriteo. Vanglas on muidu kõigi ametnike suhtes viisakas ja sõbralik. Praegu on vähemalt sõnades tugev motivatsioon kuritegelik eluviis lõpetada ja minna edasi normaalse inimese eluga, aga teab, et kõik sõltub temast endast ja tema tugevusest loobuda narkootikumidest. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 22% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 0%. Võttes arvesse seda, et PPA on algatanud menetluse Dmitry Ragozini pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamise menetluse, ei toeta vangla D. Ragozini ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Dmitry Ragozin taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kaitsja toetab oma kaitsealust. Prokurör pole nõus isiku ennetähtaegse vabastamisega elektroonilise järelevalve alla. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsa arvamuse ning arvestades prokuröri kirjalikku arvamust, leiab, et Dmitry Ragozin tuleb jätta elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendamata ja liialt ennatlik. KarS § 76 lg 4 alusel, tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse 2
(4)läbivaatamisel arvesse kõik süüdlase isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetul on 2 kehtivat kriminaalkaristust narkokuritegude toimepanemise eest. Kehtivaid distsiplinaarkaristus on 3. Isikul on vabanemisel olemas elukoht ja garanteeritud töökoht. Tegu on narkosõltlasea. Ennetähtaegse vabanemise korral asub süüdimõistetu elama vanemate juurde aadressile xxx. Vangla on teinud PPA-le ettepanelku tühistada isiku pikaajaline elamisluba, mille kohta otsus veel puudub. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). See tingimus pole täidetud, kuna isikul on 3 kehtivat distsiplinaarkaristust. Kohus peab positiivseks seda, et isik on vangistuses olnud hõivatud tööga ja riigikeele õppimisega, samuti osalenud sotsiaalprogrammis. Samas puudub kohtul alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. Dmitry Ragozin pani toime esimese raskusastme narkokuriteo. Kuriteo soodusteguriks oli sõltuvusainete tarvitamine. Tegu on narkosõltlasega, kes võib vabaduses taas hakata tarvitama narootikume ning toime panema kuritegusid. Arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla õigustatud. Kohus on seisukohal, et süüdimõistetu puhul, kes on karistatud suures koguses narkootilise aine käitlemise eest, ei ole kohtul alust arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal. Kohus leiab, et toimepandud kuriteo asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk suur. Kohus ei näe ühtki alust, miks sellist isikut tuleb vabastada enne tähtaega, ja kuidas kriminaalhooldus saaks maandada uue kuriteo toimepanemise riski. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 15.04.2021, ärakandmiseks on veel 2 aastat vangistust, mis on pikk aeg. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Sealjuures on järelejäänud vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest, õppida või töötada. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise 3
(4)võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo 3-1-1-12-17 p 20). Samas on värskemas kohtupraktikas (RKKKm 3-1-1-12-17 p 21) selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Nii hindabki käesoleval juhul kohus süüdimõistetu pingutusi (kindel elukoht, töökoht ja lähedaste olemasolu ning tööhõives ja riigikeele õppes osalemine) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Kohtul ei teki antud juhul veendumust, et süüdimõistetu võiks vabaduses seadusekuulekalt elada. Sellise veendumuse tekitab eelkõige tema poolt toime pandud kuritegude korduvus ja asjaolud. Tegu on narkosõltlasega, kes pani kuritegusid toime narkootikumide ostmiseks ning kasvatas ka ise kanepit. Nii eksisteerib suur risk, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Samuti nätab distsiplinaarkaristuste olemasolu seda, et isik ei suuda alluda kehtestatud normidele. Kohus rõhutab, et isiku ennetähtaegsel vabastamisel kriminaalhoolduse alla on tegemist riigi poolt ellu kutsutud institutsiooniga tagamaks järelevalvet kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise üle ning soodustamaks isiku sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Samas peab kohtul tekkima veendumus, et vabastatav isik on kriminaalhooldusele sobilik. Kui aga süüdimõistetud isik ei suuda hoida end käitumast seadusekuulekalt, näitab see vaid tema veendumusi ja hoiakuid õiguskorra suhtes. Isiku ennetähtaegsele vabanemisele on vastu nii vangla kui ka prokuratuur. Seega on kohus seisukohal, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kohus on käesoleval ajal veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Dmitry Ragozini temale Viru Maakohtu 21.06.2017 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Larissa Prokopenko 4
(4)