← Eesti

1-18-1740/28

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. aprill 2019, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-18-1740 Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
  2. märtsi
  3. a määrus menetluskulude tasumise tähtaja pikendamise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Vladimir 39707222728), määruskaebus Bossak (isikukood RESOLUTSIOON
  4. Jätta Tartu Maakohtu
  5. märtsi
  6. a määrus muutmata.
  7. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  8. Tartu Maakohtu
  9. märtsi
  10. a otsusega tunnistati V. Bossak süüdi KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jäeti V. Bossakile mõistetud vangistus täitmisele pööramata tingimusel, et ta ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p-de 2 ja 8 alusel määratud kohustusi. Sama otsusega mõisteti V. Bossakilt Eesti Vabariigi kasuks välja kriminaalmenetluse kulu 750 eurot. Kohtuotsusega võimaldati V. Bossakil tasuda menetluskulud 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuotsus jõustus
  11. aprillil
  12. Tartu Maakohtu
  13. juulil
  14. a otsusega tunnistati V. Bossak süüdi KarS § 424 lg 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks 5 kuud vangistust. Mõistetud karistust suurendati Tartu Maakohtu
  15. märtsi
  16. a kohtuotsusega mõistetud 1 aasta pikkuse vangistuse võrra ning KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti V. Bossakile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 aasta ja 5 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata kahtlustatavana kinnipidamise aeg karistusaja hulka ja V. Bossaki karistuse kandmise algusajaks loeti
  17. juuli
  18. V. Bossak esitas
  19. jaanuaril 2019 Tartu Maakohtule taotluse, milles palus pikendada menetluskulu tasumise tähtaega ühe aasta võrra.
  20. Tartu Maakohtu
  21. märtsi
  22. a määrusega rahuldati V. Bossaki taotlus osaliselt ning anti talle aega 750 euro tasumiseks
  23. a novembrini, kohustusega tasuda igakuiselt 93 eurot ja 75 senti. 4.
  24. Maakohtu määruse kohaselt oli
  25. märtsi
  26. a seisuga V. Bossaki võlajääk 750 eurot. V. Bossaki sissetulek vanglas oli alates
  27. juulist 2018 677 eurot ja 8 senti ning
  28. aastal 265 eurot. 4.
  29. Kohtu hinnangul ei ole V. Bossak näidanud üles tahet riiginõuet vabatahtlikult tasuda, ehkki see oleks olnud tema sissetulekut arvestades võimalik.
  30. Riigi Tugiteenuste Keskus esitas Tartu Maakohtu
  31. märtsi
  32. a määrusele määruskaebuse. Kaebuse esitaja taotles, et kohus märgiks määrusesse, et maksegraafikust mitte kinnipidamisel on Riigi Tugiteenuste Keskusel õigus maksegraafik tühistada ja suunata nõue V. Bossaki vastu sundtäitmisele. MAAKOHTU MÄÄRUS
  33. Tartu Maakohus rahuldas
  34. märtsi
  35. a määrusega Riigi Tugiteenuste Keskuse määruskaebuse ja tühistas enesekontrollimenetluses Tartu Maakohtu
  36. märtsi
  37. a määruse. 6.
  38. Maakohus leidis, et Riigi Tugiteenuste Keskuse määruskaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Määruskaebuses on õigesti viidatud sellele, et V. Bossak on võlglane, kes oma kohustusi ei täida. V. Bossak ei ole aasta jooksul 750 euro suurusest võlgnevusest midagi tasunud. 6.
  39. Maakohus täiendas vaidlustatud määrust lausega, et V. Bossaki poolt maksegraafiku mittetäitmisel on sissenõudja esindajal Riigi Tugiteenuste Keskusel õigus maksegraafiku tühistamiseks ning riiginõude sundtäitmisele suunamiseks. Maakohtu hinnangul on see täiendus kooskõlas kohtupraktikaga ning vajalik maksevõlglase V. Bossaki distsiplineerimiseks. Muus osas jättis kohus
  40. märtsi
  41. a kohtumääruses esitatud põhjendused muutmata. MÄÄRUSKAEBUS
  42. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse V. Bossak, kes palub Tartu Maakohtu
  43. märtsi
  44. a määruse tühistada ja menetluskulude tasumise tähtaega pikendada. V. Bossak märgib, et vanglasisesele arvele on raha kandnud tema vanemad ja sealt raha edasi kanda pole võimalik. Süüdimõistetu soovib ise menetluskulusid tasuda, aga ei jõua seda maakohtu poolt koostatud maksegraafiku alusel vangistuses teha. Ta saaks menetluskulusid reaalselt tasuma hakata alles pärast vabanemist
  45. detsembril
  46. Seetõttu jääb ta oma taotluse juurde pikendada menetluskulude hüvitamise tähtaega aasta võrra. VASTUS MÄÄRUSKAEBUSELE
  47. Sissenõudja Riigi Tugiteenuste Keskus saatis ringkonnakohtule
  48. aprillil 2019 oma seisukoha V. Bossaki määruskaebuse kohta. 8.
  49. Määruskaebuse kohaselt ei ole seisukoha esitamise hetkeks nõude katteks laekumisi olnud. Riigi Tugiteenuste Keskus nõustub isikule maksegraafiku määramisega kuni
  50. aasta novembrini, kuid tingimusel, et isikul on igakuine kohustus oma võlgnevust tasuda. Kui isik määratud maksegraafikut ei täida, on sissenõudjal õigus maksegraafik tühistada ning nõuda 2 kogu võlgnevus sisse kohtutäituri kaudu. Riigi Tugiteenuste Keskus ei nõustu määruskaebuse rahuldamisega, kuna võlgnik ei ole vabatahtlikult oma kohustust täitnud. 8.
  51. Sissenõudja leiab, et V. Bossaki määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. V. Bossaki väide, et tema sissetulekute näol on tegemist pereliikmete poolt tehtud rahaliste sissemaksetega vanglasisesele kontole, ei ole maksepikenduse määramise põhjuseks. VangS § 44 kohaselt loetakse kinnipeetava sissetulekuks igasugust makset tema vanglasisesele kontole, mitte ei peeta sissetulekuks vaid töötasu. Seega isikul on sissetulek, mis ei pea kuuluma vaid vabakasutuseks. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED
  52. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ning põhjendatud ning määruskaebuses märgitu ei anna alust kohtumääruse tühistamiseks.
  53. Määruskaebuses esitatud taotlus menetluskulude tasumise tähtaja pikendamiseks jääb tagajärjetuks. 10.
  54. Tartu Maakohtu
  55. märtsi
  56. a otsuse kohaselt võimaldati süüdimõistetul kriminaalmenetluse kulu 750 eurot tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o
  57. aprilliks
  58. Maakohus pikendas
  59. märtsi
  60. a määrusega V. Bossaki menetluskulude tasumise tähtaega
  61. aasta novembrini ning võimaldas V. Bossakil võlgnevusi tasuda maksegraafiku alusel. Maakohus tühistas
  62. märtsi
  63. a määrusega enesekontrollimenetluses
  64. märtsi
  65. a määruse ja rahuldas Riigi Tugiteenuste Keskuse määruskaebuse. Tartu Maakohtu
  66. märtsi
  67. a määruse kohaselt võimaldatakse süüdimõistetul menetluskulusid tasuda ositi tingimusel, et V. Bossaki poolt maksegraafiku mittetäitmisel on sissenõudja esindajal õigus graafiku tühistamiseks ning riiginõude sundtäitmisele suunamiseks. 10.
  68. Eeltoodust tulenevalt on süüdimõistetu taotlus menetluskulude tasumise tähtaja pikendamiseks maakohtus osaliselt rahuldatud ning ta on saanud lisaaega menetluskulude tasumiseks. Määruskaebuses välja toodud asjaolu, et V. Bossak viibib vanglas, ei anna alust menetluskulude tasumise tähtaja pikendamiseks. Süüdimõistetul on soovi korral võimalik võlgnevusi tasuda oma muu vara arvelt, muuhulgas enne vangistust soetatud asjade müügi kaudu, kasutades selleks vabaduses viibivate lähedaste isikute abi. Lisaks oleks tal võimalik võlgnevusi tasuda pereliikmete poolt tehtud rahaliste kingituste arvelt, paludes osa rahast kanda vanglasisese arve asemel võlgnevuste katteks. Kui V. Bossak vabatahtlikult menetluskulusid ei tasu, selgitatakse täitemenetluses välja võlgniku vara olemasolu ning pööratakse sellele võimaluse korral sissenõue.
  69. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu
  70. märtsi
  71. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Aarne Sarjas Mati Kartau Tiit Lõhmus 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.