Obsah (4)

§ 364§ 657§ 651§ 654

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht 15. aprill 2019, Tartu Tsiviilasja number 2-18-17

) § 428 lg 1 p 3 ja § 429 alusel lõpetada. Hageja on esitanud

§ 364

mõttes hagi arvestuse ja dokumentide esitamiseks ning sellega seotud rahalise nõude, mille suurust hageja

§ 364lg 4 kohaselt ei ole määratlenud.

Maakohtu hinnangul on sellises olukorras põhjendatud teha hageja nõudes arvestuse ja dokumentide esitamiseks osaotsuse, mille järel saab hageja oma rahalise nõude suuruse täpsustada, et oleks võimalik lahendada ka see nõue.

§ 364

lg 2 alusel nõude esitamise eelduseks on see, et kostja on mingil materiaalõiguslikul alusel kohustatud hagejale aru andma vara valitsemisega seotud sissetulekute või kulude kohta. Maakohtu hinnangul on praeguses asjas kostjal hageja ees aruandluskohustus tulenevalt perekonnaseaduse (PKS) § 28 lg 3 teisest lausest. Korteriomandid olid vaidlusaluse aja vältel

1. märtsist 2015 kuni
2. novembrini 2017 poolte ühisvarast. Sellest tulenevalt oli kostjal ka PKS § 28 lg 3 teisest lausest tulenev kohustus anda hagejale teavet korteriomandite valitsemisega seonduvast. Maakohtu hinnangul kuulub korteriomandite valitsemise mõiste alla selle sätte tähenduses korteriomandite üürileandmine, st kostjal oli kohustus hagejale anda teavet ka korteriomandite üürilepinguga seonduva, sh üüri suuruse, kohta. Maakohus leidis, et kuigi PKS § 25 ja PKS § 37 lg 11 kohaselt pärast ühisvara suhte lõppemist enam abikaasade ühisvara ei moodustu, säilib abikaasadel varem omandatud ühisvara osas teineteise suhtes teabe andmise kohustus. Seega on kostjal PKS § 28 lg 3 teisest lausest tulenev aruandekohustus hageja ees. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit oma väite tõendamiseks, et pooled oleks selles osas milleski muus kokku leppinud. Maakohus leidis, et

§ 364

lg 2 ja PKS § 28 lg 3 võimaldavad hageja nõutud arvestust ja tõendeid kostjalt nõuda. Tegemist on ühisvarasse kuulunud korteriomanditelt saadud sissetuleku kohta arvestuse nõudmisega.

§ 364

lg 2 kohaselt peab arvestus olema korrastatud, st tulud ja kulud peavad olema esitatud arusaadaval viisil koos vajalike ja 3 süstematiseeritult esitatud tõenditega. Arvestus peab olema jälgitav ning andmete päritolu ja muutumine mõistetav. Maakohus nõustus hagejaga, et kostja 24. mail 2018 esitatud menetlusdokumendis esitatud arvestus

§ 364lg 2 nõuetele ei vasta.

Tartu Maakohtu

1. märtsi 2015 otsusega tsiviilasjas nr 2-12-23474 on tuvastatud, et kostja oli sõlminud mõlema vaidlusaluse korteriomandi suhtes üürilepingud. Samas nähtub arvestusest üksnes Aleksandri tn korteriomandiga seonduv üüritulu. Riia tn korteriomandi kohta ei ole kostja üürilepinguid ega üüritulu arvestust esitanud ega esitanud tõendeid üürilepingu lõppemise kohta. Kostja ei ole esitanud ka Aleksandri tn korteriomandi kohta üürilepingut ajavahemiku
2. märtsist 2015 kuni
3. juulini 2015 kohta ning tõendeid ega selgitusi
4. juuli 2015 üürilepingu lõppemise kohta. Samuti nähtub kostja esitatud
5. novembri 2015 üürilepingust, et see oli sõlmitud tähtajaliselt kuni
6. novembrini
7. Kostja esitatud arvestusest ei nähtu esitanud selgitusi ega tõendeid selle kohta, mis sai üürlepingust pärast seda, kas seda pikendati või see lõppes ja sõlmiti uus üürileping. Maakohus määras, et asja menetlus jätkub hageja nõude osas 50% korteriomanditelt saadud üüritulu ja viivise väljamõistmiseks. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
8. Kostja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu osaotsus osas, millega maakohus kohustas kostjat esitama hagejale perioodil
9. märtsist 2015 kuni
10. novembrini 2017 Riia tn ja Aleksandri tn korteriomandite suhtes kehtinud üürilepingutest saadud tulu korrastatud arvestus, samuti arvestusega seotud dokumendid ja tõendid, sealhulgas perioodil
11. märtsist 2015 kuni
12. novembrini 2017 Riia tn ja Aleksandri tn korteriomandite suhtes kehtinud kõik üürilepingud, sh nende muudatused, lisad ning üürilepingute lõppemise/lõpetamisega seotud kokkulepped ja avaldused. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt ei esitanud kostja üürilepingut ega arvestust Riia tn korteri kohta, kuna nõutud perioodil üürilepingut ega -tulu ei olnud. Maakohtu viide Tartu Maakohtu
13. märtsi 2015 otsusele tsiviilasjas nr 2-12-23474 on asjakohatu ega tõenda lepingute olemasolu alates
14. märtsist 2015 (kaebuses ekslikult märgitud 2019). Kostja ei esitanud ega saanudki esitada üürilepingut perioodist
15. märtsist 2015 kuni
16. juulini
17. Sellel perioodil üürilepingut ei olnud. Kostja on esitanud ainult need üürilepingud, mis olid nõutud perioodil kehtivad.
18. juulil 2015 sõlmitud üürileping lõppes, kui
19. novembril 2015 sõlmiti üürileping. Kostja esitatud arvestusest nähtub, et
20. novembri 2015 üürileping on olnud kehtiv ka
21. novembril
22. Sellest lähtuvalt on kostja esitanud arvestuse. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et korteriomandid oli koormatud üürilepingutega perioodil, mille kohta ei ole kostja üürilepingut ega arvestust esitanud. Vaidlustatud osaotsusest ei nähtu, milles seisneb kostja esitatud arvestuse mittevastasus

§ 364lg-le 2.

Kostja esitatud arvestus vastab

§ 364lg-s 2 sätestatud nõuetele.

Maakohus on ebaõigesti hinnanud tõendeid.

1. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu
3. detsembri 2018 osaotsus muutmata (

§ 657lg 1 p 1).

4 Vastavalt

§ 651

lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellatsioonkaebuses on vaidlustatud maakohtu otsust osas, millega kohustati kostjat esitama hagejale perioodil

1. märtsist 2015 kuni
2. novembrini 2017 XXX Tartu ja XX Tartu korteriomandite suhtes kehtinud üürilepingutest saadud tulu korrastatud arvestus, samuti arvestusega seotud dokumendid ja tõendid, sealhulgas kõik kehtinud üürilepingud, nende muudatused, lisad ning üürilepingute lõppemise/lõpetamisega seotud kokkulepped ja avaldused (maakohtu otsuse resolutsiooni p 3). Ringkonnakohus kontrollibki maakohtu osaotsuse seaduslikkust ja põhjendatust vaid nimetatud osas. Kuna Tartu Maakohtu
3. detsembri 2018 osaotsus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas

§ 654lg-ga 6 vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata.

Maakohus on õigesti hinnanud asjas tõendeid, kohaldanud materiaalõigus- ja protsessiõigusnorme ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei ole maakohtu vaidlustatud otsuse tühistamise aluseks. 7. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et

§ 364

lg 2 ja PKS § 28 lg 3 võimaldavad hagejal hagis nõutud arvestust ja tõendeid nõuda. Tegemist on ühisvarasse kuulunud korteriomanditelt saadud sissetuleku kohta arvestuse nõudmisega.

§ 364

lg 2 kohaselt peab arvestus olema korrastatud, s.o tulud ja kulud peavad olema esitatud arusaadaval viisil koos seotud dokumentide ja muude tõenditega. Arvestus peab olema jälgitav ning andmete päritolu ja muutumine mõistetav. Maakohus on õigesti leidnud, et kostja 24. mail 2018 menetlusdokumendis esitatud arvestus (tl 87-121) ei vasta

§ 364

lg-s 2 sätestatud nõuetele ning apellatsioonkaebuses esitatud vastupidine väide on alusetu. Maakohus on vastavad põhjendused esitanud vaidlustatud otsuse p-s 9, ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning ei korda neid. Lisaks märgib ringkonnakohus, et kostja on viidatud menetlusdokumendis kulude arvestusse märkinud Raudtee tn maja ülalpidamiskulud (ja lisanud tõendid kulude kohta), samas on hageja nõudeks olnud kohustata kostjat esitama hagejale perioodil

1. märtsist 2015 kuni
2. novembrini 2017 XXX Tartu ja XX Tartu korteriomandite suhtes kehtinud üürilepingutest saadud tulu korrastatud arvestus, samuti arvestusega seotud dokumendid ja tõendid, kuid ei ole nõutud Raudtee tn majaga seotud tulude ja kulude arvestust. Lähtudes eeltoodust on kostja poolt esitatud arvestus Raudtee tn maja ülalpidamiskulude kohta asjakohatu.
3. Asjakohatu on ka kostja väide, et hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et vaidlusalused korteriomandid oleksid olnud välja üüritud mõnel muul perioodil, kui kostja on märkinud. Hageja poolt vastuväidete (sh põhistatud kahtluste) esitamine eeldab, et kostja esitab eelkõige hagejale

§ 364lg 2 kohase korrektse korrastatud arvestuse.

1. Kuna kohtumenetlus jätkub hageja nõudes kostjalt 50%
2. märtsist 2015 kuni
3. novembrini 2017 XXX Tartu ja XX Tartu korteriomanditelt teenitud üüritulu ja viivise väljamõistmiseks, siis otsustab maakohus menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse asjas tehtavas lõpplahendis. /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi 5 /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson