Obsah (8)

§ 5§ 67§ 146§ 147§ 149§ 68§ 75§ 154

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 17. aprill 2019, Tartu Tsiviilasja number 2-18-100

§ 5

alusel tekivad tsiviilõigused ja -kohustused tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest.

§ 67

lg 1 järgi tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Hageja esitas kohtule alljärgnevad dokumentaalsed tõendid: kinnistusregistri väljavõte, ENTEH Eningeering AS-i arvestus koos tõlkega, arvete ja tasumiste nimekiri, arved, AS-i Kiviõli Soojus kooskõlastatud soojusenergia piirhinnad, Vabaduse pst 11-10 soojusenergia arvestus,

1. a kirjavahetus G. Stolovaga. Kostja esitas kohtule alljärgnevad dokumentaalsed tõendid: fotod, kostja ema G. Stolova kirjalikud ütlused, G. Stolova kirjavahetus hagejaga ja Lindorffiga
2. aastal. VÕS § 1018 lg 1 kohaselt, kui isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku (soodustatu) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema, on käsundita asjaajajal VÕS-i §-des 1019–1023 sätestatud õigused ja kohustused, kui: 1) soodustatu kiidab asjaajamise heaks; 2) asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele; 3) asjaajamisele asumata jätmise korral jääks õigeaegselt täitmata soodustatu seadusest tulenev kohustus kolmandat isikut ülal pidada või on asjaajamisele asumine muul põhjusel avalikes huvides oluline. VÕS § 1023 kohaselt, käsundita asjaajaja võib nõuda, et soodustatu hüvitaks talle asjaajamisel tehtud kulutused ja vabastaks ta asjaajamisel võetud kohustustest. 15.10.2018 kohtuistungil tunnistas kostja, et poolte vahel siiski olid lepingulised suhted ning nõue, mis ei ole aegunud, on u 90 eurot, ülejäänud osas on nõue aegunud

§ 146

lg 1,

§ 147lg 2 alusel.

Antud juhul ei kuulu kohaldamisele

§ 146

lg 1 ettenähtud aegumistähtaeg, vaid kohaldamisele kuulub

§ 149

sätestatud aegumistähtaeg.

§ 149

kohaselt, seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kümme aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Teost hoidumisele suunatud nõude aegumistähtaeg algab hoidumiskohustuse rikkumisest. Nõude puhul on tegemist mitte lepingust tuleneva teenuse osutamisega, vaid käsundita asjaajamise korras hagejalt kostjale osutatud teenusega, teenuse osutamine toimus ajavahemikul 05.04.2013-31.12.2015, maksekäsu kiirmenetluse avaldus esitati kohtule

1. aastal. Seega ei ole kostja vastu esitatud nõuded aegunud. Kuna kostja korter on
2. aastal üle läinud elektriküttele, siis tellis korteri endine omanik Galina Stolova (kostja ema)
3. aastal ENTEH Eningeering AS-lt korteriomandi soojuskoormuse muutmise arvestuse, mille kohaselt on küttepinna jääk 6,2m
4. Hageja esitas kostjale arveid, lähtudes soojuskoormuse muutmise arvestusest. Arvete ja tasumiste nimekirjast nähtub, et kostja ei ole võlgnetava perioodi jooksul tasunud mitte ühtegi arvet. 3 Kostja võlgnevus perioodi 05.04.2013 kuni 31.12.2015 eest on 241,96 eurot (12,72+0,89+10,90+12,79+14,82+18,31+14,22+12,19+9,91+4,72+2,09+8,70+13,73+15,17+1 6,30+13,85+12,55+9,85+3,91+2,09+9,30+11,00+11,95, kokku 23 arvet). MENETLUSOSALSITE TAOTLUSED JA SEISUKOHAD
5. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) sõlmiti pärast kostja korteriomanikuks saamist hooldusleping kostja ja Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ vahel. Sõlmitud kokkuleppe kohaselt pidi apellant maksma kommunaalkulud, mida ta tarbis majas elades, sh keskkütte eest. Arveid saanuks esitada vaid Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ; 2) ei saa kohaldada VÕS § 1018 lg 1 ja § 1023, kuna poolte vahel olid lepingulised suhted; 3) on hageja nõuded aegunud. Kuna poolte vahel eksisteerisid lepingulised suhted, oleks kohus pidanud aegumistähtaegade määramisel juhinduma

§ 146lõikest 1 ja § 147 lõikest 2.

5. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Kostja esitas apellatsioonis uusi asjaolusid ja tõendeid. TsMS 633 lg 5 kohaselt, kui apellatsioonkaebuse põhjendamiseks nimetatakse uusi asjaolusid ja tõendeid, tuleb apellatsioonkaebuses märkida uute asjaolude ja tõendite esimese astme kohtus esitamata jätmise põhjus. Kuna kostja ei ole sõlminud hagejaga soojusenergia müügilepingut ja poolte vahel puuduvad lepingulised suhted, saab hageja nõude kvalifitseerida VÕS § 1023 lg 2 alusel käsundita asjaajaja tasunõudena. Need nõuded aeguvad

§ 149alusel kümne aastaga.

Kuna tasu nõuti 2013-

1. a eest, ei ole nõuded aegunud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel materiaalõiguse normide väära kohaldamise tõttu tühistada väljamõistetud summa suuruse, menetluskulude jaotuse ning menetluskulude väljamõistmise osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab kostjalt välja hageja kasuks 94,02 eurot. Menetluskulud jätab ringkonnakohus poolte endi kanda. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
3. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus leidis vääralt, et hageja oli käsundita asjaajaja. Kui isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku (soodustatu) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema, on käsundita asjaajajal VÕS §-des 1019–1023 sätestatud õigused ja kohustused (VÕS § 1018 lg 1). Kui poolte vahel on sama teenuse osutamiseks leping, ei saa käsundita asjaajamine sellele kohalduda. Kostja vastas maakohtu istungil (tl 116, kd I) jaatavalt kohtu küsimusele, kas poolte vahel olid lepingulised suhted. Kostja ütles, et pooled sõlmisid igal kuul uue lepingu ja seda tõendavad esitatud arved. Ringkonnakohus leiab, et arvete esitamine kostjale oli konkludentne pakkumus lepingu sõlmimiseks (

§ 68lg 3, VÕS § 16 lg 1).

8. Kindlale isikule tehtud tahteavaldust tuleb tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse 4 tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi (

§ 75lg 1).

Mõistlik inimene pidi arvete saatmisest saama aru nii, et arve saatmine kui tegu on ettepanek leping sõlmida, kuna tavapäraselt ei soovi isik regulaarselt teenust osutada ilma õigusliku aluseta. Kuna kostja teatas kohtule, et poolte vahel olid lepingulised suhted, on tegu vähemalt lepinguliste suhete heakskiitmisega ja leping on poolte vahel sõlmitud. Ringkonnakohtu hinnangul on tegu müügilepinguga (VÕS § 208 lg 1), millega hageja müüs kostjale soojusenergiat, kostja kohustus aga selle eest tasuma. Kuna kostja leidis maakohtu istungil, et leping on sõlmitud ja arved tõendavad seda (tl 116, kd I), ei ole vaidlust kokkulepitud hinnas ja osutatud teenuse mahus. 9. Puudub vaidlus, et kostja arveid ei tasunud. Seetõttu rikkus kostja lepingut ja hagejal oli õigus nõuda õiguskaitsevahendina täitmist (VÕS § 108 lg 1) ja viivist (VÕS § 113 lg 1). Kostja esitas täitmisnõudele aegumise vastuväite ja leidis, et nõue on vähemalt osaliselt aegunud. Kui nõue on aegunud, ei saa aegunud osas täitmise nõuet maksma panna. Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on

§ 146lg 1 alusel kolm aastat.

Korduvate kohustuste, välja arvatud lapse ülalpidamise kohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks (

§ 154lg 1).

Soojusenergia regulaarne müük on korduvkohustus. 10.

§ 154lg 1 alusel on aegunud 2013.

a –

1. a nõuded. Aegumata on nõuded
2. a eest.

§ 154lg 1 teise lause kohaselt algas 2015.

a nõuete aegumine

1. jaanuarist 2016 ja nõue aeguks
2. jaanuaril
3. Kuna hagi (maksekäsu kiirmenetluse avaldus) esitati
4. märtsil 2018, ei olnud selleks ajaks
5. a nõuded veel aegunud.
6. a nõudeid on kokku 94,02 eurot (tl 29).
7. Maakohus jättis enne hagi esitamist sissenõutavaks muutunud viivised välja mõistmata ja selles osas ei ole maakohtu otsust vaidlustatud. Maakohus mõistis välja lisanduva viivise põhivõlalt seadusjärgses määras alates
8. aprillist
9. Sellest ajast kuni ringkonnakohtu otsuse tegemiseni on sissenõutavaks muutunud viivis 7,81 eurot. Ringkonnakohus liidab selle põhivõlale ja mõistab kokku välja kostjalt hageja kasuks 101,83 eurot ja edasise viivise TsMS § 367 ja VÕS § 113 lg 1 alusel 94,02 eurolt kuni selle täitmiseni.
10. Ringkonnakohus jätab TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud enda kanda, kuna hagi rahuldati osaliselt. /digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp 5 /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi