1-10-4891/82

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2019, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-10-4891 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. märtsi 2019 määrus Sergei Jegorovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Sergei Jegorovi (ik 37201203717) kaitsja vandeadvokaat Matti Reinsalu, määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Jätta Viru Maakohtu
4. märtsi 2019 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
5. Määrata Advokaadibüroole Matti Reinsalu vandeadvokaat Matti Reinsalu poolt Sergei Jegorovile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 60 eurot (sh käibemaks 10 eurot).
6. Mõista Sergei Jegorovilt riigituludesse välja menetluskuluna 60 eurot määruskaebemenetluses kaitsja poolt osutatud õigusabi eest.
7. Sergei Jegorovil tuleb väljamõistetud summa tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank a/a EE891010220034796011, Luminor Bank a/a EE701700017001577198 või Swedbank a/a EE
8. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Sergei Jegorov, 1-10-4891 menetluskulud“.
9. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
10. Viru Maakohtu 11.08.2010 otsusega tunnistati S. Jegorov süüdi KarS § 114 p 4 järgi ning karistuseks mõisteti 12 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Narva Linnakohtu 07.06.1999 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning mõisteti liitkaristuseks 13 aastat 4 kuud ja 24 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 20.01.2010 ja lõpeb 13.06.
12. Viru Vangla esitas 19.12.2018 Viru Maakohtule materjalid süüdimõistetu S. Jegorovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
13. Viru Maakohtu 12.03.2019 määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
14. S. Jegorovil on vabanemise korral olemas kindel elukoht. Vabanemisjärgset garanteeritud töökohta vangla materjalidest ei nähtu, kuid S. Jegorov väidab, et tal on vabanemise korral võimalik asuda tööle XX. S. Jegorovil puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Kinnipidamiskohas on ta töötanud, õppinud kutseõppes keevitajaks, õppinud riigikeelt ning osalenud sotsiaalprogrammides „Eluviisitreening“ ja „Agressiivsuse asendamise treening“.
15. Vaatamata eeltoodud positiivsetele asjaoludele leidis maakohus, et S. Jegorovi varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos ning toime pandud kuriteod annavad maakohtule küllaldase aluse karta, et S. Jegorov jätkab vabaduses raskete kuritegude toimepanemist. Nimelt on S. Jegorovit korduvalt kriminaalkorras karistatud raskete isikuvastaste kuritegude toimepanemise eest ning vanglakaristust ei kanna S. Jegorov samuti esimest korda. Korduvkaristatus eluvastaste süütegude eest ilmestab, et isikul on kujunenud välja kriminaalsed hoiakud ning ta ei väärtusta teisi ühiskonnaliikmeid ja ühiskonnas kehtivaid norme. S. Jegorov kandis reaalset vanglakaristust tapmise toimepanemise eest ning kohus andis talle võimaluse ennetähtaegselt vabaneda. See aga ei avaldanud isikule soovitud mõju, sest S. Jegorov pani katseajal toime uue tahtliku tapmise. Katseajal uue isikuvastase süüteo toimepanemine näitab, et käitumiskontrollile allutamine ja kriminaalhooldus ei hoia ära S. Jegorovi poolt uute raskete eluvastaste kuritegude toimepanemist.
16. Lisaks peab maakohus võtma arvesse kinnipeetava iseloomustuses kajastatud riske, mis on seotud kinnipeetava mõtlemise ja käitumisega. Vangla materjalidest nähtuvalt võib S. Jegorov käituda väga agressiivselt ning ettearvamatult. Talle on omane õigustada oma käitumist, tal on kalduvus süüdistada oma agressiivses käitumises teisi inimesi ning ta ei suuda enda väitel ennast kontrollida, kui teda provotseeritakse. Eelnevalt kirjeldatud iseloomustuses kajastatud riskid on pigem uusi kuritegusid soodustavateks teguriteks. Samuti suurendab S. Jegorovi puhul uute kuritegude toimepanemise riski ka alkohol, sest S. Jegorov on kõik rasked kuriteod pannud toime alkoholijoobes. 2 Määruskaebus
17. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse S. Jegorovi kaitsja vandeadvokaat M. Reinsalu, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.
18. Kaitsjal ei ole võimalik vaielda vastu sellele, et S. Jegorovil on kuritegelik minevik ning tal on olnud probleeme alkoholi kuritarvitamisega. Ta on pannud toime raske kuriteo, mille eest kannab karistust. Samas ei saa märkimata jätta, et ta on oma süüd tunnistanud ning kahetseb. Ta on vanglas püüdnud igapäevaselt oma võimete kohaselt teha kõik selleks, et muutuda ja näidata seda ka ühiskonnale.
19. Kaitsja on seisukohal, et maakohus ei ole piisavalt arvesse võtnud süüdimõistetu isikut ja tema käitumist karistuse kandmise ajal, elutingimusi ja võimalusi vabanemisel. Selle asemel on liigselt keskendutud S. Jegorovi varasemale elukäigule. Kriminaalse minevikuga arvestamine on küll oluline, kuid see ei tohi kinnipeetavalt võtta võimalust õiguskuuleka käitumise ning enesearendamisega näidata, et ta on vajalikud järeldused teinud ja kantud karistus on oma eesmärgi täitnud.
20. Ennetähtaegne vabastamine on sisuliselt tuleviku perspektiivi hindamise küsimus ja maakohtu argumendid, millega põhjendati vabastamata jätmist, võivad olemas olla ka pärast karistuse tervikuna ära kandmist kui S. Jegorov vangistusest vabaneb. Toodud riski maandamiseks on võimalik kinnipeetav vabastada riigipoolse järelevalve alla, mis aitaks S. Jegorovil sotsialiseeruda ja viia oma käitumine kooskõlla seaduse ja ühiselu reeglitega. Uue kuriteo toimepanemise riske oleks võimalik maandada süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamise ja käitumiskontrolli kohaldamisega, samuti lisakohustuste panemisega, mis piirab oluliselt isiku liikumisvabadust ja elukvaliteeti. Justiitsministeeriumis valminud ennetähtaegse vabastamise regulatsiooni ja praktika analüüsist nähtub, et vanglast kriminaalhooldusele vabanenud inimeste retsidiivsus on kaks kuni viis korda madalam kui neil, kes oma karistuse vanglas lõpuni ära kannavad.
21. Tartu Ringkonnakohtu 29.03.2019 määrusega anti menetlusosalistele aega kuni 09.04.2019 esitada määruskaebuse kohta kirjalikke seisukohti ja taotlusi, kuid neid ei esitatud. Ringkonnakohtu järeldused
22. Ka ringkonnakohus ei vabasta S. Jegorovit vangistusest tingimisi enne tähtaega. Vastusena määruskaebusele märgib kriminaalkolleegium järgmist.
23. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal – või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul on vastupidiselt määruskaebuses toodule maakohtu lahendi põhjendused veenvad, ammendavad ja asjakohased (vt käesoleva määruse p-d 5-6). Ühtlasi ei ole maakohus eksinud KarS § 76 lg-s 4 toodud sisuliste eelduste hindamisel. Maakohus on veenvalt põhjendanud, võttes arvesse ka S. Jegorovit positiivselt iseloomustavaid asjaolusid (vt käesoleva määruse p 4), miks tuleb isik jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Seega ei anna määruskaebuses märgitu alust maakohtu määruse tühistamiseks ja S. Jegorovi ennetähtaegseks vabastamiseks.
24. Kokkuvõtvalt on S. Jegorovi peamiseks vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise põhjuseks temast lähtuv keskmisest suurem uute kuritegude toimepanemise oht, mida ei oleks vastupidiselt määruskaebuses toodule kriminaalhooldusele allutamise läbi võimalik piisavalt maandada. Eelkõige viitavad sellele S. Jegorovi poolt toime pandud kuritegude 3 asjaolud. Varasema elukäigu jooksul on S. Jegorov toime pannud nelja inimese tapmise ja grupis alaealise vägistamise. Viimati karistati S. Jegorovit selle eest, et tema isikuna, kes on varem kohtu poolt karistatud tapmise toimepanemise eest, olles kinnipidamiskohast ennetähtaegselt vabastatud, tappis alkoholijoobes olles tekkinud tüli käigus kannatanu, lüües teda jalaga ja rusikaga ning vähemalt viiel korral noaga kukla ja kaelapiirkonda. Kannatanu suri sündmuskohal tekkinud vigastustesse. Seega S. Jegorov isikuna, kellele anti läbi ennetähtaegse vabastamise võimalus kanda temale mõistetud karistust vabaduses, rikkus kõige jämedamal moel käitumiskontrolli tingimusi, pannes katseajal toime äärmiselt raske isikuvastase kuriteo.
25. Asja materjalidest nähtub, et enda poolt toime pandud kuritegudesse suhtub S. Jegorov külmavereliselt ning on ükskõikne teiste isikute elu ja heaolu suhtes. Seega eksisteerib oht, et vabanemise korral, konfliktsituatsioonides, võib isik toime panna uusi isikuvastaseid kuritegusid. Eeltoodud riski suurendavaks asjaoluks on ka S. Jegorovi alkoholitarvitamise harjumus, kuna kõik kuriteod on toime pandud alkoholijoobes. Seega saab öelda, et isik käitub alkoholijoobes olles äärmiselt agressiivselt. Kinnipidamiskohas on suure tõenäosusega S. Jegorovil alkoholivajadus veidi vähenenud, kuid samas on see eelkõige tingitud sellest, et vanglas ei ole alkohol kinnipeetavatele kättesaadav. Vabaduses aga võib S. Jegorov jälle alkoholi tarvitama asuda, kuna on avaldanud, et ei näe ise alkoholitarvitamises probleemi, sest kõik tarvitavad. Eeltoodu on aga igal juhul S. Jegorovi puhul uute isikuvastaste kuritegude toimepanemise riski suurendavaks asjaoluks.
26. Kokkuvõtvalt, arvestades S. Jegorovi isikut, tema varasemat elukäiku ja tema poolt toime pandud kuritegude asjaolusid, on isikust lähtuv uute kuritegude toimepanemise oht käesolevalt veel piisavalt suur. Sellest tulenevalt tuleb S. Jegorov jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
27. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 12.03.2019 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
28. S. Jegorovi kaitsja vandeadvokaat M. Reinsalu taotleb määruskaebuse koostamise eest tasu 60 eurot (sealhulgas käibemaks 10 eurot). Ringkonnakohus peab tasutaotlust sellises ulatuses põhjendatuks ning rahuldab kaitsja taotluse. KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel jääb menetluskulu kokku 60 eurot S. Jegorovi kanda. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Mati Kartau Tiit Lõhmus Aarne Sarjas 4