1-18-5496 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12. detsember 2018, Tallinn Kriminaalasja number 1-18-5496 (18231700016) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi s

§ 199

lg 2 p 8, 9 järgi üldmenetluses Prokurör Triinu Olev Süüdistatav Igor Karp Kaitsja Ik: 37012230271, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel: vene keel, keskharidus, töökoht: XXX, elukoht: XXX, asukoht: Tallinna Vangla, Magasini 35, Tallinn, Harjumaa. Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 20.03.2018, vahistatud Harju Maakohtu eeluurimiskohtuniku 22.03.2018 vahistamismääruse alusel, vahistamise tähtaega pikendatud kuni 20.07.2018. Varasem karistatus: Neli kehtivat kriminaalkaristust, viimati karistati Harju Maakohtu 03.02.2016 otsusega

§ 329

järgi vangistus 6 kuud,

§ 65

lg 2 alusel moodustati liitkaristus Harju Maakohtu 29.07.2013 otsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa, s.o tähtajalise vangistuse 1 (üks) aasta 9 (üheksa) kuu ja 10 (kümme) päeva võrra ning liitkaristuseks mõisteti kohtuotsuste kogumis tähtajaline vangistus 2 (kaks) aastat 3 (kolm) kuud ja 10 (kümme) päeva, karistuse kandmise algust arvestati alates 04.02.

1. Viru Maakohtu 13.09.2017 määrusega vabastati Igor Karp temale Harju Maakohtu 03.02.2016 otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega käitumiskontrolli nõuetele, katseaeg 29.09.2017 – 14.05.2018 Vladimir Kolga 1 RESOLUTSIOON
2. Igor Karp süüdi tunnistada

§ 199

lg 2 p 8 ja 9 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 4 (neli) aastat. 2.

§ 65

lg 2 ja § 76 lg 8 alusel suurendada mõistetud karistust eelmise, s.o Harju Maakohtu 03.02.2016 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 7 (seitse) kuu ja 15 (viisteist) päevase vangistuse võrra ning mõista liitkaristuseks tähtajaline vangistus 4 (neli) aastat 7 (seitse) kuud ja 15 (viisteist) päeva. 3.

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistus, ning Igor Karbile mõistetud ja ära kandmisele kuuluva liitkaristuse, so vangistuse 4 aastat 7 kuud ja 15 päeva ära kandmist arvestada alates süüdistatava kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 20.03.

2. Igor Karbi suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata ning tühistada kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud ja ärakandmisele kuuluva vangistuse tähtaja saabumisel.
3. Kannatanu A R tsiviilhagi 2214 euro nõudes jätta KrMS § 310 lg 1 alusel rahuldamata, rahuldades A R tsiviilhagis esitatud alternatiivse nõude vallasasja omanikule tagastamise osas (otsuse punkt 11).
4. Kannatanu Ü K esitatud tsiviilhagi kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitamise nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista Igor Karbilt kannatanu kasuks 794 (seitsesada üheksakümmend neli) eurot, mis tuleb hüvitada Ü K SEB arveldusarvele nr XXX, märkides selgitusena „Igor Karp, 1-18-5496, tsiviilhagi hüvitamine”.
5. Igor Karpilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 3 ja 9; § 179 lg 1 p 1 § 180 lgte 1 ja 3 alusel  teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 750 (seitsesada viiskümmend) eurot;  DNA ekspertiisi nr 18E-GE0031 teostamise kulu summas 171 (sada seitsekümmend üks) eurot;  DNA ekspertiisi nr 18E-GE0074 teostamise kulu summas 57 (viiskümmend seitse) eurot  DNA ekspertiisi nr 18E-GE0617 teostamise kulu summas 57 (viiskümmend seitse) eurot st. kokku menetluskulu 1035 (tuhat kolmkümmend viis) eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos märgitud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „Igor Karp, 1-18-5496, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel Igor Karbile tema kinnipidamiskoha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
6. DNA ekspertiis nr 17E-GE1259 kulu summas 1026 (tuhat kakskümmend kuus) eurot jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda.
7. Asitõend: Sündmuskohalt XXX ära võetud lukusüdamiku kate ja jalatsi tallamustritega tõmmised želatiinkilel, mis asuvad asitõendite laos Tallinn, Rahumäe tee 6/1 ja millel puudub kohtuotsuse jõustumise järgselt tõenduslik väärtus, hävitada KrMS 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtuseta asjad.
8. Asitõend: P P OÜ ära võetud pandileping (kd I tl 76) jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse.
9. Asitõend: P P OÜ ära võetud kuldkett koos ripatsiga Versace, mis asuvad asitõendite laos Tallinn, Rahumäe tee 6/1 tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asja omanikule A R tema tsiviilhagis esitatud alternatiivse nõude katteks.
10. CD-plaat pandimaja videosalvestisega (I kd tl 84) jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse. 2
11. Asitõend: Sündmuskohalt XXX ära võetud sündmuskohajälgede kaardid, mis asuvad asitõendite laos Tallinn, Rahumäe tee 6/1 ja millel puudub kohtuotsuse jõustumise järgselt tõenduslik väärtus, hävitada KrMS 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtuseta asjad.
12. Asitõend: Igor Karbi elukohast läbiotsimisel ära võetud televiisor Philips ja T S poolt politseile üle antud tumelillat värvi meeste sulejope IcePeak, mis on üle antud kindlustusandjale S P&C I AS-le, jätta kannatanule J P kindlustushüvitise väljamaksmise tõttu KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asja seaduslikule valdajale S P&C I AS-le.
13. Asitõend: Igor Karbi kinnipidamisel ära võetud käekell Lorus ja T S poolt politseile üle antud meeste jope Seven Lemon ja vabaajajalatsid Adidas, millised on kohtueelsel menetlusel üle antud Igor Karbi kaitsjale Vladimir Kolga, jätta KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asjade seaduslikule valdajale Igor Karbile.
14. Asitõend: Sõiduautod Renault reg/nr XXX ja Mercedes-Benz reg/nr XXX, mis on kohtueelsel menetlusel tagastatud T S jätta KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asjade seaduslikul valdajale T S.
15. Asitõend: Igor Karbi elukohast läbiotsimisel ära võetud mobiiltelefonid Samsung SMG361F, GSmart, Samsung GT-E1200R, Sony Xperia, kollasest metallist käekella rihmalüli, patsikujuline kaelakett, punases karbis kaks kollasest metallist sõrmust, punases karbis kollasest metallist sõrmus läbipaistva kiviga, punases karbis kollasest metallist roosa kiviga sõrmus, 20-eurone kupüür, sülearvuti Asus koos laadijaga, akukruvikeeraja Bosch, meeste jalatsid Zara Men, Adidas, Haver, Clan, McArthur, Jetty, Zara Men valgete taldadega, poolsaapad Zara Men, Igor Karbi kinnipidamisel ära võetud korterivõtmed, millised on kohtueelsel menetlusel üle antud T S, jätta KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asjade seaduslikule valdajale T S.
16. Asitõend: Tallinna Vanglasse saadetud ja Igor Karbi isiklike asjade hulgas hoiustamiseks jäetud Igor Karbi elukoha läbiotsimisel ära võetud jalatsid Rieker jätta KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asjade seaduslikule valdajale Igor Karbile, hoiustades neid Igor Karbi kinnipidamiskohas tema isiklike asjade hulgas. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 21 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja, kannatanu, kolmas isik tema seadusega kaitstud õigusi ja vabadusi puudutavas osas ja prokurör 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.
17. SÜÜDISTUSE SISU Igor Karp, olles karistatud 29.07.2013.a. Harju Maakohtu otsusega

§ 199

lg 2 p 8, 9 järgi, jätkas varguste toime panemist süstemaatiliselt ja uuesti 20.11.2017 ajavahemikul kell 16.15 kuni kell 18.00 tungis aknaraami lõhkumise teel sisse aadressil XXX asuvasse kannatanu Ü K kuuluvasse eramajja ja võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis sealt kannatanule kuuluvat vara kokku väärtuses 794 eurot: televiisori Hitachi koos puldiga väärtusega 245 eurot, sülearvuti HP väärtusega 50 eurot, tahvelarvuti Samsung Galaxy Tab väärtusega 499 eurot. 3 Samuti tema, isikuna, kes on varem vargusi toime pannud süstemaatiliselt, jätkas varguste toime panemist süstemaatiliselt ja uuesti ajavahemikul 06.12.2017 kell 07.00 kuni 07.12.2017 kell 23.00 terrassiukse lahti murdmise teel tungis sisse aadressil XXX asuvasse kannatanu J P kuuluvasse eramajja ja võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis sealt kannatanule kuuluvat vara kokku väärtuses 1295 eurot: televiisori Philips 40`` Smart TV väärtusega 700 eurot, tumelillat värvi meeste sulejope IcePeak väärtusega 120 eurot, sinist värvi meeste sulejope väärtusega 80 eurot, pardel-juukselõikuri Philips koos laadija ja tarvikutega riidest kotiga väärtusega 65 eurot, meeste lõhna Guess 100ml väärtusega 65 eurot, meeste lõhna Lacoste 50ml väärtusega 40 eurot, kolmekihilise tööriistakohvri koos tööriistadega koguväärtusega 225 eurot. Samuti tema, isikuna, kes on varem vargusi toime pannud süstemaatiliselt, jätkas varguste toime panemist süstemaatiliselt ja uuesti ajavahemikul 02.01.2018 kella 07.45 kuni 03.01.2018 kella 10.35 tungis aknaklaasi lõhkumise teel sisse aadressil XXX asuvasse kannatanu A R kuuluvasse eramajja ja võttis sealt võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kannatanule kuuluvat vara kokku väärtuses 5725 eurot: LED-teleri LG 32 tolli väärtusega 227 eurot, LED-teleri LG 55 tolli koos Magic Remote puldiga väärtusega 2065 eurot, Telia TV numbritega puldi väärtusega 13 eurot, meeste mustade raamidega prillid koos kotiga väärtusega 120 eurot, naiste kullast kaelaketi koos ripatsiga Versace kogukaaluga 34 gr väärtusega 3300 eurot. Seega oma sellise tegevusega pani Igor Karp toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil sissetungimisega ja süstemaatiliselt, s.o

§ 199lg 2 p 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava, kannatanute ja tunnistajate ütlused, kaitsja ja prokuröri seisukohad ja kontrollinud kriminaalasjas kogutud ning kohtule esitatud kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt. Episood 20.11.2017 XXX Kohus leiab, et ajavahemikul 20.11.2017 kell 16.15 kuni kell 18.00 aadressil XXX asuvasse kannatanule Ü K kuuluvasse eramajja aknaraami lõhkumise teel sissetungimine ja kannatanule kuuluva vara s.o televiisori Hitachi koos puldiga, sülearvuti HP, tahvelarvuti Samsung Galaxy Tab koguväärtuses 794 eurot varguse toimepanemine Igor Karbi poolt on tõendatud kannatanu ja tunnistaja ütlustega, DNA ekspertiisiaktidega ja muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Kannatanu Ü K ütluste kohaselt elab ta XXX. Enda sõnul
2. novembril kella 16.15 aeg sõitis ta autoga kodukohast linna ja tagasi koju saabus 18.
3. Kui ta koju jõudis ja majja sisenema hakkas, tundus talle, et välisukse lukk ei keeranud nii nagu tavaliselt. Kui ta oli välisukse avanud ja sisse astunud, oli vahekoridori uks lahti, kust avanes vaade elutuppa. Näha oli, et toas oleks nagu segadus. Laua pealt oli põrandale üht-teist pudenenud, vaas ja lilled olid maas. Ta suunas pilgu toa tagumisse seina ja avastas, et väikese kapi peal ei olnud enam Hitaki 32 tollist televiisorit. Nii sai talle selgeks, et majas on sees käidud ja vargus toime pandud. Natukene ringi vaadanud, märkas kannatanu, et kadunud oli ka arvuti ja tahvelarvuti Samsung Galaxy Tab. Lõhutud olid mõlemad aknaraamid ja ukse äär, kust kangutamise tulemusena uksest sisse saadi. Kannatanu sõnul nägi ta mitmel korral oma aia taga parkimas sinist autot, kus istus sees kaks meest. Auto marki ta ei mäleta. Sündmuskoha vaatlusprotokollist koos fototabeliga (II kd tl 1-22) nähtub, et XXX asub aiaga piiratud territooriumil kaks eluhoonet. Üks hoone asub krundi vasakpoolses osas ja teine krundi parempoolses osas. Krundi parempoolne maja on ühekorruseline elumaja. Maja ees on veranda. 4 Veranda uks on vaatluse hetkel suletud asendis, lukustamata. Ukse kõrval on lahtine aknaava. Verandal asub maja sissepääsuuks, mis vaatluse hetkel on suletud asendis, lukustamata. Uksel ja lukul visuaalselt nähtavad vigastused puuduvad. Sissepääsuuksest paremal on aken. Vaatluse hetkel on aken suletud asendis. Aknaraamil on vigastused ja akna klaasiosal tuvastati akna keskosas, keskmisest raamiosast vasakul puutejälg. Puutejäljest võeti proov DNA vatitikkudele. Aknaraamil on selgeminieristuvad vigastused akna ülaosas ja allosas ning vigastuste piirkonnast võeti proov DNA vatitikkudele. Sisenedes välisukse kaudu majja, on tuulekoda. Tuulekoja ja maja esiku vahel on uks, mis vaatluse hetkel on suletud asendis, lukustamata. Tuulekojast läbi minnes on esik. Esikust otse vaadates on elutuba, paremale jääb köök ja vasakule magamistuba ja pesuruumid. Maja elutoas on parempoolse seina ääres sektsioonkapp ja riiulid. Sektsioonkapi ees on kaks tugitooli ja laud, vasakpoolse seina ääres on diivan ja ahi. Vasakus tagumises nurgas, akna juures on madal kapp. Toa keskosas, laua kõrval põrandal on klaasikillud ja lilled, põrand on märg ja kaetud porimäärdumisega. Toa vasakus nurgas oleva madala kapi pealt ripub juhe alla põrandale ja juhtme otsas on TV antenni otsik. Antenni otsalt võeti DNA proov vatitikkudele. Köögipoolse tugitooli peal on pikendusjuhe, millesse on ühendatud toitejuhe. Pikendusjuhtme pinnalt võeti proov DNA vatitikkudele. Köögis on parempoolse seina ääres köögikapid tehnikaga, vasakul pool, akna juures kapp ja külmik ning laud toolidega. Toa poole jääva tooli (seina ääres) peal on padi, mille alt on paistmas musta värvi toitejuhtme ots. Toitejuhtme otsalt võeti proov DNA vatitikkudele. Maja ruumide põrandad on kaetud tolmu, loomakarvade ja porimäärdumisega. Vaatluse käigus põrandatel jalatsijälgede olemasolu ei tuvastatud. DNA ekspertiisiakti nr 17E-GE1259 (II kd tl 23-30) kohaselt saadi antennijuhtme otsalt ja toitejuhtme otsalt DNA-analüüsil täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada Ü K pärineva bioloogilise materjali sisaldumist nendes segaproovides. Puutejäljest köögiakna välimisel poolel ja köögiakna raami allosas oleva vigastuste piirkonnast saadi DNA-analüüsil täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Ü K DNA-profiil ei ole seostatav nendest proovidest saadud DNA-segaprofiilidega. Köögiakna raami ülaosas oleva vigastuse piirkonnas ja pikendusjuhtme korpuselt ei õnnestunud DNAanalüüsil kindlaks teha piisaval arvul alleele, mistõttu ei ole saadud tulemuste alusel võimalik teha usaldusväärseid järeldusi nende proovides sisalduvad bioloogiliste materjali päritolu kohta. DNA ekspertiisiakti nr 18E-GE0074 (II kd tl 31-37) kohaselt proovist köögiakna raami allosas oleva vigastuste piirkonnast saadud tulemus ei ole seostatav Igor Karp´i DNA-profiiliga. DNA ekspertiisiaktis nr 18E-GE0617 (II kd tl 38-43) kohaselt saadi puutejäljest köögiakna välimisel poolel DNA-analüüsil täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud DNAsegaprofiili alusel arvutati tõepärasuhe ning hüpoteeside tõepärasuhe saadi
4. See tähendab, et antud DNA-profiili saamine on 109 korda tõenäosem juhul, kui proovis leiduva bioloogilise materjali allikaks on Igor Karp ja üks tundmatu isik võrreldes sellega, kui bioloogilise materjali allikaks on kaks juhuslikult valitud tundmatut isikut. Seega, kuna antud juhul DNA ekspertiisiakt nr 18E-GE0617 tõendab, millise tõenäosusega on sündmuskohalt köögiakna välimiselt poolelt saadud DNA profiil kattuv Igor Karbi DNA profiiliga, siis kohus loeb tõendatuks, et Igor Karp on viibinud varguse toimepanemise ajal sündmuskohal ning aknaraami lõhkunud. 03.05.2018 sideettevõtjalt saadud andmete protokolli (II kd tl 59-62) kohaselt viibis Igor Karp 20.11.2017 XXX toimepandud sündmuse toimumise ajal sündmuskoha piirkonnas. Süüdistatava Igor Karbi sõnul istus ta tol päeval S autos ning viimane tegi talle ettepaneku teha jalutuskäik ja vestelda. Kui nad autost väljusid, küsis S, kas süüdistataval kindaid kaasas ei ole. Süüdistatava sõnul olid tal kindad kaasa, mida S laenas. Nad kõndisid mööda metsa äärset teed 150-200 meetrit, kui S tal oodata käskis. S ise suundus grupi majade vahele. S lähenes majadele, vaatas akendest sisse ja kui tuli tagasi, tegi ettepaneku panna toime vargus, kuna ühes maja ei olnud kedagi. Süüdistatav vastas, et ei soovi rohkem sellega tegeleda, läks auto juurde tagasi ja 5 sõitis minema. Süüdistatava sõnul ei tea tema, kus asub XXX aadress ning tema DNA jäi sündmuskohale, kuna S kasutas akendest sisse vaadates tema kindaid. S nimelise isiku kohta selgitas süüdistatav kohtuistungil, et S on isik, kellega ta 2004-2005 aastal Murru vanglas tutvus. S perekonnanime ta ei mäleta. Süüdistatav selgitas, et 2008 aasta lõpus kohtus ta S Majaka tänaval ning nendevahelise jutuajamise käigus selgus, et S oli tuttav ARK-is ja teatud rahasumma eest oli S nõus teda juhtimisõiguse saamisega abistama ilma eksamit sooritamata. Enda sõnul andis süüdistatav S 15 000 krooni. Pärast S raha üleandmist viimane kadus ja umbes kuu aja pärast vahistati ka süüdistatav ise. Süüdistatava sõnul kohtas ta S taaskord eelmisel aastal Keila-Joal ja ähvardas pettuse eest politseisse pöörduda, mille peale S vastas, et lähiajal arveldavad ära ja leppisid kokku summaks 1500 eurot. Kui kohtuistungil paluti süüdistataval S kirjeldada, sõnas süüdistatav, et tal ei tule see ilmselt hästi välja, kui ta näeks teda, siis tunneks ära. Süüdistatav on S kirjeldanud, kui 40-42 aastast meesterahvast, kes on temast natukene lühema kasvuga ning pisut kõhnem. Lisaks selgitas süüdistatav, et võla katteks rahaliste vahendite üleandmine S ja tema vahel toimus erinevates kohtades. Esimest korda kohtusid nad oktoobri lõpus, novembri alguses Keila-Joal peatuses. Järgmine kord kohtusid nad umbes nädal hiljem, võib olla 10 päeva. Siis kohtusid nad XXX, mis oli nädal pärast Keila-Joal kohtumist. Mäletab, et siis andis S talle üle ka esimese 250 eurot. Pärast seda kohtusid nad ilmselt neli korda XXX maja juures. Samuti kohtusid ühe korra Keila-Joal, kus S andis 100, 150 euro kaupa süüdistatavale raha. Samuti andis Keila-Joal S süüdistatavale üle televiisori ja arvuti. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatav andnud ütlusi ja selgitanud, et leppis S kokku, et kohtuvad järgmisel päeval samas kohas. Vastuolu võrreldes varasemalt öelduga põhjendab süüdistatav sellega, et ta ei mäleta, mida rääkis kohtueelses menetluses, aga et tal oli aega meenutada valmistudes kohtuistungiks. Samuti on süüdistatav kohtuistungil öelnud, et leppisid S kohtumisi kokku telefoni teel. Samas ilmneb kohtuistungil usaldusväärsuse kontrolliks kohtueelsel menetlusel avaldatud süüdistatava ütlustest, et S talle telefoninumbrit ei andnud. Kohtuistungil öeldu kohaselt peab süüdistatav ka ise meenutama, kuidas nad omavahel kokkusaamisi kokku leppisid, kuid tema sõnul nad paar korda leppisid isiklikult kokku, kuna S oli süüdistatava telefoninumber, mille süüdistatav oli talle esimesel kohtumisel andnud. Süüdistatava sõnul ei ole ta vist S telefoninumbrit endale telefoni salvestanud või kui see isegi oli salvestatud, siis kustutas selle ära, kuna telefoninumber enam ei toiminud. Kõiki eeltoodud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et süüdistatava ütlused ei ole usaldusväärsed, kuna süüdistatav on andnud vastuolulisi ütlusi kohtueelsel menetlusel ja kohtumenetlusel ning need ei riimu ka teiste kohtulikul arutamisel kontrollitud tõenditega. Kohus peab vajalikuks juhtida siinkohal tähelepanu Riigikohtu lahendile 3-1-1-25-15, mille kohaselt on KrMS § 63 lg 1 kohaselt süüdistatava ütlus tõend ja seda tuleb arvestada, kui tõend on usaldusväärne. Tõendi usaldusväärseks tunnistamisel on kohtul võimalik hinnata, kas süüdistatava ütlused on järjepidevad või sisaldavad vastuolusid, kas kohtus ja kohtueelsel uurimisel antud ütlused on vastuolulised, kas ütlusi muudetakse ristküsitluse käigus, kas ütlustes on vastuolu kannatanu ja tunnistaja ütlustega või teiste kogutud tõenditega ning kas ütlused on eluliselt usutavad. Kohtu hinnangul ei ole süüdistatav esitanud ühtegi tõendit enda ütluste tõendamiseks. Kuivõrd omapoolse versiooni esitamisega asus süüdistatav Igor Karp aktiivsele kaitsele, siis pidi ta esitama oma väiteid tõendavaid tõendeid või andma kohtule võimaluse neid kontrollida. Süüdistatav on S nimelise meesterahva kohta öelnud ainult tema eesnime ja seda, et nad said omavahel tuttavaks vanglas. S nimelise meesterahva kontakti, perekonnanime, aadressi, sünniaega ega midagi muud sarnast, mis annaks kohtule võimaluse välja selgitada nimetatud isik, süüdistatav öelnud ei ole. Kuivõrd süüdistatav ei ole oma versiooni tõendamiseks tõendeid esitanud, ei tema ega tema kaitsja ei ole esitanud taotlust isiku ülekuulamiseks, s.o esitatud versiooni tõendamiseks, on tegemist tõendamata väidetega ja need väited tuleb jätta tähelepanuta. Samuti ei ole süüdistatav suutnud kohut panna uskuma, et S kutsus süüdistatava endaga jalutama ning laenas siis süüdistatava käest kindaid ja läks nendega võõraste majade 6 akendest sisse vaatama, jättes sellega sündmuskohale Igor Karbi bioloogilist materjali, kus siis hiljem vargus toimus, kuid millest süüdistatav endal sõnul midagi ei teadnud. Puutuvalt süüdistatava versiooni selle kohta, et S nimeline isik oli talle võlgu seetõttu, et ta andis S raha selle eest, et see talle juhiloa muretseks ja kui ta oli ähvardanud S kohta politseisse teatada kui see talle võlga ei tasu, leiab kohus, et selline versioon ei ole eluliselt usutav. Raha eest saadava ja vastavaid eksameid tegemata juhiloa saamise puhul oleks tegemist võltsitud dokumendiga ja selle kasutamisega ning politseisse teatamise korral süüstanuks süüdistatav ennast vähemalt dokumendi võltsimisele kaasaaitamise katses ning mingit alust S nimeliselt isikult raha nõuda ei oleks. Politseisse avalduse tegemise korral alustataks menetlust koheselt ka avaldaja enese suhtes. Sellest aga süüdistatav ilmselt huvitatud ei oleks. Seega ei saanud süüdistatava väidetud alusel olla ka S nimelisel isikul mingit võlga süüdistatava ees. Seetõttu leiab kohus, et versioon S nimelise isiku võlast ja võla katteks varastatud asjade saamisest ei ole tõsiseltvõetav ning süüdistatav on sellise versiooni välja mõelnud kaitseversioonina. Kohus ei ole tuvastanud ka kahtlusi, mida saaks hinnata kõrvaldamata kahtlusena, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks, kuna mitte igasugune süüdistusversiooni kummutada püüdev kaitseversioon ei saa evida sellise kahtluse kvaliteeti, mis võiks olla hõlmatud in dubio pro reo põhimõttest, sest süüdistatava kasuks tuleb tõlgendada vaid selline kõrvaldamata kahtlus süüdistusversiooni paikapidavuses, mis on konkreetseid asjaolusid arvestades eluliselt usutav (Riigikohtu otsus 3-1-1-38-11). Sellest tulenevalt tuleb Igor Karbi süüd eitavad ütlused tõendikogumist kui ebausaldusväärsed välja jätta Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava poolt

§ 199järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest.

Igor Karbi poolt ajavahemikul 20.11.2017 kell 16.00 kuni kell 18.00 XXX asuvasse majja sissetungimine ja Ü K kuuluva vara varguse toimepanemine süüdistatava poolt on tõendatud nii kannatanu ütlustega, ekspertiisiaktidega kui muude kirjalike tõenditega. Teo aset leidmine on tõendatud kannatanu Ü K ütlustega, mille kohaselt avastas ta 20. novembril kella 18 paiku, et tema koju on sisse tungitud. Varastatud oli 32 tolline Itaki televiisor, arvuti ja tahvelarvuti Samsung Galaxy Tab. Teo aset leidmist kinnitab ka sündmuskoha vaatlusprotokoll, millest nähtuvalt on aknaraamil vigastused ja akna klaasiosal tuvastati akna keskosas, keskmisest raamiosast vasakul puutejälg. Samuti on aknaraamil selgeminieristuvad vigastused akna ülaosas ja allosas. Toa keskosas, laua kõrval põrandal on klaasikillud ja lilled, põrand on märg ja kaetud porimäärdumisega. Samuti on Igor Karbi viibimine varguse toimepanemise ajal, s.o 20.11.2017 ajal tõendatud sideettevõtjalt saadud andmete protokolliga, mille kohaselt viibis Igor Karp 20.11.2017 XXX toimepandud sündmuse toimumise ajal sündmuskoha piirkonnas. Samuti saadi DNA ekspertiisiga puutejäljest köögiakna välimisel poolel DNA-analüüsil täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud DNA-segaprofiili alusel arvutati tõepärasuhe ning hüpoteeside tõepärasuhe saadi 109, mis tähendab, et antud DNA-profiili saamine on 109 korda tõenäosem juhul, kui proovis leiduva bioloogilise materjali allikaks on Igor Karp ja üks tundmatu isik võrreldes sellega, kui bioloogilise materjali allikaks on kaks juhuslikult valitud tundmatut isikut. Igor Karbi kaitsja on väitnud, et DNA ekspertiis ei pruugi alati olla piisavaks tõendiks süüdistuse esitamiseks ning, et teadlased on juba ammu eeldanud, et inimese DNA-proovi leidmine kuriteo kohal ei tõenda veel tema süüd. Kohus peab vajalikuks selgitada, et kohus ei saa süü olemasolu või puudumise tuvastamisel juhinduda umbmäärasest ja konkreetselt viitamata jäetud teadlaste eeldustest, vaid peab tegema seda kohtule esitatud tõendite pinnalt, mida tuleb hinnata kogumis ning mis peavad olema usaldatavad ja veenvad. Kriminaalmenetluses korraldatakse ekspertiis, sh DNA ekspertiis lähtudes tõendamisvajadusest. DNA ülekanne isikult objektile võimaldab seostada kahtlusalust sündmuskohaga ja seal aset leidnud sündmusega ning tegemist on otsese tõendiga, kuna kajastab vahetult kuriteo toimepanemise asjaolusid. Samuti peetakse DNA ekspertiisi kasutamist süüdlase tuvastamiseks kohtus usaldusväärseks tõendiks ning kohtul ei ole põhjust asuda vastupidisele seisukohale. Seda eriti veel olukorras kus on välja arvutatud ka isikule kuuluva bioloogilise materjali kuuluvuse tõepärasuhe. Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et kannatanu ning kohtus avaldatud ja uuritud kirjalike tõenditega on leidnud tõendamist Igor Karbi poolt Ü K kuuluvate vallasasjade äravõtmine. 7 Objektiivsest küljest eeldab vargus võõra vallasasja äravõtmist. Äravõtmine tähendab seejuures teise isiku valduse lõpetamist ja uue valduse kehtestamist ilma senise valdaja nõusolekuta. Kannatanu ütluste kohaselt kuulusid 32 tolline Itaki televiisor, arvuti ja tahvelarvuti Samsung Galaxy Tab kannatanule ning Igor Karp ei ole kõnealust asjaolu ka vastustanud. Seega on sedastatav, et süüdistuses märgitud esemed olid süüdistatava jaoks võõras vara. Tuvastatud asjaoludest nähtub, et esemete äravõtmisega sooviti esemete senise valdaja valdus lõpetada ja kehtestada uus valdus, mis toimus kannatanu tahtevastaselt ja nõusolekuta. Seega leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Kohtu hinnangul toimus esemete äravõtmine süüdistatava poolt ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt ei ole tõendeid selle kohta, et süüdistatav oleks soovinud neid kannatanule tagastada. Seega on õiguslikus mõttes sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ehk tuvastamist on leidnud varguse subjektiivse koosseisu realiseerimine. Arvestades teo toimepanemise asjaolusid, s.h aknaraami lõhkumist majja sisenemiseks, siis leiab kohus, et tegemist oli etteplaneeritud ja sihipärase tegevusega. Seega on kohtu hinnangul tegemist kavatsetusega toime pandud süüteoga. Süüdistusaktis on süüdistatava tegevus kvalifitseeritud

§ 199

lg 2 p 8 järgi, s.o varguse toimepanemine sissetungimisega ning järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatava tegevus vastab süüdistusaktis toodud kvalifikatsioonile.

§ 199

lg 2 p 8 nimetatud sissetungimist sisustab kohtupraktika analoogselt

§-ga 266.

§ 266

lg 1 näeb ette vastutuse valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale ebaseadusliku tungimise eest.

§ 266

puhul tuleb tuvastada, et 1) hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale tungimine oleks olnud valdaja tahte vastane; 2) et hoone, ruum, sõiduk või piirdega ala, kuhu isik tungis, oli tema jaoks võõras ja 3) hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale tungimine oli ebaseaduslik. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt sisenes Igor Karp valdaja loata ajavahemikul 20.11.2017 kella 16.00 kuni kella 18.00 ajal XXX asuvasse majja ning pani toime kannatanutele kuuluvate esemete varguse. Analüüsides kriminaalmenetluse käigus kogutud tõendikogumit, siis puuduvad tõendid selle kohta, et sisenemine XXX eramajja oleks toimunud kooskõlas selle seadusliku omaniku tahtega või et tegemist oleks olnud süüdistatava jaoks õiguslikus mõttes mittevõõra kohaga. Samuti pole kogutud tõendeid selle kohta, et süüdistatava sisenemine nimetatud eramajja vastaks mõnele seaduses sätestatud lubatavusklauslile, mis annab isikule õiguse tungida valdaja tahte vastaselt võõras valduses olevasse ruumi. Ka eramajja aknaraami lõhkumise teel sisenemise viis näitab üheselt omaniku tahte vastasust ja seda eriti veel juhul, kui on oodatud ära omaniku lahkumine. Seega on kohtu hinnangul eelkirjeldatud juhul Igor Karbi käitumises sedastatav omavoliline sisenemine ajavahemikul 20.11.2017 kella 16.00 kuni kella 18.00 ajal XXX asuvasse eramajja valdaja loata, mistõttu on kohtu hinnangul taoline käitumine õigesti kvalifitseeritud

§ 199lg 2 p 8 järgi, s.o varguse toimepanemine, mis on toime pandud sissetungimisega.

Süüdistusaktis on süüdistatava tegevus kvalifitseeritud ka

§ 199lg 2 p 9 järgi, s.o isik, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi.

Kohus võtab seisukoha süstemaatilisuse osas 02.01.2018 episoodi analüüsi lõpus. XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega Igor Karp pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil sissetungimisega, mis on kvalifitseeritav kuriteona

§ 199lg 2 p 8 alusel.

Episood 06.12.2017 kuni 07.12.2017, XXX 8 Kohus leiab, et ajavahemikul 06.12.2017 kella 07.00 kuni 07.12.2017 kella 23.00 paiku aadressil XXX asuvasse kannatanule J P kuuluvasse eramajja terrassiukse lahti murdmise teel sissetungimine ja kannatanule kuuluva vara s.o televiisori Philips 40´´ Smart TV, tumelilla värvi meeste sulejope IcePeak, sinist värvi meeste sulejope, pardel-juukselõikuri Philips koos laadija ja tarvikutega riidest koti, meeste lõhna Guess 100ml, meeste lõhna Lacoste 50ml, kolmekihilise tööriistakohvri koos tööriistadega koguväärtuses 1295 eurot varguse toimepanemine Igor Karbi poolt on tõendatud kannatanu ja tunnistaja ütlustega ja muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Kannatanu J P kohtuistungil antud ütluste kohaselt avastas ta

1. detsembri hilisõhtul kuskil 23 paiku, et tema koju on sisse tungitud. Kodust lahkudes lukustas ta uksed-aknad. Samuti sulges värava, aga ei lukustanud seda. Koju saabudes ei saanudki ta esmalt aru, et tema koju oli sisse murtud. Uks oli lukust lahti, kuid muukimise jälgi ei avastanud. Tuppa sisenedes avastas, et televiisorit ei ole seina peal. Iseloomuliku tunnusena nimetab ta televiisori tagaküljel kahepoolse teibi tükke ja jälgesid, kuna tal oli sinna varasemalt nutiTV ja kõvaketas kinnitatud. Kannatanu sõnul varastati ka üks IcePeak ja üks Jack&Jones´i sulejope. Üks oli kapuutsiga, teine ilma. Üks lillat värv, teine tumesinine või erk sinine. IcePeaki jopel oli tasku seest katki. Jopede suurused olid S ja M. Erksinise Jack and Jonesi jope suurus võis olla S, äkki 50-
2. Lisaks varastati Lacoste ja Guessi lõhn, Philipsi pardel või juukseajamiskomplekt, tööriistakohver alumiinium korpusega, mutrivõtmed, ehitustarvikud. Kannatanu teavitas juhtunust ka politseid, kuid teatas, et politseid kohale ei soovi. Kannatanu sõnul avastas ta mõned nädalapäevad hiljem terrassiust avades seal kruvikeeraja jälgi. Sisse oli murtud väljast terrassiust lahti muukides ja välja oli mindud läbi esiukse ja see lahti jäetud. Kindlustus hüvitas kannatanu sõnul talle 1249 eurot. Kuna kindlustus hüvitas kannatanule rahas, siis televiisorit ja jopet kannatanu tagasi ei saanud. 20.03.2018 Igor Karbi elukohas XXX toimunud läbiotsimise protokollist koos fototabeliga (II kd tl 49-59) nähtuvad leitud ja kaasa võetud esemed, s.h televiisor Philips, mudel 40PFL5007K/12, seerianumber VN1A
3. Asitõendi vaatlusprotokollis koos fotodega (I kd tl 110-112) on vaadeldud kahtlustatav Igor Karbi elukohast aadressil XXX läbiotsimisel 20.03.2018 ära võetud televiisorit Philips. Asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt on televiisori korpus halli värvi, diagonaal 40´´. Televiisori tagaküljel on kleebis televiisori andmetega ja nende hulgas mudeli number – 40PFL5007K/12 ja seerianumber – VN1A
4. Televiisori tagaküljel on näha kolm kleeplindi tükikest. Televiisoriga koos oli juhtimispult Philips. Teiseks vaadeldavaks objektiks on Igor Karbi elukaaslase T S poolt vabatahtlikult politseile üle antud meeste sulejope IcePeak. Sulejope IcePeak üleandmist politseile kinnitab T S omakäeline kinnitus (I kd tl 113-115), mille kohaselt annab ta politseile täiendavaks kontrolliks vabatahtlikult üle: televiisori Philips puldi, Adidas spordijalatsid, sinist värvi jope Seven Lemon (L) ja sinist värvi jope IcePeak

§ 199järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest.

Igor Karbi poolt ajavahemikul 06.12.2017 kell 07.00 kuni 07.12.2017 kell 23.00 XXX asuvasse majja sissetungimine ja J P kuuluva vara varguse toimepanemine süüdistatava poolt on tõendatud nii kannatanu ütlustega kui muude kirjalike tõenditega. Teo aset leidmine on tõendatud kannatanu J P ütlustega, mille kohaselt avastas ta 7. detsembri hilisõhtul kuskil 23 paiku, et tema koju on sisse tungitud. Varastatud oli televiisor Philips 40`` Smart TV, sulejope IcePeak, sinist värvi meeste sulejope, pardeljuukselõikur Philips koos laadija ja tarvikutega riidest kotiga, meeste lõhn Guess, meeste lõhn Lacoste ja kolmekihiline tööriistakohver koos tööriistadega. Teo aset leidmist ja I. Karbi seotust sündmusega kinnitab ka läbiotsimisprotokoll koos fototabeliga (II kd tl 49-51, 52-58), millest nähtub, et Igor Karbi elukoha läbiotsimisel leiti tema valdusest J P kuuluv Philips 40`` Smart TV ja T S andis politseile välja sulejope IcePeak (I kd tl 113-115, 110-112). Samuti on sideettevõtjalt saadud andmete protokolliga tõendatud, et Igor Karp viibis varguse toimepanemise ajal, s.o 06.12.2017 kuni 07.12.2017 sündmuskoha piirkonnas. Seega leiab kohus, et kannatanu ütluste ning kohtus avaldatud ja uuritud kirjalike tõenditega on leidnud tõendamist Igor Karbi poolt J P kuuluvate vallasasjade äravõtmine. Objektiivsest küljest eeldab vargus võõra vallasasja äravõtmist. Äravõtmine tähendab seejuures teise isiku valduse lõpetamist ja uue valduse kehtestamist ilma senise valdaja nõusolekuta. Kannatanu ütluste kohaselt kuulusid Philips 40`` Smart TV ja sulejope IcePeak kannatanule ning Igor Karp ei ole kõnealust asjaolu ka vastustanud. Seega on sedastatav, et süüdistuses märgitud esemed olid süüdistatava jaoks võõras vara. Tuvastatud asjaoludest nähtub, et esemete äravõtmisega sooviti esemete senise valdaja valdus lõpetada ja kehtestada uus valdus, mis toimus kannatanu tahtevastaselt ja nõusolekuta. Seega leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Kohtu hinnangul toimus esemete äravõtmine süüdistatava poolt ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt ei ole tõendeid selle kohta, et süüdistatav oleks soovinud neid kannatanule tagastada. Vastupidi, süüdistatav riputas televiisori seinale ja kasutas seda ise ning jope laskis T S ära parandada, et seda kasutada saaks. Seega on õiguslikus mõttes sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ehk tuvastamist on leidnud varguse subjektiivse koosseisu realiseerimine. Arvestades süüdistatava selgitusi teo toimepanemise asjaolude ja põhjuste kohta, s.h terrassiukse lahti murdmist majja sisenemiseks, siis leiab kohus, et tegemist oli etteplaneeritud ja sihipärase tegevusega. Seega on kohtu hinnangul tegemist kavatsetusega toime pandud süüteoga. Süüdistusaktis on süüdistatava tegevus kvalifitseeritud

§ 199

lg 2 p 8 järgi, s.o varguse toimepanemine sissetungimisega ning järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatava tegevus vastab süüdistusaktis toodud kvalifikatsioonile. 11

§ 199

lg 2 p 8 nimetatud sissetungimist sisustab kohtupraktika analoogselt

§-ga 266.

§ 266

lg 1 näeb ette vastutuse valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale ebaseadusliku tungimise eest.

§ 266

puhul tuleb tuvastada, et 1) hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale tungimine oleks olnud valdaja tahte vastane; 2) et hoone, ruum, sõiduk või piirdega ala, kuhu isik tungis, oli tema jaoks võõras ja 3) hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale tungimine oli ebaseaduslik. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt sisenes Igor Karp valdaja loata ajavahemikul 06.12.2017 kella 07.00 kuni 07.12.2017 kella 23.00 XXX asuvasse majja ning pani toime kannatanule kuuluvate esemete varguse. Analüüsides kriminaalmenetluse käigus kogutud tõendikogumit, siis puuduvad tõendid selle kohta, et sisenemine XXX eramajja oleks toimunud kooskõlas selle seadusliku omaniku tahtega või et tegemist oleks olnud süüdistatava jaoks õiguslikus mõttes mittevõõra kohaga. Samuti pole kogutud tõendeid selle kohta, et süüdistatava sisenemine nimetatud eramajja vastaks mõnele seaduses sätestatud lubatavusklauslile, mis annab isikule õiguse tungida valdaja tahte vastaselt võõras valduses olevasse ruumi. Ka eramajja sisenemine terrassiukse lahti murdmise teel näitab üheselt omaniku tahte vastasust. Seega on kohtu hinnangul eelkirjeldatud juhul Igor Karbi käitumises sedastatav omavoliline sisenemine ajavahemikul 06.12.2017 kella 07.00 kuni 07.12.2017 kella 23.00 XXX asuvasse eramajja valdaja loata, mistõttu on kohtu hinnangul taoline käitumine õigesti kvalifitseeritud

§ 199lg 2 p 8 järgi, s.o varguse toimepanemine, mis on toime pandud sissetungimisega.

Süüdistusaktis on süüdistatava tegevus kvalifitseeritud ka

§ 199lg 2 p 9 järgi, s.o isik, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi.

Kohus võtab seisukoha süstemaatilisuse osas episoodi 02.01.2018 lõpus. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega Igor Karp pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil sissetungimisega, mis on kvalifitseeritav kuriteona

§ 199lg 2 p 8 alusel.

Episood 02.01.2018 XXX Kohus leiab, et ajavahemikul 02.01.2018 kella 07.45 kuni 03.01.2018 kella 10.35 paiku aadressil XXX asuvasse kannatanule A R kuuluvasse eramajja aknaklaasi lõhkumise teel sissetungimine ja kannatanule kuuluva vara s.o LED-teleri LG 32 tolli, LED-teleri LG 55 tolli koos Magic Remote puldi, Telia TV numbritega puldi, meeste mustade raamidega prillid koos kotiga, naiste kullast kaelaketi koos ripatsiga Versace kogukaaluga 34 gr koguväärtuses 5725 eurot varguse toimepanemine Igor Karbi poolt on tõendatud kannatanu ja tunnistaja ütlustega, DNA ekspertiisiaktiga ja muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Kannatanu A R kohtuistungil antud ütluste kohaselt sai ta vargusest enda elumajas teada peale vargust s.o

1. jaanuari hommikul kella 10 paiku, kui talle helistas naabrimees ja teatas, et tema köögiaken on lõhutud, eest ära tõstetud ja on käinud vargad. Ise viibis sel ajal tööl. Lahkus kodust
2. jaanuari hommikul kell 7, pool
3. Kannatanu sõnul lukustab ta alati aknad ja uksed. Mäletab, et jõudis enda elamu juurde kohale 11 paiku, natuke aega enne politsei ja kriminaaluurijate tulekut. Kannatanu sõnul oli algselt majja proovitud sissetungida ühe akna kaudu. Oli üritatud katlaruumi ust lõhkuda, mis ei õnnestunud. Siis üritatud kangiga terrassiust kangutada, mis ka ei läinud lahti. Lõpuks lõhuti ära köögiakna klaas ja kuna on kolmekordne pakett ja veel ristid sees klaasil, siis kangutati terve aken koos raamiga maja küljest ära. Ära varastati teleka puldid, kuldkett ripatsiga 35 g, 55 tolline LG Oled televiisor, 32 tolline televiisor, prillid ja oli muidugi lõhutud asju. Kaelakett oli jämedam ja otsas oli Versace logoga medaljon. Lõhutud oli eest aken, küljeaken, ukselukk, nõud, mis sissetulekuga ära lõhuti, kraanikausi Franke seebidosaator ja televiisorid olid ära viidud. Üks televiisor oli kinnitatud seina külge, teine televiisor oli magamistoas kapi peal ja kuldkett oli vannitoas kapi peal. E K poolt hüvitati kogu kahju, välja arvatud kett, mis hüvitati osaliselt. 12 Sündmuskoha vaatlusprotokollist koos fototabeliga (I kd tl 8-63) nähtub, et aadressil XXX asub eramu, mille kinnistu on piiratud piirdeaiaga. XXX eramu esiküljele vaadates on eramu paremal otsaküljel köögi valget värvi plastikust pakettaken, mis on katki. Klaasikillud on köögiakna ees oleval tänavakividega kaetud maapinnal. Köögi pakettaknaraam on aknaaval ees, kuid puudub aken. Köögi valget värvi plastikust pakettaknaraami vasak- ja parempoolsel vertikaalsel postil on visuaalsel vaatlusel näha süvendjälgedena kujunenud murdmisriista jälgesid. Vaadates väljast köögiaknale, on parempoolses välimisel piirdelaua alaosas näha punakat-pruuni värvi veretaolise aine määrdumist, millest võeti puuteproov. XXX eramu tagaküljel on veranda. Verandalt pääseb veranda valget värvi plastikust pakettukse kaudu elutuppa. Veranda pakettuksel on süvendjälgedena kujunenud murdmisriista jäljed. XXX tagaküljel on verandauksele lisaks ka hoovipoolne uks. Hoovipoolsel välisuksel on üks lukk. Hoovipoolsel välisuksel ja lukusüdamikul visuaalsel vaatlusel väliseid vigastusi ei tuvastatud ja on töökorras. Lukusüdamiku ümber on halli värvi metallist koonusekujuline kate, millel on süvendjälgedena kujunenud murdmisriista jäljed. Hoovipoolsest välisuksest eramusse sisenedes on otse ette kulgev soojaruum, edasi pesu- ja leiliruum. Taskulambi langevas diagonaalses külgvalguses vaadeldi sooja-, pesu- ja leiliruumi põrandat, kuid jalatsi tallamustri jälgi ei tuvastatud. Hoovipoolse välisukse poolt vaadates pääseb soojaruumist vasakule poole jäävasse köökelutuppa. Soojaruumi poolt vaadates köök-elutuppa, on parema seina ääres valget värvi kapp, milles elektroonika. Kapi kohal seinal on halli värvi metallist televiisori kinnitus. Televiisori kinnituse juures ulatuvad seinast välja kolm musta värvi isolatsiooniga kaablit. Elutoast edasi on avatud köök kus on laud, toolid, köögimööbel, katkise akna all valamu, selle kõrval külmik ning külmiku juures vastu seina toetuv katkine aken. Elutoa ja köögi põrand on kaetud heledat värvi laminaatparketiga. Taskulambi langevas diagonaalses külgvalguses vaadeldi elutoa ja köögi põrandat. Vaatlemise tulemusena tuvastati köögi põrandalt kaks jalatsi tallamustri jälge suunaga elutoa poole ning talletati musta värvi želatiinkilele. Köögis külmiku juures vastu seina on katkine valget värvi plastikust pakettaken. Katkisel pakettaknal on süvendjälgedena kujunenud murdmisriista jäljed ja aknaklaasid on puruks. Katkise köögi pakettakna välisküljel parema alumise nurga juures on kuivanud punakat-pruuni värvi veretaolist aine määrdumine, millest võetud puuteproov. Köök-elutoa juures on tualettruum, selle kõrval väiksem magamistuba kahe voodiga, öökapiga, kummutiga ja tumbaga. Kummuti peal on kaks musta värvi isolatsiooniga kaablit. DNA ekspertiisiakti nr 18E-GE0031 (I kd tl 64-69) kohaselt saadi köögiakna parempoolse välimise piirdelaua pinnal olevast veretaolise aine määrdumisest ja katkise köögi pakettakna parempoolse raami väliskülje pinnal olevast veretaolise aine määrdumisest DNA-analüüsil täisprofiilid, mis on kokkulangevad Igor Karbi DNA-profiiliga. Igor Karbi DNA-profiiliga kokkulangevuse andnud DNA-profiili alusel arvutati tõepärasuhe ning hüpoteeside tõepärasuhe saadi
4. See tähendab, et antud DNA-profiili saamine on 1020 korda tõenäosem juhul, kui proovis leiduv bioloogiline materjal pärineb Igor Karbilt võrreldes sellega, kui bioloogiline materjal pärineb juhuslikult valitud tundmatult isikult. Kohtuistungil on avaldatud süüdistatava usaldusväärsuse kontrolliks süüdistatava kohtueelsel menetlusel antud ütlused, mille kohaselt on süüdistatav end XXX varguse toimepanemises süüdi tunnistanud ning öelnud, et sisenes eramajja akna kaudu, lõhkudes aknaraami esemega. Kohtuistungil on süüdistatav enda ütlusi muutnud ning enda sõnul ei ole ta tuppa sattunud. Süüdistatav Igor Karp tunnistas kohtuistungil, et on kuriteopaigal viibinud, aga see oli varem, mitte 2-3 jaanuar, kuid eitab varguse toimepanemist XXX eramajas. Ütluste kohaselt on kõiges süüdi meesterahvas nimega S. Süüdistatava sõnul kohtus ta Majaka tänaval S, kes talle juba ammusest ajast võlgu oli jäänud. Võla tasumiseks pakkus süüdistatava sõnul S nimeline isik talle televiisorit ja ütles, et selleks tuleb linnast välja sõita ja palus temaga kaasa sõita. Süüdistatav sõitis koos S Keila-Joa suunas aga natukene kaugemale, võimalik, et tegemist oli L . S ei olnud keskvärava võtmeid ja sõitsid tagant poolt ning jätsid sõiduki tee peale. Sisenesid jalgväravast ja jõudsid maja ette. Süüdistatava sõnul läks S majast mööda, ümber maja ja koheselt kuulis süüdistatav kriginat. Ta läks vaatama, kuna talle ei meeldinud see. Kui ta oli ümber maja läinud nägi ta, kuidas S üritas millegagi lukku lahti murda. Ta ütles koheselt, et ei soovi sellest vargusest osa võtta ja palus end tagasi Tallinnasse viia. Ta möödus aknast ning 13 uudishimu saavutas tema üle võidu. Ta vaatas aknast sisse, ribakardinad ei olnud lõpuni kinni ning nägi selgelt, et seinal ripub suur telekas. Kui ta vastu maja seina toetus, vigastas ta enda sõrme millegagi ning ilmselt see oligi hetk, millal ta veri sinna võis jääda. Süüdistatava Igor Karbi kohtuistungil esitatud väide, et ta ei ole tuppa sattunud ega vargust XXX eramajas toime pannud ning et tema veri sattus maja seinale, kuna toetus vastu maja ja vigastas enda sõrme, ei ole usaldusväärsed ega ole kooskõlas teiste kohtueelses menetluses kogutud tõenditega. Samuti on süüdistatav kohtueelsel menetlusel S kohtumise osas selgitanud, et kohtus temaga 2017 aasta oktoobri lõpus, novembri alguses Keila-Joal peatuses. Kohtuistungil antud ütluste kohaselt kohtusid nad järgmine kord umbes nädala aega hiljem, võib olla 10 päeva. Kohtueelses menetluses on süüdistatav andnud ütlusi ja selgitanud, et leppis S kokku, et kohtuvad järgmisel päeval samas kohas. Vastuolu võrreldes varasemalt öelduga põhjendab süüdistatav sellega, et ta ei mäleta, mida rääkis kohtueelses menetluses, aga et tal oli aega meenutada valmistudes kohtuistungiks. Samuti nõustus süüdistatav oma süüd tunnistama pärast vestlust politseiametnikega, kes lubasid saavutada kokkuleppe prokuröriga politsei vahendusel ning saada nii minimaalne karistus. Samuti nähtub, et süüdistatav on andnud ajas omavahel lahknevaid ütlusi, kuid ei ole suutnud erinevuste põhjust kohtule arusaadavalt ja usutavalt selgitada. Süüdistatava antud ütlused on diametraalses vastuolus teiste kuriteos kogutud materjalidega. Kuna süüdistatava ütlused ei riimu teiste kogutud tõenditega, leiab kohus, et süüdistatava ütlused tuleb täies ulatuses tõendikogumist kõrvale jätta ning lahendada süüküsimus kriminaaltoimikus leiduvate teiste tõendite pinnalt. Edasi juhib kohus tähelepanu kohtuistungil kolmanda isiku esindaja J B ütlustele, mille kohaselt töötab ta OÜ P pandimajas vastuvõtjana. J B sõnul tuli I K koos V O 03.01.2018 OÜ P pandimajja ning pantisid kullast keti koos ripatsiga kaaluga 32,44 grammi. Pandileping sõlmiti I K ning kuldkaelaketi ning Versace ripatsi eest maksti 550 eurot. P OÜ ja I K vahel pandilepingu sõlmimist tõendab asitõendi vaatlusprotokoll (I kd tl 72-73) ja pandileping nr XXX (I kd tl 76). Asitõendi vaatlusprotokolli (I kd tl 85-101) kohaselt on vaadeldud XXX asuva P OÜ pandimajas paigaldatud turvakaamerate videosalvestusi, mis on tehtud 03.01.
5. Kell 12:00 astub pandimaja välisuksest sisse V O. Ta pöördub pandimaja klienditeenindaja poole ja küsib palju keti eest makstakse. Saades klienditeenindajalt vastuse võtab V O eseme tagasi ja lahkub pandimajast. Kell 12:25 astub pandimaja uksest sisse V O koos I . V O astub leti juurde ja paneb keti leti peale. Samal hetkel annab I K enda dokumendi (elamisloakaart) V O kätte, kes annab selle klienditeenindajale. Mõned minutit hiljem annab klienditeenindaja dokumendi tagasi V O ning viimane annab selle I K. Klienditeenindaja paneb lepingu leti peale ning lepingu allkirjastab I K. Klienditeenindaja loeb raha ja paneb kupüürid leti peale. Raha leti pealt võtab V O enda kätte, liigub ukse poole ja I K suundub talle järgi. Tunnistaja I. K kohtuistungil antud ütluste kohaselt pöördus tema poole V O, kes ütles, et tal ei ole kaasas dokumenti, kuid soovib asju pantida. I K oli nõus aitama ja sõlmis V O eest pandilepingu ning sai selle eest 5 eurot. Leping koos rahaga jäi V O. Kohtuistungil on ütlusi andnud tunnistaja V O, kes on süüdistatav Igor Karbi vend. Tunnistaja sõnul läks ta tööle, kui tema juurde tulid kolm noormeest ja tegid talle ettepaneku keti hindamiseks. Ta käis hindas selle ära ja tuli nende juurde tagasi. Noormehed pakkusid, et ta viiks selle panti oma dokumendi alusel, aga ta arvas, et enda dokumendi alusel ei tasu seda teha ja tegi ettepaneku, et võib kellegi kodutu leida. Tööle minnes leidiski ta I. K, kes soovis raha teenida. Ta läks tagasi kolme noormehe juurde, tutvustas neile I. K, kelle leidnud oli. Talle anti kett ja kindluse mõttes läks koos I. K pandimajja ning vormistasid lepingu I. K nimele. Enda sõnul ta tasu kodutu leidmise ja tehingu tegemise eest ei saanud. Kohtuistungil on kuldketi osas avaldatud süüdistatava usaldusväärsuse kontrolliks süüdistatava kohtueelsel menetlusel antud ütlused, mille kohaselt pantis ta kuldketi XXX pandimajas. Enda sõnul ta ise pandimajas ei käinud ning ei soovinud nimetada inimest, kes ketti pantimas käis. Keti eest sai ta umbes 400 või 500 eurot. Kohtuistungil muutis süüdistatav enda ütlusi ning 14 sõnas, et S ilmus
6. või
7. jaanuaril tema juurde XXX. Ta mäletab, et kui S talle televiisori tõi, pakkus S talle ka ketti. S ütles, et kett pärineb sealt, kus ta temaga enne uut aastat käinud oli. Ta ütles S, et ta ei soovi rohkem mingeid asju müüa ja soovib ainult raha. S oli temalt küsinud, et kes võiks keti pandimajja pantida ja ta ütles, et S sõidaks XXX, kus elab tema vend ja kes saab S vastutasu eest aidata. Tema sõnul oli see viimane kord, kui S nägi. Vastuolu varasemalt öelduga põhjendab süüdistatav sellega, tegemist oli tupik küsimusega ja ta ei nimetanud inimese nime, sest tal tuli nimetada inimest, kellele ta pole midagi üle andnud tegelikult. Raha tema pantimise eest saanud ei ole. Eeltoodud tõenditest nähtub, et tunnistaja I K ja V O ütlused ei riimu omavahel. Samuti on vastuolus süüdistatava ja tema venna V O ütlused. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et inimene, kelleks käesoleval juhul oli V O osutaks kaasabi kolmele võõrale inimesele ilma vastavasisulise kokkuleppeta ja ise midagi vastu saamata. Kui V. O pidanuks kolmele tundmatule isikule leidma kodutu, siis saanuks üks kolmest tundmatust või kõik kolm koos I. K minna pandimajja ehet pantima ja V. O kui asjassepuutumatu isik ei olnud üldse vajalik ning ta ei pidanuks ka pandimajja minema. Seejuures on aga süüdistatav selgitanud, et ta saatis S oma venda otsima, mitte kolme tundmatut. Seega ei riimu omavahel ka V. O ja süüdistatava ütlused. Objektiivsest käitumisest, mis nähtub ka videosalvestiselt, saab järeldada, et V O tundis esmalt huvi panditava asja hinna kohta ning seejärel läks koos I K pandimajja tagasi hoopis eesmärgiga kontrollida, et Ivan K esemed pandiks ja koos rahaga tagasi tuleks. Üheselt on selge, et kett pärines V O , mitte kolmelt tundmatult ning kuna keti varastas tema vend Igor Karp, ei soovinud V O seda enda nimele pantida, et vältida seose tuvastamist I. Karbiga. Lisaks on V O Harju Maakohtu 22.08.2018 kohtuotsusega

§ 202

lg 1 järgi kokkuleppemenetluses süüdi mõistetud nimetatud keti ja ripatsi, kui süüteoga saadud vara omandamises, hoidmises ja turustamises, mis eelnevalt oli Igor Karbi poolt varastatud aadressilt XXX (I kd tl 107-109). Jõustunud kohtuotsus aga viitab üheselt sellele, et on tõsikindlalt tuvastatud, et V. O pantis just nimelt tema venna I. Karbi poolt A. R eluruumist varastatud ehte, mitte kõrvalistelt isikutelt saadud ehte. Kohtuistungil antud V. O ütlused ei saa ümber lükata jõustunud kohtuotsusega tuvastatud asjaolusid. Ka süüdistatava väited, et keti tõi talle

1. või
2. jaanuaril S, kes oli temalt küsinud, kes võiks ketti pantida, mille peale süüdistatav oli S soovitanud minna enda venna V O juurde, ei ole usaldusväärsed ega riimu tunnistajate V O ja I K ütlustega, samuti ei riimu need ütlused ka V. O kohtuotsuses üheselt tuvastatud asjaoludega, mis viitavad üheselt sellele, et ehte varastas just I. Karp, mitte S nimeline isik. Seega leiab kohus, et süüdistatava ja V O ütlused tuleb selles osas tõendikogumist kõrvale jätta ning lahendada süüküsimus kohtus uuritud teiste tõendite pinnalt. Tunnistaja I. K ütlused on olulised aga vaid ehte pantimise asjaolude osas ning need ütlused riimuvad V. O suhtes tehtud süüdimõistva otsusega. Kolmanda isiku esindaja J B ütlused riimuvad aga I. K ja V. O ütlustega ehte pantimise asjaolude kohta ning kolmanda isiku esindaja on mõlemad isikud ära tundnud. Seejuures on oluliseks tema ütlustes ja ka pandilepingust nähtuv pantimise aeg, s.o 03.01.2018, s.t varastatud kuldehe panditi koheselt pärast varguse toimepanemist. Kohus leiab, et osutatud tõendeid kogumis hinnates on Igor Karbi

§ 199järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemine tõendamist leidnud täies ulatuses.

Kohtu hinnangul ei välista Igor Karbi süüteo toimepanemist sideettevõtjalt saadud andmete protokoll (II kd 114116), mille kohaselt 02.01.2018 ega 03.01.2018 ei viibinud Igor Karp XXX piirkonnas. Sideettevõtjalt saab andmeid telefoni asukoha kohta vaid juhul, kui telefon on sisse lülitatud ja seda ka kasutatakse. Kui telefon sisselülitatud ei ole, või kasutatakse mõnda teist telefoni, mille kohta menetlejal andmed puuduvad, ei saa ka sideettevõtja isikuga seotud telefoni asukohta määratleda. Samuti ei ole süüdistatav ega kaitsja esitanud kohtule tõendit, mis kinnitaks, et isik ei saanud kuritegu toime panna, sest viibis sel ajal kusagil mujal. Kohus hindab kõiki tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt ning hindamine põhineb kriminaalasjas tuvastatud asjaolude igakülgsel, täielikul ja objektiivsel läbivaatamisel. Kõigi tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel eeldab tõendite omavahelist kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõendile tugineda. Seega tuleb lisaks sideettevõtjalt saadud andmetele kontrollida ja hinnata ka teisi asjas kogutud tõendeid. Igor Karbi poolt ajavahemikul 02.01.2018 kell 07.00 kuni 03.01.2018 kell 10.35 XXX 15 asuvasse majja sissetungimine ja A R kuuluva vara varguse toimepanemine süüdistatava poolt on tõendatud nii kannatanu ütlustega, DNA ekspertiisiaktiga kui ka muude kirjalike tõenditega. Teo aset leidmine on tõendatud kannatanu A R ütlustega, mille kohaselt sai ta vargusest enda elumajas teada peale vargust s.o

1. jaanuari hommikul kella 10 paiku, kui talle helistas naabrimees ja teatas, et tema köögiaken on lõhutud, eest ära tõstetud ja on käinud vargad. Varastatud oli LED-teler LG 32 tolli, LED-teler LG 55 tolli koos Magic Remote puldiga, Telia TV numbritega pult, meeste mustade raamidega prillid koos kotiga, naiste kullast kaelakett koos ripatsiga Versace. Teo aset leidmist kinnitab ka sündmuskoha vaatlusprotokoll, millest nähtuvalt on eramu paremal otsaküljel köögi valget värvi plastikust pakettaken, mis on katki. Klaasikillud on köögiakna ees oleval tänavakividega kaetud maapinnal. Köögi pakettaknaraam on aknaaval ees, kuid puudub aken. Köögi valget värvi plastikust pakettaknaraami vasak- ja parempoolsel vertikaalsel postil on visuaalsel vaatlusel näha süvendjälgedena kujunenud murdmisriista jälgesid. Samuti saadi DNA ekspertiisiga köögiakna parempoolse välimise piirdelaua pinnal olevast veretaolise aine määrdumisest ja katkise köögi pakettakna parempoolse raami väliskülje pinnal olevast veretaolise aine määrdumisest DNA-analüüsil täisprofiilid, mis on kokkulangevad Igor Karbi DNA-profiiliga. Igor Karbi DNA-profiiliga kokkulangevuse andnud DNA-profiili alusel arvutati tõepärasuhe ning hüpoteeside tõepärasuhe saadi
2. See tähendab, et antud DNA-profiili saamine on 1020 korda tõenäosem juhul, kui proovis leiduv bioloogiline materjal pärineb Igor Karbilt võrreldes sellega, kui bioloogiline materjal pärineb juhuslikult valitud tundmatult isikult. I. Karpi bioloogilise materjali leidmine seostab I. Karpi otseselt sündmuskohaga ning enese vigastamine akna piirdelauaga ja seejärel veritseva käega aknast sisse vaatamine peaks kohtu arvates olema välistatud. Küll võib ennast vigastada akna eest ära kangutamise ja akna ära tõstmise käigus. Kohus peab oluliseks ka asjaolu, et lõhutud aken oli tõstetud majja sisse ja asus köögis seina najal ja ka lõhutud aknal oli verega määrdumine ning ka sellest määrdumisest saadi I. Karbi bioloogilise materjali täisprofiil. Selleks, et akent kööki sisse viia, pidi aga akna lõhkuja majja aknaava kaudu sisenema. Kuna ka majja tõstetud aknal oli I. Karbi bioloogiline materjal, pidi I. Karp ka ise majja sisenema. Seejuures nähtub sündmuskoha vaatlusprotokollist, et kõikidel maja akendel, kaasaarvatud välisuksel on kardinad alla lastud, s.h ka ära kangutatud ja tuppa tõstetud aknal, mistõttu ei olnud ka võimalik aknast sisse vaadata nii nagu väitis I. Karp. Seega leiab kohus, et kannatanu ning kohtus avaldatud ja uuritud kirjalike tõenditega on leidnud tõendamist Igor Karbi poolt A R kuuluvate vallasasjade äravõtmine. Objektiivsest küljest eeldab vargus võõra vallasasja äravõtmist. Äravõtmine tähendab seejuures teise isiku valduse lõpetamist ja uue valduse kehtestamist ilma senise valdaja nõusolekuta. Kannatanu ütluste kohaselt kuulusid varastatud esemed kannatanule ning Igor Karp ei ole kõnealust asjaolu ka vastustanud. Seega on sedastatav, et süüdistuses märgitud esemed olid süüdistatava jaoks võõras vara. Tuvastatud asjaoludest nähtub, et esemete äravõtmisega sooviti esemete senise valdaja valdus lõpetada ja kehtestada uus valdus, mis toimus kannatanu tahtevastaselt ja nõusolekuta. Seega leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Kohtu hinnangul toimus esemete äravõtmine süüdistatava poolt ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt ei ole tõendeid selle kohta, et süüdistatav oleks soovinud seda kannatanule tagastada. Vastupidi, süüdistatav laskis vennal kuldketi viia pandimajja ja sai selle eest raha, näidates seda, et ta käitub asja valdajana ja otsustab ise asja saatuse üle. Seega on õiguslikus mõttes sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ehk tuvastamist on leidnud varguse subjektiivse koosseisu realiseerimine. Arvestades teo toimepanemise asjaolusid, s.h aknaklaasi lõhkumist majja sisenemiseks, siis leiab kohus, et tegemist oli etteplaneeritud ja sihipärase tegevusega. Seega on kohtu hinnangul tegemist kavatsetusega toime pandud süüteoga. 16 Süüdistusaktis on süüdistatava tegevus kvalifitseeritud

§ 199

lg 2 p 8 järgi, s.o varguse toimepanemine sissetungimisega ning järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatava tegevus vastab süüdistusaktis toodud kvalifikatsioonile.

§ 199

lg 2 p 8 nimetatud sissetungimist sisustab kohtupraktika analoogselt

§-ga 266.

§ 266

lg 1 näeb ette vastutuse valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale ebaseadusliku tungimise eest.

§ 266

puhul tuleb tuvastada, et 1) hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale tungimine oleks olnud valdaja tahte vastane; 2) et hoone, ruum, sõiduk või piirdega ala, kuhu isik tungis, oli tema jaoks võõras ja 3) hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale tungimine oli ebaseaduslik. Analüüsides kriminaalmenetluse käigus kogutud tõendikogumit, siis puuduvad tõendid selle kohta, et sisenemine Merivälja väikekoht 39 eramajja oleks toimunud kooskõlas selle seadusliku omaniku tahtega või et tegemist oleks olnud süüdistatava jaoks õiguslikus mõttes mittevõõra kohaga. Samuti pole kogutud tõendeid selle kohta, et süüdistatava sisenemine majja vastaks mõnele seaduses sätestatud lubatavusklauslile, mis annab isikule õiguse tungida valdaja tahte vastaselt võõras valduses olevasse ruumi. Ka eramajja akna lõhkumise teel sisenemise viis ning sisenemine omaniku äraolekul näitab üheselt omaniku tahte vastasust. Seega oli tungimine Merivälja väikekoht 39 eramajja

§ 266

tähenduses ebaseaduslik ning esinevad alused kvalifitseerida süüdistatava tegu

§ 199lg 2 p 8 järgi.

Süüdistusaktis on süüdistatava tegevus kvalifitseeritud ka

§ 199lg 2 p 9 järgi, s.o isik, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi.

Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et süstemaatiline on vargus siis, kui see on toime pandud vähemalt kolm korda. Süstemaatilisus on järjekindel, pidevalt korduv tegevus ning ei ole oluline, kas isik on varguste eest varem süüdi mõistetud või on need tuvastatud alles ühes menetluses. Samuti süstemaatilisuse moodustavate kuritegude vaheline ajavahemik ei saa olla väga pikk. Antud kriminaalmenetluse raames on tuvastatud, et Igor Karp pani toime 3 vargust ning seda ajavahemikul 20.11.2017 kuni 03.01.2018, s.o vähem kui kahe kuu jooksul. Seega on süstemaatilisuse kriteerium täidetud ning kuriteokoosseisu täitmise osas ei ole süüdistatava varasemal karistatusel samalaadse süüteo toimepanemise eest enam tähtsust, kuivõrd süüdistusaktis inkrimineeritud süütegude faktiline korduvus ja rohkus täidab süstemaatilisuse koosseisu. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega Igor Karp pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt ja sissetungimisega, mis on kvalifitseeritav kuriteona

§ 199lg 2 p 8 ja 9 alusel.

Lisaks eeltoodud tõenditele viitab kohus ka Riigikohtu praktikale, mis võimaldab kohtul kaudse tõendina arvestada lisaks teistele tõenditele ka nn modus operandi põhimõtet. Kaudsete tõendite pinnalt kuriteo asjaolude tõendamiseks vajaliku süsteemi kujundamise moodused võivad olla erinevad. Kuritegude uurimise praktikas on kinnitust leidnud, et nagu inimesed üldisemalt, tavatsevad ka kurjategijad sarnastes olukordades toimida sarnasel viisil tulenevalt enda füüsilistest ja vaimsetest võimetest, oskustest jms. Sageli on nimelt erinevate kuritegude toimepanemise viis (nn modus operandi) niisuguseks kaudsete tõendite pinnalt süsteemiloovaks faktoriks, mis võimaldab lõppkokkuvõttes tõsikindlalt järeldada, et mitmed erinevad kuriteod on toime pannud sama isik. Ka Riigikohtu varasemas praktikas on asutud seisukohale, et erinevate kuritegude toimepanemise asjaolude silmnähtaval kokkulangemisel võib sellest teha järelduse nende kuritegude toimepanemise kohta sama isiku poolt (vt

1. mai 2005 otsuse nr 31-1-32-05 p 8 või
2. novembri 2009 otsuse nr 3-1-1-87-09 p 11). Küsimusele, milliste tunnuste pinnalt on võimalik usaldusväärselt rääkida kuritegude toimepanemise viisist kurjategija isiku identifitseerimise moodusena, ei saa vastata abstraktselt. Kuritegude toimepanemise viisist sellises kvaliteedis on eeskätt põhjust rääkida siis, kui kuriteo toimepanemise vahend, selle vahendi kasutamise eripära või tekitatud tagajärgede iseloom on 17 spetsiifilised. Kuid modus operandist kui usaldusväärsest tõendamise moodusest võib rääkida ka juhtudel, mil spetsiifika ei seisne ainuüksi kuriteo enese toimepanemise viisis, vaid nende kuritegude avaramat ajalist tausta kajastavates erinevates tunnustes. Modus operandi usaldusväärsust tõendamise moodusena kinnitab ka sarnaste juhtumite arv. Kohus leiab, et süüdistatava puhul on toime pandud kolm omavahel sarnast varguse episoodi. Esiteks on kõigi kolme episoodi puhul tegemist eramajades toime pandud vargustega – majadesse on tungitud tõkke kõrvaldamise teel, millest ühel juhul murti sisse terrassiukse kaudu ja kahel juhul akna kaudu. Seejuures on sarnane ka sissetungimiseks kasutatud vahendite valik ning sissetungimiseks on kasutatud erinevaid võimalusi, s.o on proovitud kas ust või akent lahti kangutada ning kui see ei ole koheselt õnnestunud, on sisenetud mõnda teist ava katva sissepääsu kaudu, mis kergemini lõpuks järele andis. Teiseks on varastatud kannatanutelt televiisoreid ning lisaks muid esemeid, mida oli võimalik kergelt kaasa võtta ja kergelt realiseerida. Kõik eeltoodu näitab kuritegude toimepanemist sarnase mustri järgi ehk süüdistatava väljakujunenud kuritegeliku käitumise viisi. Seega, eeskätt just kuritegude toimepanemise viisile tuginevalt, saab väita, et kõigi kolme varguse episoodi puhul on tuvastatud episoodide vahetu toimepanemise sarnasus, mis tõendab modus operandi usaldusväärsust. Vastavalt omaksvõetud kohtupraktikale saab järeldusi teha ka süüdlase käitumise järgi enne ja pärast süütegude toimepanemist. Kohtule on esitatud süüdistatavat iseloomustava tõendina Harju Maakohtu 29.07.2013 otsus kriminaalasjas nr 1-13-5095 (II kd 82-94), millisest nähtuvalt mõisteti I. Karp süüdi

§ 199lg 2 p 8 ja 9 ettenähtud kuritegude toimepanemises.

Eelmärgitud otsuse kohaselt süüdistati I. Karpi 21 eramusse sissetungimises ning süüdistuse kohaselt varastas I. Karp sülearvuteid, kodutehnikat, televiisoreid, elektrilisi tööriistu ja ehteid. Seega toimusid ka viidatud otsuses I. Karpile inkrimineeritud vargused samasugusel viisil ja I. Karp varastas samasuguseid võõraid vallasaju, mis viitab sarnasele käitumismustrile ka varasemate kuritegude toimepanemisel ja taoline asjaolu annab kohtule kinnitust I. Karbil kuritegeliku käitumise sarnasusele mitte ainult käesolevas kriminaalasjas inkrimineeritud kolme kuriteo osas, vaid I. Karbi käitumisele üldisemalt ja aastate lõikes. Mis puutub süüdistatava ülejäänud ütlustesse, mis ei ole vastuolus kohtueelses menetluses antud ütlustega, siis ka nendesse suhtub kohus samuti kui mitte usaldusväärsetesse ütlustesse. Hinnates kõiki eeltoodud tõendeid koostoimes leiab kohus, et süüdistatava süüd eitavad ütlused on eluliselt mitteusutavad ja vastuolus kõigi teiste kogutud tõenditega ning kohus jätab need tõendikogumist välja kui mitteusaldusväärsed. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav S võlg Igor Karbi ees ja see, et 15 000 kroonisest võlast sai poolte kokkuleppel 10 aasta möödudes 1500 eurone võlg. Samuti ei ole usutav Igor Karbi poolt Sle 15 000 krooni maksmine ning sellise summa saamise asjaolud. Kohtule ei ole usutav ka S poolt võla tasumine varastatud esemetega, varastatud esemete väärtuste määramine, süüdistatava selgitused tema bioloogilise materjali sattumise kohta sündmuskohtadele ning J P varastatud esemete sattumine Igor Karbi koju läbi juhuse. Kohtu arvates on süüdistatav esitanud kaitseversiooni, et pääseda vastutusest. 3. KARISTUSE MÕISTMINE Vastavalt

§ 56lg-le 1 on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seadusandja on

§ 199

lg 2 p 8 ja 9 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Kohtupraktikas väljakujunenud seisukoha kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab 18 toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt RKKKo 3-1-1-40-04; 3-1-1-99-06). Kuna tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et süüdistatavale inkrimineeritakse kolme varavastase kuriteo toimepanemist ja ühele kannatanule tekitati ka oluline varaline kahju. Üldjuhul on varavastase süüteo eesmärgiks kasu saamine võõra vara arvelt ja taoline käitumine viitab üheselt piisavate legaalsete rahaliste vahendite puudumisele, mis kohtu arvates välistab ka rahalise karistuse kohaldamise. Seejuures lasuvad süüdistataval ka varalise kahju ja menetluskulude hüvitamise kohustus, mis kogumis on niivõrd suured, et sellele veel rahalise karistuse lisandumine muudaks kõigi rahaliste kohustuste täitmise ebareaalseks ning rahaline karistus ei oleks täidetav. Samuti arvestab kohus sellega, et Igor Karp on isikuks, keda eelnevalt on juba kriminaalkorras karistatud ning tal on 4 kehtivat kriminaalkaristust, s.h samasuguste kvalifitseerivate tunnustega varavastaste kuritegude toimepanemise eest (II kd tl 65-74) ning taaskord on Igor Karbile esitatud süüdistus varavastaste süütegude toimepanemises ja seda lühikese ajavahemiku jooksul pärast tema karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamist ning katseajal (II kd, tl 78-81). Vaatamata eelnevale karistatusele on Igor Karp jätkanud süütegude toimepanemist. Sellest tulenevalt leiab kohus, et süüdistatava suhtes tuleb kohaldada isiku vabaduse piiramisega seotud karistust. Süüdistatav on kohtuistungil märkinud, et ta töötas XXX. Seejuures pidi ta teenust osutama autoga. Samas ilmnes, et süüdistataval juhtimisõigus üldse puudub ning ka kõige parema tahtmise juures ta sellist teenust osutada ei saaks. Sellest tulenevalt leiab kohus, et süüdistatava väited füüsilisest isikust ettevõtjana teenuse osutamise eest sissetuleku saamise kohta ei ole tõsiseltvõetavad, kuivõrd süüdistataval sisuliselt puudub võimalus sellist teenust osutada. Hinnates süü suurust

§ 199

lg 2 p 8, 9 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemisel, leiab kohus, et süüdistatava süü on suur. Aluse selliseks järelduseks annab asjaolu, et Igor Karbile inkrimineeritakse kolme lõpule viidud varavastase kuriteoepisoodi toimepanemist, millega on tekitatud ka varaline kahju ning kaks kannatanut on esitanud selles osas ka tsiviilhagi. Kohus arvestab ka seda, et vargused on toimepandud sissetungimisega kannatanute kodudesse, riivates sellega kannatanute põhiseaduslikku õigust kodu puutumatusele. Lisaks eeltoodule arvestab kohus ka asjaoluga, et Igor Karp täitis oma tegevusega kaks

§ 199

lgs 2 nimetatud varguse kvalifitseerivat tunnust – sissetungimine ning süstemaatiline teo toimepanemine. Sealjuures on kuni viieaastase vangistusega võimalik karistada isikut ka vaid ühe kvalifitseeriva tunnuse esinemise korral. Seetõttu kahe kvalifitseeriva tunnuse olemasolu on asjaolu, mis suurendab käesoleval juhul Igor Karbi süü suurust. Samas ei saa kohus jätta märkimata, et käesolevalt temale inkrimineeritud kuriteod pani Igor Karp toime vähem kui kaks kuud pärast karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabanemist ja temale määratud katseajal, mis näitab ilmekalt, et temale mõistetud karistused ei ole mõjusad ning Igor Karp on jätkanud õigusvastast käitumist. Samuti ei saa süü suuruse hindamisel jätta tähelepanuta, et süüdistatavat on varasemalt kuritegude, sh varavastaste kuritegude, toimepanemise eest korduvalt karistatud. Kohus peab vajalikuks viidata seejuures Harju Maakohtu 29.07.2013 otsusele, millega karistati süüdistatavat analoogsete kuritegude toimepanemise eest vangistusega 4 aastat ja 6 kuud ja sellele karistusele liideti eelmise otsusega mõistetud, kuid ära kandmata karistus. Seejuures oli süüdistatav taas tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt vabastatud, s.t süüdistatav ei suutnud ka siis eelmise karistuse kandmiselt vabanemise järgselt õiguskuulekalt käituda ning jätkas varavastaste kuritegude toimepanemist. Sellised andmed näitavad ilmekalt seda, et süüdistatavat ei ole mõjutanud ei korduvalt mõistetud vangistus, kriminaalhooldus, käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõuded ega kohustused, samuti võimalus, et uue kuriteo toimepanemisel võidakse talle mõista uus vabadust piirav ja pikk karistus. Tulenevalt eelnevast, leiab kohus, et süüdistatavale tuleb mõista karistus vastavalt tema süü suurusele, s.o üle sanktsioonimäära keskmise määra. Kuivõrd süüdistatavat on juba samalaadsete kuritegude toimepanemise eest pikaajalise vangistusega karistatud, mis süüdistatavat õiguskuulekusele ei sundinud, siis järjekordsete uute samalaadsete kuritegude 19 toimepanemine ei saa hakata süüdistatava olukorda kergendama ja andma talle signaali, et iga järgnev karistus on kergem kui eelmine. Kohus on seisukohal, et käesolevas kriminaalasjas mõistetav karistus peab ületama süü suuruse tõttu ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Kuivõrd süüdistatavat on juba samalaadsete kuritegude toimepanemise eest karistatud ja süüdistatav sellest järeldusi teinud ei ole, siis leiab kohus, et mõistetav karistus peab ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ületama oluliselt ning olema ettenähtud sanktsiooni ülemmäära lähedases määras, kinnistamaks Igor Karbis arusaama keelunormi jätkuvas kehtivuses. Kohtuliku uurimisega ei ole tuvastatud ühtegi süüdistatava karistust kergendavat või raskendavat asjaolu. Liitkaristus Süüdistatavat on Harju Maakohtu 03.02.2016 otsusega karistatud

§ 329

järgi vangistusega 6 kuud, mida

§ 65

lg 2 alusel suurendati Harju Maakohtu 29.07.2013 otsusega mõistetud ärakandmata osa võrra ja lõplikuks karistuse mõisteti 2 aastat 3 kuud ja 10 päeva vangistust. 13.09.2017 vabastas Viru Maakohus Igor Karbi karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 14.05.2018 ning süüdistatav vabanes karistuse kandmiselt 29.09.2017 ja ära kandmata karistuseks jäi vangistus 7 kuud ja 15 päeva. Käesolevas kriminaalasjas menetlusesemeks olevad kuriteod on toime pandud 20.11.2017, 06.12.2017 ja 02.01.2018, seega kohtu poolt määratud katseajal.

§ 76

lg 8 kohaselt kui süüdlane paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, viiakse kandmata jäänud karistuse osa täide ja sellisel juhul mõistetakse liitkaristus vastavalt

§ 65

lõikes 2 sätestatule.

65 lg 2 kohaselt kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, järgides käesoleva seadustiku § 64 lõigetes 2, 4 ja 5 sätestatut. Kuna käesolevad kuriteod on toime pandud 20.11.2017, 06.12.2017 ja 02.01.2018, seega katseajal, siis kohtuotsuste kogumis tuleb vangistused liita täies ulatuses. Kui

§ 73

lg 4 ja

§ 74

lg 5 sätted võimaldavad liitkaristuse mõistmisel süüdlase uuesti vabastamist karistuse kandmiselt ja elektroonilisele valvele allutamist, samuti mõistetava liitkaristuse asendamist

§ 69

sätestatud korras üldkasuliku tööga, siis

§ 76

lg 8 sätted välistavad karistusena vangistuse mõistmisel liitkaristusest tingimisi vabastamise ja liitkaristuse üldkasuliku tööga asendamise. Seetõttu kuulub süüdistatavale mõistetav vangistus ja

§ 65lg 2 alusel moodustatav liitkaristus ära kandmisele.

1. TSIVIILHAGI Kohtueelsel menetlusel on kannatanu A R esitanud tsiviilhagi kindlustusandja poolt hüvitamata jäetud ja vargusega tekitatud kahju, s.o 2214 euro nõudes kullast kaelaketi koos ripatsiga Versace hüvitamiseks. Samuti on kannatanu A R esitanud alternatiivse nõude tagastada Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn asuv kullast kaelakett koos ripatsiga Versace. Kannatanu Ü K on esitanud tsiviilhagi 794 euro nõudes. Kannatanule J P tekitati vargusega varalist kahju summas 1295 eurot, kuid kannatanu tsiviilhagi esitada ei soovinud. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätetele on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg 1 kohaselt kannatanu asetamine olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid ei oleks olnud. Lähtuvalt VÕS § 128 lg 1-3 võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab 20 eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 136 lg 1 kohaselt tuleb kahju hüvitada ühekordselt makstava rahasummana, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena. KrMS § 310 lõike 1 kohaselt, kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. Sama paragrahvi lõike 2 ja 3 kohaselt, kui kohus teeb õigeksmõistva kohtuotsuse, jäetakse tsiviilhagi läbi vaatamata ning kannatanule selgitatakse tema õigust esitada hagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras. Kohtuistungil andis P OÜ esindaja nõusoleku kuldketi tagastamiseks kannatanule A R ning seega jätab kohus episoodis 02.01.2018 A R esitatud tsiviilhagi rahalise nõude osas rahuldamata ning rahuldab hagi alternatiivses osas, s.o tagastab kuldketi asja omanikule A R, lugedes sellega A R tekitatud ja seni hüvitamata varalise kahju hüvitatuks. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on kolmandas episoodis 20.11.2017 Ü K tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud kuriteoga. Kohtu hinnangul on varaline kahju tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tõttu, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes. Kuna kriminaalasja kohtuliku uurimisega on tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, s.t varaline kahju tuleb välja mõista süüdistatavalt kannatanu kasuks. Vastavalt omaks võetud kohtupraktikale kohaldatakse kriminaalmenetluses tsiviilhagi läbivaatamisel tsiviilkohtumenetluse nõudeid, kui need ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldpõhimõtetega. Kriminaalasja kohtuliku uurimisega on tõendamist leidnud, et kannatanule Ü K tekitas Igor Karp kuriteoga varalist kahju 794 euro ulatuses, mis koosneb varastatud televiisorist Hitachi koos puldiga väärtusega 245 eurot, sülearvutist HP väärtusega 50 eurot, tahvelarvutist Samsung Galaxy Tab väärtusega 499 eurot ning kuna need kahjud on otseselt seotud varguse toimepanemisega, siis leiab kohus, et tsiviilhagis on põhjendatult kahjusummana esitatud 794 eurot. Seetõttu kuulub Ü K esitatud tsiviilhagi 794 euro nõudes täies ulatuses rahuldamisele ja süüdistatavalt kannatanu kasuks välja mõistmisele.
2. MENETLUSKULUD KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistva otsustega kaasnev sundraha ning DNA-ekspertiiside kulud. Ekspertiiside kulu osas märgib kohus, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
3. detsembri 2012.a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12). 21 DNA-ekspertiis (17E-GE1259) oli kuriteo avastamise seisukohast vajalik, kuid ekspertiisi tulemusena süüdistatava süüd tõendavaid tõendeid otseselt ei kogutud, mistõttu on kohus seisukohal, et selle ekspertiisi kulud tuleb jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. DNA ekspertiisid (18E-GE0031, 18E-GE0074, 18E-GE0617) olid kuriteo avastamise seisukohast vajalikud, kuna selle tulemusena koguti süüdistatava süüd tõendavaid tõendeid ning tuvastati tema käitumises kuriteokoosseis. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et kuna ekspertiistulemus toetas süüdistatava süüküsimust puudutavat tõendikogumit, siis tuleks eelnimetatud ekspertiisikulu jätta süüdistatava kanda täies mahus. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetavate summade tasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Lisaks sellele ei tule menetluskulude väljamõistmisel silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid ka süüdimõistetu resotsialiseerumise väljavaateid. Senine kohtupraktika on olnud seda meelt, et menetluskulude vähendamise korral tuleb esmajoones arvestada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Käesoleval juhul tuleb seda aga eitada, kuna Igor Karpi on varem korduvalt kohtu poolt karistatud, mistõttu on ta teadlik ka sellest, et kuritegude toimepanemise ning kriminaalasja menetlemisega kaasnevad tema enda kanda jäävad menetluskulud. Peale selle on süütegude toimepanemine olnud süüdistatava vaba ja teadlik valik. Samuti ei tuvastanud kohus asjaolusid, mis võiksid tingida menetluskulude vähendamist. Seetõttu tuleb kõik hüvitamisele kuuluvad menetluskulud süüdistatavalt täies mahus välja mõista. Samas leiab kohus, et arvestades menetluskulude summa suurust ja konkureerivat rahalist kohustust välja mõistetava tsiviilhagi näol, siis esinevad küllalased alused võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulud kohtuotsuse jõustumisest osade kaupa 12 kuu jooksul (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12).
4. ASITÕENDID Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on kriminaalmenetluse käigus ära võetud erinevaid esemeid ning neid on ka vaadeldud. KrMS § 306 lg 1 p 13 kohaselt peab kohus lahendama küsimuse, kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega. Seega peab kohus võtma seisukoha esemete osas, milliste kohta ei ole kohtueelse menetluse lõpule viimisel menetlusotsustust tehtud, mis on kas kriminaaltoimikus või hoiustatud kohtueelse menetleja juures. Sündmuskohalt XXX on ära võetud lukusüdamiku kate ja jalatsi tallamustritega tõmmised želatiinkilel. Kuivõrd tegemist on väärtusetute asjadega ja kohtuotsuse jõustumise järgselt minetavad nad tõendusliku väärtuse, tuleb need kohtuotsuse jõustumise järgselt hävitada KrMS 126 lg 3 p 4 alusel. Pandimajast P OÜ ära võetud pandileping kui tõendamisesemesse puutuv dokumentaalne tõend tuleb juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 sätetest jätta kriminaaltoimiku juurde. Pandimajast P OÜ on ära võetud kuldkett koos ripatsiga Versace, mis kuulub A R. Kuivõrd asja omanik on teada ja asja omanik on soovinud eseme tagastamist, tuleb see tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel A R kuldketi ja ripatsi vargusega tekitatud ja seni hüvitamata varalise kahju katteks. CD-plaat pandimaja videosalvestisega, millel on salvestatud kriminaalasjas tõendamiseset puudutav teave, tuleb juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 sätetest jätta kriminaaltoimikusse. Sündmuskohalt XXX on ära võetud sündmuskohajälgede kaardid. Kuivõrd kohtuotsuse jõustumise järgselt neil enam tõenduslikku väärtust ei ole ja otsuse jõustumise järgselt muutuvad need väärtuseta asjadeks, tuleb need hävitada KrMS 126 lg 3 p 4 alusel. 22 Igor Karbi elukohast läbiotsimisel on ära võetud televiisor Philips ja T S poolt politseile üle antud tumelilla värvi meeste sulejope Icepeak. Kuivõrd asja omanik on teada, kindlustusandja on asja omanikule varalise kahju hüvitanud ja muutunud selle läbi ise asja omanikuks, tuleb need jätta KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel S P&C I AS-le. Igor Karbi kinnipidamisel on ära võetud käekell Lorus ja T S poolt politseile üle antud meeste jope Seven Lemon ja vabaajajalatsid Adidas. Kuivõrd asjad on kohtueelsel menetlusel üle antud süüdistatava Igor Karbi kaitsjale ja asjade seaduslikuks valdajaks on Igor Karp, tuleb need jätta KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel Igor Karbile. Sõiduautod Renault reg/nr XXX ja Mercedes-Benz reg/nr XXX, mis kuuluvad T S ja millised on kohtueelsel menetlusel tagastatud T S, tuleb tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asjade seaduslikule valdajale T S. Igor Karbi elukohast läbiotsimisel on ära võetud mobiiltelefonid Samsung SM-G361F, GSmart, Samsung GT-E1200R, Sony Xperia, kollasest metallist käekella rihmalüli, patsikujuline kaelakett, punases karbis kaks kollasest metallist sõrmust, punases karbis kollasest metallist sõrmus läbipaistva kiviga, punases karbis kollasest metallist roosa kiviga sõrmus, 20-eurone kupüür, sülearvuti Asus koos laadijaga, akukruvikeeraja Bosch, meeste jalatsid Zara Men, Adidas, Haver, Clan, McArthur, Jetty, Zara Men valgete taldadega, poolsaapad Zara Men, Igor Karbi kinnipidamisel ära võetud korterivõtmed. Nimetatud asjad on kohtueelsel menetlusel üle antud T S. Kuivõrd asja seaduslik valdaja on teada, tuleb need asjad jätta KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel T S. Igor Karbi elukohast on läbiotsimisel ära võetud jalatsid Rieker. Kohtueelsel menetlusel on jalatsid edastatud Tallinna vanglasse Igor Karbi isiklike asjade juurde paigutamiseks. Kuivõrd asjade seaduslik valdaja on teada, tuleb need jätta KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel Igor Karbile. Igor Karbile tagastatud asjad tuleb jätta Igor Karbi kinnipidamiskoha administratsioonile hoiustamiseks Igor Karbi kinnipidamiskohas tema isiklike asjade hulgas. Märt Toming Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 23