KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Ringkonnakohus
- aprill 2019 1-17-5428 Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Mati Kartau Dmitry Ragozini (isikukood 38404262218) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
- aprilli
- a määrus Dmitry Ragozin ja tema kaitsja vandeadvokaat Valeriy Gimajev, määruskaebus Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Margit Luga RESOLUTSIOON Jätta Dmitry Ragozini ja tema kaitsja vandeadvokaadi Valeriy Gimajevi määruskaebused Viru Maakohtu
- aprilli
- a määruse peale läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Dmitry Ragozin tunnistati Viru Maakohtu
- juuni
- a otsusega süüdi karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 2 p 2 järgi. Teda karistati vangistusega 3 aastat ja 4 kuud. Samuti tunnistati ta süüdi KarS § 188 lg 2 p 2 järgi, mille eest mõisteti karistuseks 2 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 järgi mõisteti D. Ragozinile liitkaristuseks 3 aastat ja 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Viru Maakohtu
- oktoobri 2014 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 8 kuud vangistust võrra. D. Ragozini liitkaristuseks mõisteti 4 aastat ja 2 kuud vangistust. Karistuse kandmise algusaeg on
- veebruar 2017 ja lõpptähtaeg
- aprill
- märtsil
- a edastas Viru Vangla kohtule materjalid D. Ragozini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise valvega. Vangla ja prokuratuur ei toeta vabastamist.
- Viru Maakohtu
- aprilli
- a määrusega jäeti D. Ragozin karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohus leidis, et täitmata on KarS § 76 lg-st 4 tulenevad vabastamise materiaalsed eeldused.
- Kohus märkis, et D. Ragozinil on kaks kehtivat karistust narkokuritegude toimepanemise eest. Tal on ka vangistuses kolm kehtivat distsiplinaarkaristust. Vangla on teinud Politsei- ja Piirivalveametile ettepaneku D. Ragozini pikaaegse elamisloa tühistamiseks.
- Vanglas on D. Ragozin hõivatud töö ja riigikeele õppimisega. Ta osales sotsiaalprogrammis. Sellele vaatamata puudub alus arvata, et risk uute kuritegude toimepanemiseks oleks madal. D. Ragozin pani toime narkokuriteo. Kuritegude soodusteguriks on sõltuvusainete tarvitamine. Sõltuvusest tingituna võib D. Ragozin hakata toime panema kuritegusid. Arvestades kuriteo asjaolusid, ei ole D. Ragozini vabastamine elektroonilise valvega õigustatud. Süüdlast karistati suures koguses narkootiliste ainete käitlemise eest, mis annab alust arvata, et uute kuritegude toimepanemise risk ei ole madal.
- Kuriteo asjaolud näitavad, et uute kuritegude toimepanemise risk on suur ning kriminaalhooldus riski ei maanda. Ei ole välistatud, et just kuriteo toimepanemise asjaoludest lähtuvad asjaolud ja süüdlase isik või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe.
- Antud juhul ei tekkinud kohtul vaatamata süüdimõistetu pingutustele veendumust, et ta suudaks õiguskuulekalt elada. Sellise veendumuse tekitab toimepandud kuritegude korduvus ja asjaolud. D. Ragozin on narkosõltlane, kes pani kuritegusid toime narkootikumide ostmiseks ning kasvatas ka ise kanepit. Ka distsiplinaarkaristuste olemasolu näitab, et isik ei suuda kehtestatud normidele alluda.
- Kohus arvestas sellegagi, et D. Ragozini vabastamise vastu on nii vangla kui ka prokuratuur. Süüdimõistmise korral ei ole ennetähtaegne vabastamine garanteeritud. D. Ragozini puhul puudus kohtul veendumus, et tema käitumist on võimalik kriminaalhoolduslike vahenditega korrigeerida. Seetõttu tuleb D. Ragozinil jätkata karistuse kandmist vanglas. MÄÄRUSKAEBUSED
- Määruskaebustes palutakse maakohtu määrus tühistada ja D. Ragozini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Kaitsja määruskaebuses heidetakse maakohtule ette kaalutlusõiguse puudulikku teostamist ning vastuolu kohtupraktikaga.
- Maakohus ei ole põhjendanud, miks rohked positiivsed asjaolud ei too kaasa D. Ragozini ennetähtaegset vabastamist. Piirdutud on vaid tõdemusega, et tegemist on narkosõltlasega ning eksisteerib uue kuriteo oht. Samas nähtub vangla iseloomustusest, et D. Ragozin oli metadoonravil ning lõpetas selle tarvitamise vabatahtlikult, kuna suutis narkosõltuvusest loobuda.
- Maakohtu käsitlus viitega varasemale kohtupraktikale, mille kohaselt ei ole ennetähtaegne vabastamine reegel, vaid erand, on vastuolus viimase aja kohtupraktikaga (vt RKKKm 3-1-1-1217 p 20). Maakohus on ennetähtaegset vabastamist põhjendanud sellega, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ja riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikule õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid tugineda. Kaitsja hinnangul ei ole see seisukoht eelviidatud kohtupraktikaga kooskõlas.
- Maakohus ei ole süvenenud distsiplinaarkaristuste asjaoludesse. Distsiplinaarrikkumised said alguse ümberpaigutamisega teise osakonda, tööst keeldumise ja ametniku korraldusele mitteallumisega, s.o kõik need on omavahel seotud. Istungil D. Ragozin seda ka selgitas. Tema 2
(4)selgitusi tuleks arvestada koosmõjus teiste positiivsete asjaoludega, mitte aga lähendada formaalselt, nagu seda tegi maakohus.
- Maakohus viitas sellelegi, et D. Ragozini ennetähtaegsele vabastamisele on vastu nii prokuratuur kui ka vangla. Teadaolevalt toetab vangla vabastamist, kui uute kuritegude toimepanemise riskiprotsent vastab teatud määrale. Sellist lähenemist on kritiseeritud metoodiliste puuduste tõttu. Maa- ja ringkonnakohtu praktikas ei võeta ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel vangla iseloomustuses toodud uue võimaliku kuriteo riskiprotsente arvesse. Vangla riskihinnang on täielikult põhistamata ega ole kontrollitav. Seetõttu on see juriidiliselt kasutu ning vangla mittetoetavat arvamust arvestada ei saa. Kuna prokuratuuri arvamus tugineb vangla arvamusele, ei saa ka seda käesoleval juhul arvestada.
- D. Ragozin leiab, et elektroonilise valve all kodus viibides on tal võimalik töötada. Samuti pakuvad moraalset ja materiaalset tuge vanemad. Vangistuses viibimise aja jooksul D. Ragozin korda ei rikkunud, käis tööl, eesti keele kursustel ja psühholoogi juures. Vaid ühel korral rikkus ta reegleid, kui ta viidi teise osakonda. Uue kambrikaaslasega D. Ragozin ei sobinud, närvid ei pidanud vastu ja ta rikkus reegleid. Tema kirjalikud ja suulised selgitused rikkumiste kohta jäeti aga tähelepanuta. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu
- aprilli
- aasta määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16)
- Kaitsja toob kaalutlusõiguse rikkumisena välja asjaolu, et maakohus jättis arvestamata D. Ragozinit positiivselt iseloomustavad asjaolud ning keskendus üksnes kuriteo asjaoludele.
- Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Maakohus arvestas, et süüdlasel on kaks kehtivat kriminaalkaristust, mõlemad narkokuriteo toimepanemise eest. Veel on kaalutlusõiguse teostamisel arvestatud süüdlase kolme kehtiva distsiplinaarkaristusega. Viimaks on maakohus tõepoolest pöördunud D. Ragozini kuriteo poole, leides, et selle asjaolusid ning süüdlase isikut arvestades eksisteerib oht uute kuritegude toimepanemiseks. Riigikohus on möönnud, et kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus on olemas eeskätt kuritegude puhul, mille korduva toimepanemise tõenäosus on kohtupraktika pinnalt suur. Sellelaadseteks kuritegudeks on näiteks narkokuriteod. Vältimatult on kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus suurem ka nende kahtlustatavate puhul, keda on ka varem süüdi tunnistatud ja karistatud (Riigikohtu määrus asjas nr 3-1-1-103-06, p 15). Seega on D. Ragozin, kes kannab liitkaristust kahe kohtuotsuse alusel rahvatervisevastase kuriteo eest, kahtlemata isikuks, kelle puhul ka kohtupraktika arvestades võib jätkuvalt oodata uute kuritegude toimepanemist. Kohus arvestas asjaolu, et D. Ragozin osales sotsiaalprogrammis. Samas leidis kohus, et see pole piisav, et süüdlast tingimisi enne tähtaega vabastada. Ringkonnakohtu jaoks on tähenduslik, et D. Ragozini distsiplinaarkaristused jäävad aega, mil ta oli alles on D. Ragozin varemgi ravil olnud, ent ei ole sõltuvusprobleemi seljatamisega hakkama saanud. Seega ei tingiks nimetatud positiivsed asjaolud praegusel ajal D. Ragozini vabastamist ka ringkonnakohtu poolt. 3
(4)- Kohtukolleegium ei näe mingitki vastuolu Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-12-17, p-s 20 sedastatu ja maakohtu määruse lahendis viidatud lahendi nr 3-1-1-18-11, p
- Maakohus on põhjendanud D. Ragozini vabastamata jätmist argumendiga, et „vabastamine ei ole reegel, vaid pigem erand“, mitte sellega, et ennetähtaegne vabastamine on võimalik vaid erandlike asjaolude korral (määruskaebuse lk 2), vaid sellega, et arvestada tuleb kõiki elulisi asjaolusid ning vabastamine on süüdimõistetu subjektiivne õigus. Samas ei looda ennetähtaegse vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda, s.o süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine garanteeritud. Ringkonnakohus möönab, et tegemist on ebaõnnestunud sõnastusega maakohtu poolt, ent kuna see ei kanna mõtet, millele viitab kaitsja oma kaebuses, siis kaalutlusõiguse ja kohtupraktikaga vastuolu kohtukolleegium siingi ei näe.
- Kaalutlusõiguse rikkumisena on ette heidetud veel distsiplinaarkaristuste asjaoludesse süvenemata jätmist. Ringkonnakohtu hinnangul ei tingiks määruskaebuste väited maakohtu määruse tühistamist. Maakohus ei ole hälbinud kassatsioonikohtu praktikast, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid (RKKKm 3-1-1-12-17, p 20). Iseloomustusest nähtub, et tegemist ei ole vähetähtsa rikkumistega, sest vangistusasutus on pidanud põhjendatuks määrata karistuseks rangeima mõjutusvahendi. Ringkonnakohtu arvestes ei oma tähtsust, et rikkumised on omavahel seotud.
- Kaitsja on viidanud sellelegi, justkui oleks vangla ja prokurör D. Ragozini ennetähtaegset vabastamist mittetoetava otsuse tegemisel juhindunud riskihinnangust, mis aga kohtupraktikat arvestades lubatav ei ole. Ringkonnakohus sellise etteheitega ei nõustu. Maakohtu määruses on igati põhjendatult arvestatud erinevaid KarS § 76 lg-s 4 hinnatavaid kriteeriume kogumis ning sellest ei nähtu, et süüdlase ainsa vabastamata jätmise põhjusena oleks välja toodud vangla ja prokuröri vastuseis vabastamisele. Ka D. Ragozini iseloomustusest nähtub, et ohtlikkust ja riski on tema puhul täheldatud paljudes hinnatavates kategooriates: eluase, narkootikumid, mõtlemine ja käitumine ning hoiakud. Lisaks on riski nähtud töö ja majandusliku toimetuleku ning suhete ja elustiili osas. D. Ragozin kordab üle teda vanglas iseloomustavad positiivsed asjaolud. Ringkonnakohus möönab, et D. Ragozini puhul esineb mõndagi positiivset, ent mitte nii palju, et jaatada kaalutlusviga, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Seetõttu ei oleks kaebustel ringkonnakohtus edulootust.
- Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus määruskaebused eelmenetluses läbi vaatamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk Mati Kartau Tiit Lõhmus 4
(4)