järgses miinimummääras. Tasuta elupinna võimaldamine õigustatud isikule on arvestatav elatise vahetu andmisena. Seda on Riigikohus aktsepteerinud. Kostjal ei jätku rahalisi vahendeid, et tasuda hagejatele igakuiselt elatist 500 eurot kuus, hagejate elamispinnaga seotud laenumakseid 350 eurot ja kohtutäituri tasusid. Seega esinevad alused
Tagasiulatuva elatise nõue on põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata. Hagejad algatasid 07.08.2017 kostja vastu ebaseaduslikult täitemenetluse nr 084/2017/2237, mille käigus on kostjalt peetud kinni ajavahemikus 07.08.2017 kuni aprillini 2018 2817,85 eurot. Kuna kostja arvelduskonto ja töötasu on arestitud ebaõiglaselt, ei saagi kostja tasuda hagejatele vabatahtlikult mõistlikku elatist. MAAKOHTU OTSUS 3. Tartu Maakohus rahuldas 19. oktoobri 2018 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt välja K.L. kasuks elatise 225,50 eurot kuus alates 1. aprillist 2018. Elatis ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (
Elatise maksmise kohustus on kuni K.L. täisealiseks saamiseni, 29.05.2025. Maakohus mõistis kostjalt välja K.L. kasuks tagasiulatuva elatise perioodi 01.02.2018-31.03.2018 eest 445 eurot. Maakohus mõistis kostjalt välja A.L. kasuks elatise perioodi 01.02.2018-14.07.2018 eest 1212,98 eurot. Maakohus määras, et hagejatel ei ole õigus nõuda elatist käesoleva kohtuotsuse sundtäitmisel Tartu Maakohtu 16.03.2018 hagi tagamise määruse alusel tsiviilasjas nr 2-18-4116 täidetud elatise ulatuses. Menetluskulud jäeti kostja kanda. Maakohus mõistis kostjalt välja hagejate kasuks menetluskulud 753,68 eurot. Maakohus leidis, et hagejad on õigustatud esitama hagiavalduse elatise saamiseks ning vastava hagiavalduse esitamist saaks käsitleda kui eelneva kokkuleppe ülesütlemist. Kuna kostja on väidetavalt palju varem elatisekokkuleppe üles öelnud, siis olid hagejad õigustatud esitama ka tagasiulatuva elatise nõude. Seega tuleb kohtul hinnata millises ulatuses on elatise väljamõistmine põhjendatud ning millises ulatuses on kostja oma kohustused praeguseks ajaks juba täitnud kokkuleppest tulenevalt. Ülalpidamise ulatuse kindlaksmääramisel tuleb arvestada
§-des 99 ja 102 sätestatuga.
lg 1 ja 2 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades seejuures õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-69-13 leidnud, et lahuselav vanem ei pea elatist makstes kinni maksma lapsega kooselava vanema eluaseme soetamiseks tehtud kulutusi, mh eluasemelaenu makseid ega laenukindlustusmakseid. Seega ei saa elatise koosseisus üldjuhul nõuda teiselt vanemalt laenumaksete ega laenukindlustusmaksete hüvitamist. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Lapse põhivajaduste hulka kuulub ka vajadus kasutada eluruumi, kuna lapsel peab olema kodu, kus turvaliselt areneda ja kasvada. Seetõttu tuleb ülalpidamise ulatust määrates arvestada mh lapse vajadust kasutada eluaset ning seda sõltumata asjaolust, kas laps elab vanema üüritud, 3 liisitud või vanemale omandiõiguse alusel kuuluvas eluruumis, mille omandamiseks võib vanem olla võtnud laenu. Kõigil neil juhtudel rahuldab vanem ka lapse eluasemevajadust, st täidab ülalpidamiskohustust. Asjaolu, et üks vanem annab enda kasutuses oleva eluruumi ka oma lapse kasutusse, ei tähenda, et see vanem peabki üksi lapse eluasemevajaduse rahuldama ja teine vanem vabaneks selles osas oma ülalpidamiskohustusest. Eelduslikult peavad vanemad osalema võrdselt ka lapse eluasemevajaduse rahuldamisel ning seega on ebavõrdne olukord, kus lapsega kooselav vanem rahuldab lapse eluasemevajaduse ja kannab sellega seotud kulud ning peab maksma veel võrdses osas teise vanemaga lapse ülejäänud kulud. Seda olukorras, kus lahuselav vanem kannaks ainult lapse otsesed kulud (toit, riided, lasteaed jms). Lapse eluasemevajaduse rahuldamise kohustuse jätmine ainult ühe vanema kanda tekitaks vanemate vahel ebavõrdse olukorra, sest kõikide ülejäänud kulude kandmises osalevad vanemad eelduslikult võrdväärses ulatuses. Kostja märkis vastuses, et ta täidab ülalpidamiskohustust laenumaksete tasumisega igakuiselt 350 eurot, mida kostja tõendab Swedbanki konto väljavõttega. Antud lisast nähtub, et pangakontolt on tasutud laenumakseid laenulepingu nr 07-007488-EL alusel. Laenulepingust tulenev võlajääk on laste vanemate vahelise kokkulepe järgi kostja lahusvaraks, st laste vanemate sisesuhtes tagastab laenu pangale kostja (notariaalse lepingu p 2.3, 2.4). Lepingu punkt 2.3 kohaselt jäävad lepingu esemeks II olevad punktis 1.11 nimetatud laenulepingust tulenevad kohustused lahusvarana kostja lahuskohustuseks. Seetõttu ei ole laenumaksete tasumist võimalik elatisest maha arvestada, kuna laenumaksete tasumise kohustuse reguleerisid vanemad abieluvaralepingus. Maakohus leidis, et arvestada tuleb lapsetoetusega.
lg 2 teises lauses sätestatut arvestades ei ole mh välistatud vähendada elatist alla miinimummäära, arvestades kohustatud vanema varalist seisundit ja seda, millised on lapse tegelikud vajadused, kui asjas esiletoodud asjaolud seda tingivad. Kostja töötasuks on brutopalk u 900 eurot kuus. Kostja omandis on korteriomand, mis on tasuta kasutusse antud. Kostja elab uuele abikaasale kuuluval elamispinnal. Kostja täidab hagejate ülalpidamiskohustust hagejate seaduslikule esindajale kuuluval korteriomandil lasuva eluasemelaenu maksmisega. Kostja on töövõimeline isik, kelle suhtes puuduvad alused elatise vähendamiseks rohkem kui pool lastetoetusest. On tõendatud, et kostja ei tasunud lastele elatist veebruari-märtsi eest. Teadaolevalt oli kostja igakuine sissetulek ca 900 eurot. Kostja kanda on hagejate elukoha laenumakse suurusega 350 eurot ning kostjale kuulub korteriomand, mis on antud tasuta kasutusse. Kuivõrd kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et perioodil 01.02.2018-31.03.2018 oleks ta hagejatele elatist maksnud, on põhjendatud kostjalt K.L. kasuks välja mõista tagasiulatuv elatis summas 445 (250x2-55) eurot. A.L. osas on kostja esitanud vastuväite, et tegemist on töötava lapsega, kes saab sissetulekut.
lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Vastavalt sama paragrahvi
§-st 101 tuleneva alaealise ülalpidamise seaduslikku määra (2 x 250 eurot) ning sissetulekust jääb ülegi kolmandate isikute võlgade tasumiseks; 5) eksis maakohus menetluskulude jaotusel. Lahendis on eiratud TSMS § 438 lg 2, kuna menetluskulude jaotuse aluseks olevat menetluskulude nimekirjaga ei ole võimalik tutvuda ja arvestused on puudulikud, arvutuskäiku ei ole võimalik tuvastada. Samal põhjusel on rikutud TsMS § 442 lg 5 järgset otsuse selguse nõuet. 5. Hagejad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu. Maakohus jättis õigesti alaealise töötasu arvesse võtmata. A. L ei olnud püsivat töökohta, ta sai tasu praktika eest. Hagi tagamise määruse alusel laekus elatis õiguspäraselt. Kohus muutis hagi tagamist 25.09.2018 ja pärast seda pole täitmist toimunud. A. L esineb õiguslik alus (
lg 2) elatise saamiseks ka pärast täisealiseks saamist, kuna ta õpib Tartu Kutsehariduskeskuses. A. L väljastas esindajale volikirja. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
p 1 alusel, kuni tema täisealiseks saamiseni ning eraldas 24.09.2018 määrusega täisealisele õppivale lapsele elatise väljamõistmise nõude eraldi menetlusse. 8. Maakohus ei rikkunud menetlusnorme täiteasjas sissenõutud elatise käsitlemata jätmise osas. Täitemenetlus toimus elatise kokkuleppest tuleneva kohustuse täitmise osas, mille sõlmisid laste vanemad. Asjaolu, et laste vanemad sõlmisid kokkuleppe lastele elatise maksmise kohta ning kokkuleppe pooltena ei nimetatud lapsi, ei ole aluseks, mis vabastaks laste isa elatise tasumise kohustuse täitmisest. Elatiskokkulepe on hinnatav vanemate sõlmitud lepinguna nende ühise lapse ülalpidamise kohustuse täitmise kohta
Lapsele makstavas elatises kokku leppides juhinduvad vanemad eelduslikult seadusjärgsest lapse ülalpidamise kohustusest ja üldjuhul üksnes täpsustavad ülalpidamiskohustuse täitmise tingimusi, sh makstava elatise suurust (RKTKo 3-2-1-111-16 p 22). Kui täitemenetluses peeti täituri poolt kinni elatis pärast täitemenetluse peatamist ja sundtäitmise lubamatuks tunnistamist, siis on tegemist täitemenetlusest tuleneva õigussuhtega. Hagi tagamise korras kinnipeetud elatise, mis ületab väljamõistetud elatist, saab apellant tasaarvestada summadega, mis kohtulahendiga välja mõistetakse. 9. Ringkonnakohus leiab, et maakohus määras elatise suuruse kindlaks õigesti
alusel ning asjaolu, et alaealisel lapsel oli periooditi oma sissetulek, ei ole käesolevas asjas alus muuta maakohtu poolt väljamõistetud elatise suurust.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.