MS § 426, § 432, kohus määras: Jätta Suleiman Dungurov vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Määruse ärakirjad edastada süüdimõistetule, tema kaitsjale ja Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 27.02.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Suleiman Dungurov`i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise järelevalve alla. 1 Suleiman Dungurov tunnistati süüdi Harju Maakohtu kohtuotsusega üldmenetluses
lg 2 p 1, 2 järgi ning mõisteti karistuseks 6 aastat vangistust.
lg 1 alusel mõistetud karistusest loeti kantuks eelvangistuses viibitud aeg, lugedes karistuse kandmise alguseks Suleiman Dungurovi kinnipidamise päev s.o 04.03.2016.a. Ringkonnakohus jättis 24.04.2017 a. kohtuotsusega isiku karistuse muutmata. Kohtuotsus jõustus 05.09.
lg2 p4 - otsima endale töökoha, omandama üldhariduse või eriala kohtu määratud tähtajaks -arvestades vajadust sisustada oma aeg mõtestatud ja eesmärgipärase tegevusega on kinnipeetaval otstarbekas asuda võimalikult väikse aja möödudes pärast vabanemist tööle (kuni ühe kuu jooksul);
lg2 p7 - mitte viibima kohtu määratud paikades ega suhtlema kohtu määratud isikutega - võimalike negatiivsete mõjutuste vältimiseks peab kinnipeetav vältima kontakte kriminaalkorras karistatud isikutega;
lg2 p9 - alluma elektroonilisele valvele, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud – alluma elektroonilisele valvele 6 (kuue) kuu jooksul elektroonilise järelevalveseadme keha külge kinnitamise päevast arvates. 3 Prokurör selgitas kirjalikus seisukohas, et lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatab, et ei soovi võtta osa Suleiman Dungurovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Suleiman Dungurovi ennetähtaegset vabastamist. Süüdimõistetu Suleiman Dungurov selgitas kohtuistungil, et ta on oma varasemast elust järeldusi teinud. Ta ei ole väga noor inimene, seega saab aru, et tuleb asuda seadusekuulekale elule. Vangistuses ta töötab, õppis, läbid ürogramme ja vestlusi.Talle on vabaduses tagatud töökoht, elukoht. Tal on abikaasa ja lapsed. Kõik see om tema jaoks tähtsamad asjaolud. Kaitsja toetas oma kaitsealust. Kaitsja leiab kokkuvõtlikult, et kõik eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks on täidetud. Isiku käitumine vanglas on laitmatu, ta on seal hõivatud ka kasuliku tegevusega. Isiku perspektiivid vabaduses on väga head. Isikul on pere, elu- ja töökoht. Seega puuduv teave, mille alusel saaks jätta isik vabastamata. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu, tema kaitsja ning arvestades prokuröri kirjalikku seisukohta, leiab, et Suleiman Dungurov tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine põhjendatud.
lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumine nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus annab hinnangu isiku käitumisele enne vangistust. Enne vangistust oli isikul pere, elukoht ja ta on juhatuseliige firmas xxx (registreeritud 2005) ning enda sõnul on seotud ka muude äridega. Isik vabanes 2015 aastal Soomes vanglast ning uus narkokuritegu oli toime pandud peale vabanemist aasta jooksul. Isik paneb toime samalaadseid kuritegusid, narkokuriteod ( vangla toimik lk 5-39 kohtuotsus), nimelt kohtuotsusest nähtub, et isik on varasemalt toime pannud narkokuriteo ja kandis karistust Soomes. Isikul on kuriteos olnud oma roll, mis on kohtuotsuses näidatud, ja ei ole tuvastatav oleks teiste poolt mõjutatav. Käideldud aine on fentanüül, raske narkoaine. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetul on üks kriminaalkaristus. Samas nähtub vangla esitatud iseloomustusest (3-t korda kannab vangla karistust), et isik on oma elus osa ajast veetnud kinnipidamisasutustes ehk isikul on vangla kogemus. Vangla iseloomustusest nähtub, et isik vabanes Soomes karistuse kandmiselt, mis on kinnitatud kohtuotsusega. Väärteokaristused puuduvad. Kohtu hinnangul asjaolu, et isik vabanes 2015 a Soomes karistuse kandmiselt ja pool aastat hiljem alustas uue kuriteoga, näitab seda, et isik ei ole olnud motiveeritud elama 4 õiguskuulekat elu ega järgima ühiskonnas kehtivaid reegleid ja norme. Vangla iseloomustuse kohaselt on isik olnud varasemalt allutatud kriminaalhooldusele ja korduvalt viibinud vanglas. Isik ei tarvita ise narkootikume vaid tema jaoks on sellel siis vaid äriline eesmärk. Kohtuhinnangul omab isik kriminaalset mõtteviisi ja käitumist ning tema poolt toimepandud kuritegu ei olnud juhusliku laadi. Isiku käitumisest enne vangistust tuleneb, et lähedastel ei olnud isikule olulist positiivset mõju. Nüüd hindab kohus isiku käitumist vangistuse ajal ja kuidas vangistuse ajal tuvastatud riskid on vähenenud. K-raha andmetele on 12.02.2019 seisuga tasumata nõue summas 296 183.29 eurot, mida tasub jooksvalt koos alimentidega. Positiivne, et isik vangistuse ajal tegeleb rahalise kohustuse täitmisega, samas kujundab suure rahalise kohustuse olemasolu eraldi riski uute eriti narkokuritegude toimepanemiseks. Vangistuse jooksul on Suleiman Dungurov on töötanud 16.02.2018 koristajana, 08.03.2018 alustas tööd hooldajana ning töötab kuni praeguseni, 08.06.2018- 10.09.2018 töötas EVT-s. 08.01.2018 alustas riigikeele A1 taseme õpet, läbis õppe edukalt 30.04.2018 ning 28.09.2018 alustas riigikeele A2 taseme õpet. 11.09.2018 ja 02.10.2018 läbis kriminaalhooldajaga struktureeritud vestlused narkootikumide käitlemise ja ühiskonna ohustatuse vahelise seose mõistmiseks. 03.09.2018 alustas õpinguid abikoka erialal. Isikul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Vangla iseloomustuses on märgitud Viha juhtimise programmi läbimine. Isiku käitumine vanglas on väga hea ja see on oluline eeldus ennetähtaegseks vabastamiseks. Ülalnäidatud asjaolud osutavad, et isik on vangistuses teinud pingutusi enda hoiakute muutmiseks. Samas tuleb juhtida tähelepanu, et isiku kasulik tegevus hõlmab ajavahemikku alates veebruarist 2018 ehk sellest käesoleva ajani on möödunud veidi rohkem kui aasta. Kohus märgib, et isikute hoiakute ja elustiili korrigeerimiseks on see lühike aeg ja kohtul ei ole veendumust, et positiivsed hoiakud on isiku poolt kindlalt ja lõplikult vastu võetud. Kohus seisukohal, et isiku poolt vangistuse ajal tehtud pingutuste tähendust ja mõju ei tohi ega saagi eirata, samas ei leia kohus, et läbitud õppimised, töö ja programmid oleks piisav uue eriti narkokuriteo toimepanemise riski oluliseks vähendamiseks. Nüüd hindab kohus, millised on isiku perspektiivid vabaduses. Tema võimalused vabaduses on iseenesest head – pere, elu- ja töökoht. Need asjaolud annavad aluse loota, et isiku hoiakute muutmiseks on loodud teatud eeldused, ehk kinnipidamisasutuse poolt on isikule antud teadmised ja oskused oma käitumise korrigeerimiseks. Kinnipeetav omab isikut tõendavat dokumenti välismaalase pass, VD0015383 kehtivusega kuni 12.05.2020. Kinnipeetaval on garanteeritud töökoht abikokana firmas xxx. Vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda aadressile xxx. Elukoht on kriminaalhooldaja kontrollitud, sobib ka elektroonilise järelevalveseadme paigaldamiseks. Korteriomanik ja abikaasa on andnud nõusoleku elektroonilise valveseadme paigaldamiseks ja isiku antud aadressile elama asumiseks. Kohus nõustub, et tuvastatud asjaolud on positiivsed ja olulised isiku resotsialiseerimise seisukohast. Kohus loeb positiivseks asjaolu, et kinnipeetaval on olemas vabanemisjärgne kindel elukoht, toetav tugivõrgustik ja garanteeritud töökoht. 5 Samas märgib kohus, et kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole õigustatud ning oleks ennatlik. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). See tingimus on täidetud, kuna isikul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. Arvestades kinnipeetava poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ja isiku varasemat käitumist (kuni aasta 2015 kandis isiku karistust narkokuriteo eest Soomes), ei ole kohtu hinnangul Suleiman Dungurov`i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine õigustatud. Kohtul puudub alus arvata, et süüdimõistetu puhul, kes on peale vanglakaristusest vabanemist aasta jooksul pannud toime uue samalaadse kuriteo, oleks piisav mõjutamiseks, kui karistusest on ära kantud selle veidi üle poole. Isiku varasemad hoiakud kriminaalses elus on kujunenud pikema ajal jooksul ja on jõudnud isikusse süveneda. Iseenesest fakt, et isik on vanglas teinud pingutusi oma elu muutmiseks, ei ole veel piisav tõdemiseks, et isiku hoiakud on lõplikult muutunud ja karistuse eesmärk on täidetud. Isiku suhtes ei ole kohtul sellist veendumust, et isik ei peaks edasist karistust kandma, tekkinud. Enne vangistust oli isiku käitumine hoopis teine, vaatamata asjaolule, et kinnipeetav oli 2015 a vabanenud vangla karistuse kandmiselt alustas ta pool aastat peale seda uue samalaadse kuriteo kavandamist. Isik ei olnud kuriteos tänavadiiler ega reategelane vaid narkokuriteos oli tal oma oluline roll. Seos kuritegeliku eluga ei olnud juhuslikku ega lühiajalist laadi. Seega karistuse mõju ei ole kohtu arvates veel vastavalt eesmärgile toimunud, arvestades ära kantud karistuse osa, mis on 3 aastat kuuest. Isiku suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalsetaustaga isikud. Elektroonilise järelevalve kohaldamine ei saa ära hoida uute narkokuritegude toimepanemist. Lähtuvalt eelnevast on kohus seisukohal, et kriminaalhoolduse läbimise tõenäosus on pigem negatiivne. Seega puudub kohtul veendumus, et enne tähtaegne vabastamine elektroonilise valve alla oleks isiku suhtes õigustatud. Veel on oluline märkida, et kinnipeetav on avaldanud, et tema suhtlusringkonnas on ka kriminaalse taustaga isikuid ning ta pole avaldanud soovi nendega suhtlemise lõpetamiseks. Vangla iseloomustuse kohaselt kuulub isik kriminaalsetaustaga isikute ringi ning kinnipeetava näol ei ole tegemist mitte mõjutaja vaid kuritegude organiseerijaga. Kohus on seisukohal, et kriminaalset mõtteviisi toetavate tuttavatega suhtlemine suurendab riskikäitumist vabaduses ning ei aita kaasa kinnipeetava resotsialiseerumisele. Seega suhtlemine kriminaalset mõtteviisi omavate isikutega suurendab uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ja kohus hindab seda, kui uue kuriteo toime panemise riski. Veel on oluline märkida, et kinnipeetaval on K-raha andmetele 12.02.2019 seisuga tasumata nõue summas 296 183.29 euro ulatuses. Isikul on küll olemas garanteeritud töökoht abikokana xxx`s, kuid kohtu hinnangul ei võimalda see tema majandusliku toimetulekut piisaval määral tõsta. Seda enam, et isikul pole endal olnud vajadust narkootikumide tarvitamiseks vaid temajaoks on see äriline tegevus. Narkootikumid on kaup, mis võimaldab teenida kiiresti suurt tulu. Seega niivõrd suure võlgnevuse omamine võib isikus tekitada soovi oma majandusliku olukorra parandamiseks panema toime uue samalaadse kuriteo, mis on narkootikumide suures koguses käitlemine ning seda ei ole võimalik ära hoida ka elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Seega isiku praegune majanduslik olukord võib 6 soodustada uute kuritegude toimepanemist ja hindab seda, kui uue kuriteo toime panemise riski. Kohus leiab, et isiku kogu eelnev käitumine ja toimepandud viimase kuriteo asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline või enamgi veel. Kohus ei näe ühtki alust, miks sellist isikut tuleb vabastada enne tähtaega, ja kuidas kriminaalhooldus saaks maandada uue kuriteo toimepanemise riski. On oluline võtta arvesse, et kinnipeetava karistusaeg lõpeb 04.03.2022, s.o pea 3 aasta pärast. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise järelevalve alla liialt ennatlik. Seega ei teki kohtul veendumust, et ära kantud vangistus on isikut piisavalt mõjutanud, et ta ei paneks enam uusi kuritegusid. Kohus arvestab asjaolu, et isikul on toetav tugivõrgustik küll positiivse faktina, samas peab vajalikuks märkida, et isikul oli toetav perekond ja lähedaste toetus olemas ka enne kuritegude sooritamist. Samuti oli isik ka enne vangistust tööga hõivatud, ta oli juhatuseliige Noravires Invest OÜ ja enda sõnul tegeles muude äridega. Seega pole kohtu hinnangul toetav tugivõrgustiku olemasolu ja garanteeritud töökoht nii märkimisväärse tähendusega, et tooksid kaasa isiku vabastamise enne tähtaegselt. Olukord on selline, et kohtu arvates ei kaalu isiku käitumine vanglas ja tema vabaduses viibimise võimalused tema varasemast elukäigust tulenevaid riske. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks talle garanteeritud. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab
lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo 3-1-1-12-17 p 20). Samas on värskemas kohtupraktikas (RKKKm 3-1-1-12-17 p 21) selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Nii hindabki käesoleval juhul kohus süüdimõistetu pingutusi (kindel elukoht, tööhõives osalemine, taasühiskonnastavates tegevustes osalemine, garanteeritud töökoht, riigikeele omandamine) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks 7 vabastamiseks piisav. Kohtul ei teki antud juhul veendumust, et süüdimõistetu võiks vabaduses seadusekuulekalt elada. Sellise veendumuse tekitab peale vangistusest vabanemist uue kuriteo toimepanemine. Nii eksisteerib suur risk, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Kohus rõhutab, et isiku ennetähtaegsel vabastamisel kriminaalhoolduse alla on tegemist riigi poolt ellu kutsutud institutsiooniga tagamaks järelevalvet kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise üle ning soodustamaks isiku sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Samas peab kohtul tekkima veendumus, et vabastatav isik on kriminaalhooldusele sobilik. Arvestades kinnipeetava isikut, peale vangistusest uue kuriteo toimepanemist, tema suhtlusringkonna riski, leiab kohus, et kriminaalhooldus ei ole see meede, mis vähendaks isiku poolt uute kuritegude toimepanemise võimalikkust olulisel määral. Kohus leiab, et elektroonilise valve kohaldamine, ei hoiaks ära uue kuriteo toimepanemise riski. Seega kohus ei leia, et käesoleval ajal on karistuse eesmärgid on täidetud. Tegemist ei olnud üksiku juhusliku laadi kuriteoga, vaid isik oli süüdi mõistetud narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Elukoht, töökoht, pere oli isikul ka varem. Fakt, et isik on karistatud raske narkokuriteo eest, osutab sellele, et pere, elu- ja töökoht ei olnud siiski isiku jaoks nii olulised, et loobuda narkokuriteost, vaatamata sellele, et ta alles vabanes 1015. a vangistusest Soomes. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole käesoleval ajal kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Nii on teiste inimeste elu ja tervise kaitseks põhjendatud jätta süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes
MS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Suleiman Dungurov temale 24.04.2017 Ringkonnakohtu kohtuotseusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.