← Eesti

1-18-8532/17

1-18-8532 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. aprill 2019, Tallinn Kriminaalasja number 1-18-8532 Kohtukoosseis Eesistuja Meelika Aava, liikmed Pavel Gontšarov ja Urmas Reinola Kriminaalasi Vladimir Hitrovi süüdistuses KarS § 213 lg 1 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
  2. märtsi
  3. a otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Vladimir Hitrov Prokurör Põhja Ringkonnaprokuratuuri Soostar Süüdistatav Vladimir Hitrov isikukood 37407070319 elukoht XXX, XXX, Tallinna Ringkonnakohtu 17.03.2016 otsusega karistatud KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi 8 kuu vangistusega KarS § 73 lg 1,3 alusel tingimisi 1 aastase katseajaga Kaitsja Vandeadvokaat Aivar Ennok Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus ringkonnaprokurör Eve RESOLUTSIOON Jätta muutmata Harju Maakohtu
  4. märtsi
  5. a otsus Vladimir Hitrovi süüdistusasjas KarS § 213 lg 1 järgi ja apellatsioon rahuldamata. Edasikaebe kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  6. Harju Maakohtu
  7. märtsi
  8. a otsusega tunnistati Vladimir Hitrov süüdi karistusseadustiku (KarS) § 213 lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks 10 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendas kohus mõistetud karistust Tallinna Ringkonnakohtu 17.03.
  9. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 8 kuu vangistuse võrra ja mõistis karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust, mis asendati 540 tunni üldkasuliku tööga. Üldkasulik töö tuleb ära teha 2 aasta jooksul. KarS § 69 lg 4, 6 ja 7 alusel allutada V. Hitrov üldkasuliku töö tegemise ajal käitumiskontrollile ning mõistetud karistust ei pöörata täitmisele kui süüdimõistetu ei pane üldkasuliku töö tegemise ajal toime uut kuritegu ja järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1 kuni 6 ettenähtud kontrollnõudeid ja täidab talle pandud kohustusi.
  10. V. Hitrov mõisteti süüdi selles, et tema võttis
  11. novembril 2016 Tallinnas tuvastamata asukohas XX-le kuuluva SEB pangakaardi ja seda pangakaarti kasutades ning ebaseaduslikult PIN-koodi sisestades, sekkudes nõnda ebaseaduslikult andmetöötlusprotsessi, võttis XX teadmata ja nõusolekuta sularahaautomaadist raha välja järgmiselt: - 06.11.2016 kella 02.49 ajal Tallinnas, Sõpruse pst 174/176 asuvast SEB sularahaautomaadist EYP00008 võttis sularaha 500 eurot; - 06.11.2016 kella 03.15 ajal Tallinnas, Sõpruse pst 174/176 asuvast SEB sularahaautomaadist EYP00008 võttis sularaha 500 eurot; - 06.11.2016 kella 03.15 ajal Tallinnas, Sõpruse pst 174/176 asuvast SEB sularahaautomaadist EYP00008 võttis sularaha 500 eurot; - 06.11.2016 kella 03.20 ajal Tallinnas, Sõpruse pst 174/176 asuvast SEB sularahaautomaadist EYP00008 võttis sularaha 500 eurot; - 06.11.2016 kella 03.21 ajal Tallinnas, Sõpruse pst 174/176 asuvast SEB sularahaautomaadist EYP00008 võttis sularaha 1000 eurot; - 06.11.2016 kella 03.22 ajal Tallinnas, Sõpruse pst 174/176 asuvast SEB sularahaautomaadist EYP00008 võttis sularaha 300 eurot, - tekitades seega XX-le varalist kahju kokku 3300 euro suuruses summas. Seega V. Hitrov pani toime teisele isikule varalise kahju tekitamise andmete ebaseadusliku sisestamisega andmetöötlusprotsessi varalise kasu saamise eesmärgil, s.o KarS § 213 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
  12. Maakohus leidis kriminaalasjas avaldatud ja uuritud tõenditele tuginedes, et V. Hitrovi süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud.
  13. Maakohtu otsusele esitas apellatsiooni süüdistatav V. Hitrov, kes taotleb kohtuotsuse tühistamist ja õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist. Apellatsiooni motiivid on kokkuvõtvalt järgmised. OÜ M vastas
  14. märtsil 2018 politsei järelepärimisele, et V. Hitrovi taksos makseterminali ei kasutata. Kannatanu XX ütlused ei ole usaldusväärsed, sest esimesel ülekuulamisel rääkis ta 3270 euro kadumisest, tegelikult oli sularahaautomaadist välja võetud 3350 eurot. Ta eitab süüdistatava suhtes füüsilise vägivalla tarvitamist, ehkki seda kinnitavad meditsiinilised dokumendid ja raviarsti ütlused. Samuti eitab kannatanu A baaris käimist. See ei vasta aga tõele. Uurimine oli puudulik, sest kriminaalasja juurde ei ole tõendina võetud turvakaamerate salvestusi. Salvestistelt oleks olnud näha, et süüdistatav sõitis nendest mööda mitte ühe, vaid kolm korda. 2

(5)Tunnistaja PP ütlused ei ole usaldusväärsed, sest ta on kannatanu XX elukaaslane. Ka tunnistaja PP räägib taksos olnud makseterminalist, mida tegelikult seal ei olnud. Süüdistatava avaldus kannatanu suhtes kriminaalasja algatamiseks jäeti põhjendamatult tähelepanuta ja liideti käesoleva menetlusega. Kui seda asja oleks uuritud eraldi kriminaalasjana, siis oleks kannatanu süü süüdistatava suhtes füüsilise vägivalla tarvitamises tõendamist leidnud. Kuna kannatanu on tegelenud 12 aastat poksiga, siis on tal alkoholi tarvitamine kategooriliselt keelatud. Kuivõrd ta ei ole alkoholiga harjunud, siis võis kahe pokaali veini joomine põhjustada tal raske joobe ja ta võis muutuda seetõttu agressiivseks.
  1. Tallinna Ringkonnakohus määras
  2. märtsil 2019 vaadata kriminaalasi apellatsiooni korras läbi kirjalikus menetluses. Apellatsioonimenetluse pooltele anti KrMS 331 lg 11 p 2 kohaselt kirjalike seisukohtade ja taotluste esitamiseks aega
  3. aprillini
  5. Määratud tähtajal esitas oma seisukoha kannatanu XX, kes taotleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Kannatanu jääb kõikide seisukohtade ja tõendite juurde, mis ta on eeluurimise ja kohtumenetluse ajal esitanud. Sealhulgas selle juurde, et V. Hitrov kasutas taksos makseterminali. Kuna tegemist ei olnud seadusliku ehk firma terminaliga, siis ei saanudki taksofirma teada taksos terminali kasutamisest. Samuti on ilmne V. Hitrovi soov end raha välja võtmise ajal varjata. Seda mitte ainult riietusega (ülestõstetud krae ja silmini pähe tõmmatud müts), vaid ta kattis käega ka pangaautomaadi kaamerat. Kannatanu ei andnud süüdistatavale luba oma pangaarvelt raha välja võtta. Kõik see toimus kannatanu loata ja teadmata. Kannatanu XX valitatud esindaja vandeadvokaat M. Saareväli teatas ringkonnakohtule saadetud kirjas, et peab maakohtu otsust põhjendatuks ning palub jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
  6. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja süüdistatava apellatsiooniga ning kannatanu ja tema volitatud esindaja vastuväidetega süüdistatava apellatsioonile, leiab, et apellatsiooni väited maakohtu otsuse tühistamiseks põhjust ei anna. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud. 7.1 Kohtukolleegium leiab, et maakohus ei ole tõendite hindamisel kriminaalmenetlusõigust rikkunud. Kohtuotsuses on põhistatud kõiki olulisi järeldusi. Kohtuotsuste põhistused on veenvad ja kohtu siseveendumuse kujunemine otsuse lugejale jälgitav. Samuti ei ole maakohus eksinud süüdistatava käitumisele karistusõigusliku hinnangu andmisel, tsiviilhagi lahendamisel ega menetluskulude otsustuse tegemisel. Kohtukolleegium on seisukohal, et nii apellatsiooni väidete kui maakohtu otsuses sisalduva tõendite analüüsi pinnalt ei ole võimalik leida ühtegi argumenti süüdimõistva kohtuotsuse aluseks olevate tõendite ümberhindamiseks ega õiguslike järelmite muutmiseks. Kohtukolleegium, nõustudes apelleeritud kohtuotsuse motiivide ja järeldustega, ei pea KrMS § 342 lg 3 p-s 1 sätestatud õigust kasutades vajalikuks neid korrata. Kohtukolleegium tugineb siinjuures Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukohale, et kaebust läbi vaatav kohus ei pea andma vastuseid kõigile apellatsioonis toodud väidetele, millele maakohus on oma otsuses ammendavalt ja põhistatult vastanud ning millega ringkonnakohus nõustub (Riigikohtu 3
(5)kriminaalkolleegiumi
  1. detsembri
  2. a otsus asjas nr 3-1-1-113-13,
  3. aprilli
  4. a otsus asjas nr 3-1-1-23-11 ja
  5. detsembri
  6. a otsus asjas nr 3-1-1-92-11). Kohtukolleegium on seisukohal, et maakohus on praeguses kriminaalasjas tõendeid hinnates seda põhimõtet järginud, sest maakohtu otsuses on järelduste kujunemine jälgitav ja nendes on piisava põhjalikkusega näidatud, miks ning millistele tõenditele tuginevalt on V. Hitrov süüdistuses KarS § 213 lg 1 järgi süüdi tunnistatud. Asjaolu, et süüdistatav maakohtu otsuse põhistustega ei nõustu, ei tähenda kohtuotsuses tõendite pealiskaudset, ühekülgset ja valikulist hindamist ega kogutud tõenditest ebaõigete järelduste tegemist. Vaidlustades oma süüditunnistamise talle esitatud süüdistuses, ei tugine süüdistatav mitte maakohtu tuvastatud faktilistele asjaoludele, vaid enda versioonile sündmuste käigust. 7.2 Eesti kriminaalmenetlusõigus lähtub tõendite vaba hindamise põhimõttest, millele osutab KrMS § 61 ja mille kohaselt pole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu ning kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Tõendi usaldusväärsus on küsimus sellest, millise kaalu omistab talle tõendi hindaja, kõrvutades ja analüüsides seda koostoimes teiste asjas kogutud tõenditega. Arutatavas asjas puudub vaidlus selles, et süüdistatav V. Hitrov
  7. novembri 2016 öösel sularahaautomaadist kannatanu XX pangaarvelt 3 300 eurot sularaha välja võttis, tehes seda osade kaupa kokku kuus korda. Selle asjaolu vastu ei vaidle ka süüdistatav ega tema kaitsja. Vaidlus käib vaid selle üle, kas kannatanu XX lubas süüdistataval oma arveldusarvelt raha välja võtta või tegi süüdistatav V. Hitrov seda omavoliliselt. Süüdistatav V. Hitrov viitab oma apellatsioonis OÜ M vastusele
  8. märtsil 2018 politsei järelepärimisele, mille kohaselt V. Hitrovi taksos makseterminali ei kasutata. Vastuseks sellele märgib kohtukolleegium, et kohtule sellist tõendit esitatud ei ole. Isegi kui oleks selline tõend kohtule esitatud, ei tõendaks see seda, et V. Hitrovi taksos makseterminaali tegelikult kasutada ei püütud. Kannatanu XX ja tunnistaja PP on jätkuvalt kinnitanud, et taksojuht hoidis enda käes makseterminali ja tema kõrval istunud kannatanu XX pani oma pangakaardi makseterminali ja vajutas kaks korda PIN koodi, kuid makse ei õnnestunud. Kohus ei ole kannatanu ja tunnistaja ütlusi ebausaldusväärseks tunnistanud. Küll aga tunnistas ta ebausaldusväärseks süüdistatava V. Hitrovi ütlused, sest süüdistatav muutis kohtuistungil olulises osas oma kohtueelsel uurimisel antud ütlusi. Vaatamata sellele on maakohus leidnud, et tegemist on sõna-sõna vastu olukorraga, mistõttu puudub kohtul võimalus makseterminali olemasolu või selle puudumist tuvastada. Kannatanu ja prokurör ei ole selles osas maakohtu otsust vaidlustanud. Seetõttu ei ole ringkonnakohtul võimalik tõendatuks lugeda, et makseterminal taksos siiski oli. Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole V. Hitrovi süü tõendamise seisukohast sellel asjaolul ka määravat tähtsust, sest V. Hitrov ei eitagi pangaautomaadist XX sularaha välja võtmist. Süüdistatav V. Hitrov leiab, et kannatanu XX ja tunnistaja PP ütlused ei ole usaldusväärsed. Vastuseks sellele märgib kohtukolleegium, et süüdistatav ega tema kaitsja ei ole maakohtus kannatanu XX ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks taotlenud tema kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamist. Asjaolu, et tunnistaja PP on kannatanu elukaaslane, ei muuda automaatselt tema ütlusi ebausaldusväärseks. Maakohus on kohtuotsuse lehekülgedel 4-13 põhjalikult analüüsinud kannatanu XX, tunnistaja PP ja süüdistatava V. Hitrovi ütlusi ning põhjendanud, miks ta kannatanu ja tema elukaaslase ütlusi usaldusväärseks peab ning miks ta süüdistatava ütlused tervikuna ebausaldusväärseks tunnistab. Asja materjalidest nähtub, et V. Hitrov on oma ütlusi kogu menetluse vältel, sealhulgas kohtuistungil, muutnud. Tema ütlused ei 4
(5)ole kooskõlas kannatanu ja tema elukaaslase ütlustega ega teiste kohtueelses menetluses kogutud ja kohtuistungil avaldatud tõenditega. Kohtukolleegium nõustub maakohtu motiividega täielikult ega pea vajalikuks neid korrata. Süüdistatav heidab maakohtule ette, et kriminaaltoimikusse on tõendina juurde võtmata veel mitmed turvakaamerate salvestused. Kohtukolleegiumi hinnangul on süüdistatav esitanud selle väite hilinenult, sest maakohtu
  1. jaanuari 2019 kohtuistungi protokollist nähtub, et süüdistataval ega tema kaitsjal ei ole enne kohtulikke vaidlusi olnud taotlusi kohtuliku uurimise täiendamiseks. Eeltoodut arvesse võttes ei nõustu kohtukolleegium apellatsiooni väitega, et V. Hitrov tuleb talle esitatud süüdistuses KarS § 213 lg 1 järgi süü tõendamatuse tõttu õigeks mõista.
  2. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu
  3. märtsi
  4. a kohtuotsuse V. Hitrovi suhtes muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.