KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Määruse tegemise aeg ja koht 26. aprill 2019, Tallinn Haldusasja number 3-19-353 J. K. kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 08.02.20

) § 152 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud.

§ 152

lg 2 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lg 1 p 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või 1 haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. Kaebaja vaidlustas TLPA 8.02.2019 ehitusloa nr 1912271/02993, kuna ehitusloa alusel oli naaberkinnistu omanikul lubatud rajada kruntide piirile tulemüür, mis katab kaebajale kuuluva akna. Kolmas isik esitas 14.02.2019 TLPA-le 8.02.2019 ehitusprojekti muudatusprojekti, mille kohaselt kaebajale kuuluva hoone akent varjutav tulemüür ära jäetakse. TLPA kinnitas muudatusprojekti 1.04.2019. Kuna kaebaja soovitud eesmärk on saavutatud ja kaebaja ei soovi menetluse jätkumist, tuleb haldusasja menetlus lõpetada

§ 152lg 1 p 4 alusel.

6.

§ 108

lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse

§ 152

lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Kaebaja taotleb õigusabikulude väljamõistmist summas 440 eurot ning riigilõivu 30 euro tagastamist. Vastustaja hinnangul ei ole menetluskulude väljamõistmine vastustajalt õigustatud, kuna vaidlusaluse ehitusloa aluseks oleva ehitusprojekti muutmine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Kohus leiab, et menetluskulud on põhjendatud.

1. Kaebuse täienduses selgitab kaebaja, et ei saanud vaidlusaluse ehitusprojekti ega selle muudatusega tutvuda, kuna teated saadeti valele e-posti aadressile: xxxxxxxxx. Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse töötaja kinnitas 25.10.2017 kaebajale, et tema andmed rahvastikuregistris on korrastatud (vt kaebaja lisa nr 4). Samas ehitisregistris ei muutu andmed automaatselt juhul, kui rahvastikuregistris andmed muutuvad. Kuna vastustaja teated olid läinud valele e-posti aadressile, ei olnud kaebajal võimalik haldusmenetluses osaleda ja ta ei saanud teada ka ehitusprojekti muudatusprojekti esitamisest.
2. Kaebaja pöördus 12.02.2019 vastustaja ametnike poole vaidlusaluse küsimusega, kes teavitasid probleemist kolmandat isikut. Kolmas isik esitas muudatusprojekti 14.02.2019 ehk 2 päeva hiljem. Seega on õige vastustaja väide, et ta tegi enne kaebaja kohtusse pöördumist toiminguid kaebaja õiguste kaitseks. Samas pöördus kaebaja kohtusse seetõttu, et ei olnud teadlik muudatusprojektist. Vastustaja kohustus on menetlusosalisi teavitada menetluskäigust (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 11 lg-st 2, § 25 lg-st 1, §-st 27). HMS § 27 lg 2 p 2 kohaselt saab dokumendi lugeda elektrooniliselt kättetoimetatuks vaid juhul, kui adressaat on kinnitanud elektrooniliselt edastatud dokumendi kättesaamist. Kuna vastustajale sellist kinnitust ei laekunud, oleks vastustaja pidanud uurima, kas kaebaja on dokumendi kätte saanud. Kuna kaebaja sai oma eesmärgi saavutamisest teada alles kohtumenetluses, mõistab kohus

§ 108lg-s 6 alusel kaebaja kantud menetluskulud vastustajalt välja.

9.

§ 104

lg 5 p 4 alusel tasutud riigilõiv tagastatakse kui kohus lõpetab menetluse

§ 152lõike 1 punkti 2 või 4 alusel.

Kaebaja taotleb 30 euro riigilõivu tagastamist. Kaebaja tasus 15 eurot esialgse õiguskaitse taotluse esitamise ning 15 eurot kaebuse esitamise eest. Kohus vaatas esialgse õiguskaitse taotluse sisuliselt läbi, st jättis 26.02.2019 määrusega taotluse rahuldamata. Seega riigilõiv esialgset õiguskaitse taotluselt tagastamisele ei kuulu ja kaebajale tuleb tagastada riigilõivu 15 eurot.

1. Kaebaja taotleb õigusabikulude väljamõistmist summas 440 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt taotleb kaebaja Eesti Õigusbüroo OÜ osutatud teenuste eest summas 80 (eurot telefoninõustamine, dokumentide läbitöötamine, kaebuse koostamine ja esitamine halduskohtule) ning OÜ Conventio poolt osutatud teenuste eest 360 eurot (telefoninõustamine, dokumentide läbitöötamine, õiguslik analüüs ning seisukoha koostamine esitamiseks haldusasjas). Kohus leiab, et kulud on vajalikud ja põhjendatud, mistõttu tuleb need vastustajalt välja mõista. Vastustajalt tuleb välja mõista ka esialgse õiguskaitse taotluse eest tasutud riigilõiv, ehk kokku tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista 455 eurot. Kohus ei pea põhjendatuks mõista välja vastustajalt viivis, kuna puudub mõjuv põhjus eeldada, et vastustaja ei tasu väljamõistetud menetluskulusid õigeaegselt. 2
2. Teised menetlusosalised ei ole menetluskulude taotlust esitanud ning need jäävad vastustaja ja kolmandate isikute endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 3