← Eesti

1-14-4269/39

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise viis Tartu Ringkonnakohus

  1. aprill 2019 1-14-4269 Juhan Sarv, Mati Kartau ja Tiit Lõhmus Konstantin Maslovi (isikukood 39302253711) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamine elektroonilise valve kohaldamisega Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
  2. märtsi
  3. a määrus Konstantin Maslov Prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Sofja Hristoforova Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  4. Jätta Viru Maakohtu
  5. märtsi
  6. a määrus sisuliselt muutmata, kuid muuta kohtumääruse põhiosa, jättes selles välja põhjendused, mille kohaselt Konstantin Maslovi vangistusest enne tähtaega tingimisi vabastamine riivaks ühiskonna õiglustunnet ning oleks vastuolus karistuse mõistmise põhimõtete ja eesmärkidega.
  7. Jätta Konstantin Maslovi määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  8. Viru Maakohtu
  9. mai
  10. a süüdimõistva otsusega mõisteti Konstantin Maslovile KarS § 65 lg 2 alusel kogumis Viru Maakohtu
  11. detsembri
  12. a otsusega liitkaristus 12 aastat 6 kuud 21 päeva vangistust. Karistusaeg algas
  13. detsembril
  16. märtsil 2019 saatis Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid K. Maslovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Vangla ega prokuratuur ei toeta K. Maslovi ennetähtaegset vabastamist. Viru Maakohtu määrus
  17. Viru Maakohus jättis
  18. märtsi
  19. a määrusega K. Maslovi karistuse kandmiselt vabastamata.
  20. Kohus märkis positiivsena ära, et K. Maslovil ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi, ta on osalenud sotsiaalprogrammides, on õppinud riigikeelt, töötab vanglas, tal on keevitaja eriala, vabaduses on tal elukoht, ema ja õde on valmis teda toetama ning enda sõnul on talle garanteeritud ka töökoht. Need asjaolud maandavad teatud määral uue kuriteo toimepanemise riski, kuid ei ole kinnipeetava vabastamiseks piisavad. Vaatamata positiivsetele asjaoludele ei ole K. Maslovi puhul alust arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal või väheoluline. Süüdimõistetu käitumine oli vabaduses väga ohtlik. Mõrva pani ta toime katseajal. K. Maslovil on kaks kehtivat kriminaalkaristust. Esimesel korral karistati teda mõrva ja varguste eest. Vangistuse kestel karistati teda kriminaalkorras võimuesindaja solvamise eest kinnipidamisasutuses. Oleks kergemeelne arvata, et varasemalt kriminaalkorras karistatud ja vanglas uue süüteo toime pannud isik hakkaks vabanedes seaduskuulekalt elama. Toetav lähivõrgustik ja elukoht ei takistaks K. Maslovi uusi kuritegusid sooritamast. Uue kuriteo riski suurendab teatud määral ka see, et isikut tõendavat dokumenti süüdimõistetul ei ole, võlgasid tuleb tal tasuda 12 859 eurot 20 senti ja ta ei ole varem töötanud. Maakohus leidis ka, et K. Maslovi ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise põhimõtete ja eesmärkidega. Üldpreventsiooni eesmärgiks on mh näidata ühiskonnale, et kuritegude toimepanemine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub reaalses vangistuses ja eelduslikult selle täiel määral ärakandmises. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  21. Maakohtu määruse vaidlustas K. Maslov. Ta palub kohtumääruse tühistada ja end tingimisi enne tähtaega vanglast elektroonilise valve alla vabastada.
  22. K. Maslov leiab, et tema vabastamise küsimust ei oleks tohtinud lahendada kohtunik Innokenti Menšikov, kuna viimane otsustas tema süüdimõistmise
  23. detsembri
  24. a otsusega. Kohtunik võis seetõttu suhtuda temasse eelarvamuslikult.
  25. Veel heidab K. Maslov ette, et vangla koostatud iseloomustuses on viga tema vabastamise tähtaja osas. Tema vabastamise tähtpäev ei ole mitte
  26. juuli 2025, nagu on kirjas iseloomustuses, vaid
  27. juunil
  28. Väär on seegi, et iseloomustuse koostas inspektorkontaktisik Mari-Liis Tammerik, kes ei ole tema kontaktisik. M.-L. Tammerik keeldus lisamast iseloomustusse andmeid tema töökoha kohta, öeldes talle, et ta võib need esitada kohtule ise. Ta sai kohtuistungi ajast ja kohast teada
  29. märtsil 2019 kell 8.30 ning istung toimus samal päeval kell 13.
  30. Seetõttu ei jõudnud ta teatada kohtule töökoha andmeid.
  31. Veel märgib K. Maslov etteheitvalt, et temale ei ole arusaadav iseloomustusest selguv protsentides väljendatud riskihinnang. Seitsme aasta pikkuse vangistuse jooksul ei ole ta kedagi löönud, ta ei ole vägivalla pooldaja ning püüab kõiki probleeme lahendada diplomaatilisel teel. Ta on vanglas töötanud (köögis, koristajana, juuksurina), praegu töötab keevitajana metallitšehhis. Kui ta osutaks ümbritsevatele ohtu, ei oleks teda erinevatele töödele lubatud. Enamgi veel, vangla pakub talle võimalust osaleda erinevatel üritustel, nagu nt arvutikursus. Kuna ta on vangistuses töötanud mitmetel kohtadel, siis on võimalus, et ta vabaduses ei leia tööd, väga väike. Ka on OÜ X lubanud teda tööle võtta ja väljastanud talle garantiikirja edastamiseks kohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  32. Kriminaalkolleegium käsitleb kõigepealt määruskaebuse neid väiteid, mis puudutavad kohtumääruse koostamist kohtuniku poolt, kes tegi K. Maslovi suhtes süüdimõistva kohtuotsuse, ja süüdimõistetu kriitikat vangla iseloomustuse kohta (I). Edasi kontrollib 2

(6)ringkonnakohus seda, kas maakohus tegi süüdimõistetut vabastamata jättes kaalutlusvea (II). I
  1. K. Maslov leiab, et tema vabastamise küsimust ei oleks tohtinud arutada kohtunik I. Menšikov, kuna viimane otsustas tema süüdimõistmise
  2. detsembri
  3. a otsusega. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu. Erinevalt määruskaebuse esitajast ei näe kolleegium midagi ebaseaduslikku selles, et K. Maslovi ennetähtaegselt vanglast vabastamise küsimust arutas sama kohtunik, kes tegi ka süüdimõistva kohtuotsuse. Asjaolu, et kohtunik on varem teinud samas kriminaalasjas kohtuotsuse, ei ole KrMS § 49 kohaselt taandumise alus selle kohtulahendi täitmisel tekkivate küsimuste lahendamise menetluses, sh KrMS § 426 lg-s 1 sätestatud küsimuse lahendamisel. Samuti ei leia asja materjalidest vähimaidki viiteid sellele, et K. Maslovi vabastamise küsimust lahendanud maakohtunik ei toiminud õigusemõistmisel ausalt ning õiglaselt. Väljatoomist väärib ka, et
  4. märtsi
  5. a istungiprotokollist nähtuvalt tutvustati süüdimõistetule tema õigusi ja kohustusi, sh õigust esitada kohtukoosseisu vastu taandusi. K. Maslov on kohtule vastanud, et õigused ja kohustused on talle arusaadavad ning kohtukoosseisu vastu taandust tal ei ole (KoTo, tl 13).
  6. K. Maslov on juhtinud tähelepanu sellele, et tema kohta koostatud iseloomustuses on karistusaja pikkuse ülestähendamisel tehtud viga, s.o tema vangistuse pikkus ei ole 12 aastat 6 kuud 21 päeva ja see ei lõpe
  7. juulil 2025, nagu on märgitud iseloomustuses, vaid karistus on ühe kuu võrra lühem ja peaks lõppema
  8. juunil
  9. Ringkonnakohus möönab, et kinnipeetava iseloomustuses on vangistusaja pikkuse ja selle lõpptähtaja märkimisel eksitud. Samas selgub kohtutoimiku materjalidest, et K. Maslovi viidatud viga on märganud ka iseloomustuse koostanud inspektor-kontaktisik, kes on
  10. märtsil 2019 teinud vea parandamise õiendi. Selles õiendis on ta kinnitanud, et K. Maslovi karistusaja lõpp on
  11. juunil 2025, ennetähtaegselt vabanemise kuupäev on
  12. aprill 2021 ja võimalus vabaneda elektroonilise valve alla avaneb
  13. märtsil
  14. Õiendist nähtub veel, et see saadeti teadmiseks ka K. Maslovile (KoTo, tl 6).
  15. Vangla koostatud iseloomustust puudutavalt heidab K. Maslov ette ka selle koostamist inspektor-kontaktisik M.-L. Tammeriku poolt, kuna viimane ei ole tema kontaktisik, samuti iseloomustuses osa andmete märkimata jätmist. Ringkonnakohus märgib, et kinnipeetava iseloomustuse koostamine teise inspektor-kontaktisiku poolt võib teatud juhtudel olla möödapääsmatu, nt haiguse või puhkusel viibimisega seoses. Kindlasti ei saa sellest järeldada, et kõnealuses dokumendis kajastuks ebatõene informatsioon. Praegu on K. Malsovi ainsaks iseloomustuse sisu puudutavaks etteheiteks see, et ametnik ei lisanud sinna andmeid tema töökoha kohta. M.-L. Tammeriku süüks paneb süüdimõistetu sellegi, et ta väidetavalt ei jõudnud esitada maakohtule tööandja OÜ X garantiikirja. Ringkonnakohus hindab K. Maslovi kriitika põhjendamatuks. Süüdimõistetu andis nõusoleku vabanemaks vangistusest ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega juba
  16. jaanuaril 2019 (KoTo, tl 5) ning vähemalt sellest hetkest oli tal võimalik astuda samme tööandjalt kinnituskirja saamiseks. Iseloomustus koostati
  17. veebruaril
  18. Iseloomustusest ega ka määruskaebusest ei selgu, et K. Maslov oleks ametnikule töökoha osas kokkuleppele jõudmist kinnitanud. Seega ei saanud inspektor-kontaktisik seda kindla teabena iseloomustusse märkida. OÜ X väljastatud garantiikirja K. Maslovi tööle võtmise kohta esitas süüdimõistetu alles Tartu Ringkonnakohtule
  19. aprillil
  21. Süüdimõistetu toob kirjalikku iseloomustust puudutavalt veel välja, et talle ei ole arusaadav tema iseloomustusest selguv protsentides väljendatud riskihinnang. Selle riskihinnangu kohaselt on süüdimõistetu puhul järgmise kahe aasta jooksul üldise korduva kuriteo 3
(6)toimepanemise tõenäosus 69% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 54%. Seoses K. Maslovi selle väitega selgitab kolleegium, et Tartu Ringkonnakohus on juba mõna aega lähtunud arusaamast, et vangla üldsõnaline protsentides väljendatud riskihinnang uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse kohta pole usaldusväärne, sest ei ole võimalik kontrollida, missugust metoodikat vangla hinnangu andmiseks kasutas ja milliseid asjaolusid ning miks arvesse võttis. Ehk seetõttu ei saa kõnealust riskihinnangut süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel arvesse ka võtta (vt lähemalt nt Tartu Ringkonnakohtu
  1. oktoobri
  2. a määrus asjas nr 1-13-8065, p-d 23–27;
  3. oktoobri
  4. a määrus asjas nr 1-16-6652, p 15;
  5. oktoobri
  6. a määrus asjas nr 1-11-14170, p 23;
  7. jaanuari
  8. a määrus asjas nr 1-12-9573;
  9. juuli
  10. a määrus asjas nr 1-17-5334, p 8;
  11. jaanuari
  12. a määrus asjas nr 1-159308, p 10;
  13. aprilli
  14. a määrus asjas nr 1-16-9898, p 42 jpt). Hiljuti asus samale seisukohale ka Riigikohus (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  15. märtsi
  16. a määrus asjas nr 1-09-14104/142, p-d 26-27). Praegusel juhul tuleb tähele panna, et vaidlustatud määruses ei ole K. Maslovi kohta koostatud riskihinnangut põhjendamisel kasutanud. Seega ei ole iseloomustuses kajastuv riskihinnang esimese astme kohtu seisukoha kujunemist kuidagi mõjutanud. II
  17. K. Maslovi ennetähtaegseks vabastamiseks on täidetud KarS § 76 lg 2 p-s 1 sätestatud formaalsed eeldused. Ringkonnakohtul tuleb määruskaebemenetluses otsustada, kas maakohus andis ennetähtaegse vabastamise sisulistele eeldustele, s.o KarS § 76 lg-s 4 nimetatud asjaoludele, põhjendatud hinnangu.
  18. KarS § 76 lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel kohtule ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  19. aprilli
  20. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16)
  21. Ringkonnakohus leiab, et kuigi vaidlustatud kohtumääruse põhistus ei ole päris veatu (vt käesoleva määruse punkti 22), on kohtu otsustus jätta K. Maslov karistust kandma veatu. Muu hulgas on maakohus piisavalt põhjendanud, miks ei saa KarS § 76 lg-s 4 nimetatud otsustuskriteeriume arvestades K. Maslovit ennetähtaegselt vangistusest vabastada.
  22. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et K. Maslovi ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. Süüdimõistetul on kaks kehtivat kriminaalkaristust ja ka vangistuses on ta teistkordselt. Seega varasem kinnipidamisasutuses viibimine temale soovitud mõju ei avaldanud. Ka pikaajalisse vangistusse mõistmine ei mõjutanud K. Maslovit käituma vanglas seaduskuulekalt. Olles Viru Maakohtu
  23. detsembri
  24. a otsusega kriminaalasjas nr 1-12-8819 mõistetud vangi 12 aastaks 5 kuuks 21 päevaks, ei allunud ta
  25. märtsil
  26. a vangla vanemvalvuri seaduslikule korraldusele minna kambrisse ning sülitas ametnikule näkku. Kirjeldatud teos tunnistati K. Maslov Viru Maakohtu
  27. mai
  28. a otsusega süüdi KarS § 275 järgi. Tõsi,
  29. jaanuaril
  30. a jõustunud karistusseadustiku muudatustega muudeti KarS §-s 275 ette nähtud tegu väärteoks, mistõttu vähendas Viru Maakohus
  31. aprilli
  32. a määrusega K. Maslovile Viru Maakohtu
  33. mai
  34. a otsusega kriminaalasjas nr 1-14-4269 mõistetud karistust ühe kuu võrra. K. Maslovi karistuse vähendamine, ei väära aga seda, et ta pani veel pärast rohkem kui aasta aega vangistuses viibimist toime lubamatu teo vanglaametniku suhtes. Kuivõrd selliselt käitudes näitas süüdimõistetu, et hirmu ta vangistuse ees ei tunne, on põhjust kahelda vanglakaristuse mõjus ka praegu. 4
(6)
  1. Samuti tuleb olulisena tähele panna, et K. Maslov kannab pikaajalist vangistust mh mõrva eest – tapmine seoses röövimisega ja piinaval viisil. Kuriteo asjaolud on sedavõrd rasked, et räägivad koos kinnipeetava varasema karistatusega vastu K. Maslovi ennetähtaegsele vangistusest vabastamisele. Kohtukolleegium tutvus kohtute infosüsteemis kõnealuse süüdimõistmise aluseks olnud Viru Maakohtu
  2. detsembri
  3. a otsusega. Viidatud otsuse kohaselt pani K. Maslov isikute grupis toime tapmise piinaval viisil ja seoses röövimisega. Kohtuotsuses märgitud süüdistuse järgi (süüdistus leidis kohtus tõendamist) tungis K. Maslov eesmärgiga röövida eakat naist (sündinud 1931) otsitud ettekäändel kannatanu korterisse. Korteris ähvardas K. Maslov vastupanu mahasurumiseks kannatanut noaga, lõi teda küünarnukiga vastu nina, tekitades vanale inimesele valu. Pärast kannatanu kukkumist, peksis jalgadega K. Maslov kannatanut vastu keha, tekitades talle hematoome, erinevaid haavu näos ja peas ning ka ribide murru. Takistamaks kannatanut abi kutsumast, kattis K. Maslov villase sokiga ja kaasa toodud kleeplindiga kinni tema hingamisteed – suu ja nina. Pärast seda lasi ta korterisse sisse S.S., kellega nad koos sidusid nööri ja kleeplindiga kinni kannatanu käed ja jalad, takistades avada kleeplindi ja villase sokiga suletud hingamisteid. K. Maslov ja S. S võtsid korterist ära kannatanu vara 63 euro 40 sendi ulatuses. Nad lahkusid selle rahaga sündmuskohalt, jättes läbipekstud ja kinniseotud kannatanu korteri koridori põrandale. Mõne aja pärast seoses suu ja ninaavade sulgumisega kannatanu suri mehhaanilise lämbuse tõttu. Ringkonnakohus leiab, et kirjeldatud asjaoludel kuriteo toimepanemine eaka inimese (kannatanu oli 81-aastane) suhtes annab alust pidada K. Maslovist lähtuvat retsidiivsusriski suureks, vaatamata pikaaegsele vangistusele. Mida raskemaid kuritegusid on süüdimõistetult tema varasema käitumise põhjal karta, seda väiksem peab tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema uute kuritegude toimepanemise tõenäosus. Need kuriteod, mida võib vabaduses toime panna K. Maslov, on väga rasked, hõlmates isegi mõrva.
  4. K. Maslovi hea käitumine vangistuses eelmärgitud järeldust ei väära. Tuleb ju lisaks läbitud tegevustele ja kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumisele tähele panna, et korrakohane käitumine ei ole süüdimõistetule omane olnud mitte kogu vangistuse ajal, vaid üksnes viimase paari aasta jooksul. Lisaks ei saa mööda vaadata sellest, et kinnipeetava iseloomustuses ei kirjeldata K. Maslovit üksnes positiivses valguses. Selles on ka märgitud, et K. Maslovil on puudulik empaatiavõime, ta tegutseb enesekeskselt ja vaid enda vajadusi arvestades ning kuritegudest kahetseb ta ainult tapmise toimepanemist (teistesse kuritegudesse suhtub ta rahulikult ega ei näe neis halba).
  5. Ka K. Maslovi elutingimustele ja võimalustele vabaduses – kindel elukoht, varem pingeliste suhete paranemine lähedastega, garanteeritud töökoht OÜ-s X (vt käesoleva määruse punkti 12) – ei omista kohtukolleegium sellist kaalu, et tema ennetähtaegselt vabanemist võimalikuks pidada. Samuti tuleb tähele panna, et OÜ X esitatud garantiikirja põhjal ei saa otsustada, kas töökohalt saadavad sissetulekud oleksid K. Maslovi äraelamist võimaldavad. Seda enam, et süüdimõistetul on kokku 12 859 eurot 20 senti võlgu. Ehk siis vaatamata tööle saamisele võib K. Maslov siiski sattuda majanduslikku kitsikusse. Kuna K. Maslovit on varasemalt karistatud varguste eest ja ta on tapnud inimese seoses röövimisega, tuleb sellist võimalust aga kaheldamatult pidada uue kuriteo oluliseks riskiteguriks.
  6. Eeltoodud asjaoludel on ringkonnakohus seisukohal, et K. Maslovi varasemast elukäigust ja tema kuriteo (mõrv) asjaoludest lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse karta tema kuritegeliku käitumise kordumist. Nimetatud risk on liialt suur selleks, et vabastada K. Maslov juba rohkem kui kuus aastat enne karistusaja lõppu. Maakohtu otsustus jätta K. Maslov edasi karistust kandma, on seega seaduslik ja põhjendatud.
  7. Nagu ringkonnakohus käesoleva määruse punktis 16 viitas, on kohtumääruses aga siiski mõned vead, mis tuleb määruskaebuses kõrvaldada. Nimelt märkis maakohus muu hulgas, 5
(6)et K. Maslovi ennetähtaegsel vabastamisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise põhimõtetega. Kohus lisas ka, et üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et kuritegude toimepanemine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub reaalses vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Kohtukolleegiumi hinnangul ei saa KarS § 76 lg-st 4 tulenevate ennetähtaegse vabastamise eelduste puudumist põhjendada sellise väga abstraktse ja raskesti hinnatava kriteeriumiga nagu riive ühiskonna õiglustundele. Samuti ei ole asjakohane osutus karistuse mõistmise põhimõtetele, sest praeguses menetluses ei vaeta K. Maslovile karistuse mõistmise küsimust, vaid otsustatakse tema vangistusest ennetähtaegse vabastamise üle. Üldpreventiivsed kaalutlused, millele maakohus viitab, ei ole samuti olulised, kuna need saavad arvestatud juba seeläbi, et inimene veetis vanglas pika aja (vt nt Tartu Ringkonnakohtu
  1. novembri
  2. a määrus asjas nr 1-16-68, p 13). Ka Riigikohus on selgitanud, et toimepandud kuriteo ja selle teo eest mõistetud karistuse raskusel on ennetähtaegse vabastamise kontekstis eraldi kaal vaid küsimuses, millal tekib süüdimõistetul subjektiivne õigus nõuda ennetähtaegset vabastamist puudutava taotluse menetlemist. Kuriteo raskusele antakse mõistetava karistusega hinnang süüdimõistva otsuse tegemisel, võttes arvesse isiku süü suurust ja üld- ning eripreventiivseid kaalutlusi. Järelikult ei ole käesoleva menetluse raames õigustatud veel kord osutada sellele, et raskete kuritegude eest mõistetav karistus peab süüdmõistetu mõjutamise kõrval andma ühiskonnale selge signaali, et õiguskord taunib niisugust käitumist otsustavalt ning rangeimal võimalikul viisil. Eelnevale argumendile tuginedes süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamata jätmist põhjendada ei saa, kuna see irduks KarS § 76 lg-tes 1 ja 2 väljendatud seadusandja tahtest ning tähendaks sisuliselt, et raske kuriteo toime pannud isikute ennetähtaegne vabastamine on välistatud. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  3. märtsi
  4. a määrus nr 1-09-14104/142, p 20) Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus maakohtu määruse põhiosast välja järeldused, et K. Maslovi ennetähtaegne vabastamine riivaks ühiskonna õiglustunnet ning oleks vastuolus karistuse mõistmise põhimõtete ja eesmärkidega.
  5. Neil põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu
  6. märtsi
  7. a määruse sisuliselt muutmata, kuid muudab selle põhiosa. K. Maslovi määruskaebus jääb rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Juhan Sarv Mati Kartau Tiit Lõhmus 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.