Kohustada Kaupo Veiermanni täitma katseaja jooksul
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks 1
lg 2 p 2, 4, 5 alusel määrata Kaupo Veiermannile katseajaks järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas ühe kuu jooksul pärast vabanemist; 3) jätkata psühhiaatrilist ravi. Määrus Kaupo Veiermanni suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonnale. Vabastada süüdimõistetu Kaupo Veiermann karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta menetluskulu summas 144 eurot riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Kaupo Veiermann on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 19.09.2017. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-17-6291
lg 1 p 1 järgi ja karistuseks mõistetud 4 aastat 6 kuud vangistust;
lg 2 p 3 järgi ja karistuseks mõistetud 1 aasta vangistust.
lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskema karistusega ning mõisteti liitkaristuseks 4 aastat 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati Kaupo Veiermannile mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 3 aastat vangistust. Kaupo Veiermannile mõistetud vangistuse algust arvestati alates Kaupo Veiermanni kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 22.03.
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Kaupo Veiermann temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud. Süüdimõistetul on karistust kanda rohkem kui kaks kuud (
Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kaupo Veiermanni on korduvalt kriminaalkorras karistatud eriliigiliste kuritegude toimepanemise eest. Korduvalt on Kaupo Veiermann ka vanglakaristust kandnud. Käesolevat karistust kannab süüdimõistetu kehalise väärkohtlemise eest ja raske tervisekahjustuse tekitamise eest. Karistuse kandmise ajal on süüdimõistetu riskikäitumisega tegeletud. Ta on läbinud sotsiaalprogrammi talle kohandatud viisil ning osalenud majandusabitöödel. Ta on saanud vanglas psühhiaatrilist ravi ja mõistab, et seda tuleb jätkata ka vabaduses. Alkoholi mõju enda käitumisele süüdimõistetu tunnistab. Ta usub, et suudab alkoholi tarvitamisest hoiduda. Osa individuaalses täitmiskavas planeeritud tegevusi on siiski veel läbimata. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi kinnipeetaval ei ole. Vabanemise korral on Kaupo Veiermannil kindel elukoht. Sissetuleku tagab töövõimetoetus. Tal on varasem töökogemus, kuid töösuhted on olnud lühiajalised. Rahalisi nõudeid Kaupo Veiermanni vastu ei ole. Süüdimõistetul puudub vabaduses toetav sotsiaalvõrgustik. Tema sõprusringkonda kuulusid kriminaalkorras karistatud isikud, kellega väidetavalt enam ei suhtle. Hinnates kõike eeltoodut kogumis on kohus seisukohal, et Kaupo Veiermanni vabastamine tingimisi enne tähtaega on võimalik vaatamata tema varasemale negatiivsele elukäigule. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi vangistusest tingimisi ennetähtaegse 3
lg 4 kohaselt on kõnealuse prognoosi aluseks hinnang sellele, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid (Riigikohtu 07.03.2019 lahend 1-09-14104 p 21). Karistuse kandmise ajal on Kaupo Veiermann läbinud individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevusi. Eesmärkide saavutamist on mingil määral mõjutanud tema vaimsed võimed. Tema käitumisele karistuse kandmise ajal suuri etteheiteid teha ei saa. Süüdimõistetu vabastamisega kaasnevad tagajärjed on süüdimõistetu seisukohast vaadatuna pigem positiivsed. Seaduskuulekate valikute tegemiseks vajab ta tuge, mida talle saab pakkuda läbi kriminaalhoolduse. Kokkuvõttes leiab kohus, et ülejäänud karistusajaks käitumiskontrollile allutamine võiks Kaupo Veiermanni puhul olla tulemuslikum kui järelejäänud vangistuse lõpuni kandmine. Kriminaalhoolduse näol on süüdimõistetule tagatud abi kohandumiseks ühiskonnas ning käitumiskontrollile allutamine tagab piisava kontrolli tema edasise käitumise üle.
Samaks tähtajaks peab kohus põhjendatuks allutada süüdimõistetu ka
Selleks, et vähendada uute kuritegude toimepanemise riske, tuleb talle katseajaks
Et vähendada seaduslike sissetulekute puudumisest tulenevaid võimalikke riske, peab kohus vajalikuks määrata ka
lg 2 p 4 alusel kohustuse asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas ühe kuu jooksul pärast vabanemist. Lisaks eeltoodule määrab kohus
Menetluskulud Kaupo Veiermanni tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 17.04.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.