Obsah (10)

§ 310§ 173§ 189§ 175§ 179§ 43§ 45§ 408§ 412§ 423

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Toimik nr 1-05-19 Kriminaalasi nr 042284000246 Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Kohtukoosseis 16.jaanuar 2006 Taru Maakohtu Viljandi kohtumajas Kohtuist

) §-st 159, tegi kohus alljärgnevad otsustused. Otsustused süüs ja karistamises

1. Tunnistada N.A süüdi karistusseadustiku (KarS) 199 lg 2 p 4 järgi ja mõista talle karistuseks vangistus 30 (kolmkümmend) päeva; KarS § 68 alusel arvata eelvangistuse aeg karistusaja hulka ja lugeda N.A karistusena mõistetud vangistuse kandmise alguseks 29.detsember 2005 ning tõkend vahistamine jätta endiseks; Viljandi Maakohtu 17.veebruari 2000 kohtuotsusega mõistetud rahaline karistus 80 (kaheksakümmend) päevamäära, so 3280 (kolm tuhat kakssada kaheksakümmend) krooni jätta iseseisvale täitmisele. Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes
2. Kahju, ja kriminaalmenetluse kuludes kohaldatavate muu abinõu osas: 2.1 kuriteoga tekitatud ja heastamata kahjus: 2.1.1 rahuldada osaliselt Martin Bekkeri tsiviilhagi ning välja mõista N.A-lt 300 (kolmsada) krooni Martin Bekkeri ( elukoht xxxx ) kasuks; 2.2 välja mõista N.A-lt riigieelarve tuludesse sundraha 4500 (neli tuhat viissada) krooni, määratud kaitsja tasu kokku 2714 (kaks tuhat neliteist) krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu (postikulu) 132 (ükssada kolmkümmend kaks) krooni; Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises
3. Selgitada: 3.1 kohtuotsust kriminaalmenetluse kuludes ei saadeta täitmisele pööramiseks kohtutäiturile ja kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes loetakse täidetuks, kui süüdimõistetu on kriminaalmenetluse kulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas (ekspertiisitasu, kaitsjatasu ja postikulu viitenumber 2800049706, sundraha viitenumber 2800069841); 3.2 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud

§-des 318 – 321, mille kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Asjaolude kirjeldus ja kohtuotsuse põhjendused

1. Süüdistus, kohtulikul arutamisel kindlaks tehtud asjaolud ja õiguslikud motiveeringud 1.
2. N.A-le süüdistusaktis esitatud süüdistuse sisu ja kvalifikatsioon kuriteo toimepanemises. N.A süüstatakse selles, et tema, olles varem toime pannud varguse, varastas novembrikuus 2003.a. Martin Bekkerile kuulunud CD-makk-raadio, väärtusega 800 krooni. Võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse pani N.A toime KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistusakti alusel on N.A kohtu alla antud ja tema tegu on kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4 järgi. 1.1.
3. Kohtu seisukoht süüdistuse asjaoludes Süüdistatavale esitatud süüdistuse asjaolud kuriteo toimepanemise ajas, kohas ja viisis leidsid kohtuistungil usaldusväärselt kinnitust. 1.1.
4. Kohtu põhjendused, järeldused ja õiguslikud motiveeringud Süüdistatav on süü omaks võtnud. Süü omaksvõtuga loeb kohus koos teiste tõenditega tõendatuks N.A süüdistuses esitatud asjaolud. Süüdistatava kohtuistungil antud ja avaldatud ütlustest nähtub, et ta otsustas kannatanule kuuluva makk-raadio endale kaheks päevaks kasutusele võtta, kuid hiljem tegi Kristo Kalmusele ettepaneku viia makk-raadio pandimajja. Kannatanu korterisse pääses ta Jaan lapilt saadud võtmega. On nõus kannatanule tekitatud kahju hüvitama, on seda juba osaliselt teinudki. Kannatanu Martin Bekkeri avaldatud ütlustest /tl 4-5/ nähtub, et tema ei andnud süüdistatavale luba tema korterist makk-raadio võtmiseks ja süüdistatav lubas talle mitmeid kordi, et toob makk-raadio talle tagasi. Vargusega tekitatud kahjust on süüdistatav talle hüvitanud 500 krooni, ülejäänu lubas süüdistatav talle hüvitada 04.06.
5. Kohtul ei ole alust kahelda kannatanu ütluste usaldusväärsuses ning tema ütlustega tunnistab kohus tõendatuks N.A süü talle inkrimineeritud süüteo toimepanemises. Kohtuistungil kindlakstehtud asjaolude põhjal tegi kohus järelduse, et N.A toimepandud tegu vastab KarS § 199 lg 2 p 4 ettenähtud kuriteokoosseisule. Kohus tuvastas N.A õigusvastase käitumise. Kohus ei tuvastanud N.A süüd välistavaid asjaolusid ning N.A tuleb KarS § 199 lg 2 p 4 järgi süüdi tunnistada. 1.1.
6. Tsiviilhagi otsustamine Kohtueelsel uurimisel on Martin Bekker esitanud tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 800 krooni .Kohtuistungil 31.05.2005 N.A osaliselt hüvitas kannatanu Martin Bekkerile kahju. Kohtule esitatud avalduses jäi Martin Bekker esitatud tsiviilhagi juurde 300 krooni nõudes. Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb

§ 310lg 1 alusel osaliselt rahuldada. 2. Prokuröri taotlused Prokurör taotles kohtuistungil N.A süüdimõistmist Kar

S 199 lg 2 p 4 järgi ja karistamist vangistusega 30 päeva. Viljandi Maakohtu 17.veebruari 2000 kohtuotsusega mõistetud rahaline karistus 80 (kaheksakümmend) päevamäära, so 3280 (kolm tuhat kakssada kaheksakümmend) krooni jätta iseseisvale täitmisele.

1. Kohtu põhjendused karistuse mõistmisel Karistuse mõistmisel lähtus kohus KarS §-st 56, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid ning vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. N.A vastutust kergendavaks asjaoluks loeb kohus kahju osalise vabatahtliku hüvitamise. N.A on varem kriminaalkorras karistatud Viljandi Maakohtu 17.veebruari 2000 kohtuotsusega KrK § 139 lg 2 p 1 ja 3- § 15 lg 2 järgi rahalise karistusega 80 päevamäära, so 3280 krooni /tl 12-13/. Arvestades karistuse eesmärke ja N.A süü suurust, leidis kohus, et N.A tuleb karistada lühiajalise vangistusega. Karistuse mõistmist tingimisi ei pidanud kohus põhjendatuks, sest süüdistatav pani kuriteo toime varem varguse toime pannud isikuna ning talle varasema kohtuotsusega mõistetu rahaline karistus on kandmata.
2. Kriminaalmenetluse kulud Menetluskulud on sätestatud

§-s 175 ning

§ 173

lg 2 kohaselt hüvitab need

järgi kohustatud isik menetleja määratud ulatuses.

§ 189

lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. 1) sundaraha

§ 175

lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis

§ 179

lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäär ja esimese astme kuriteo puhul 2,5 palga alammäära. N.A-lt tuleb välja mõista sundraha 1,5 palgamääras, so 4500 krooni riigieelarve tuludesse. 2) määratud kaitsja

§ 175lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu.

Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt

§ 43

lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik

§ 45järgi.

Eesti Advokatuuri üldkogu otsusega on kehtestatud riigi õigusabi eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Justiitsministri

1. jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on määratud korras kaitsja vandeadvokaat Margo Normann esinemise eest arvestatud hüvitamisele kuuluvaks summaks 1504.
2. Süüdistatava N.A kaitsja vandeadvokaat Vello Sikut on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on 1209.50 krooni. Kaitsja esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega. 3) muu menetlejal tekkinud kulud

§ 175

lg 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 132 krooni. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb N.A-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena peale sundraha 4500 krooni ja määratud kaitsjatasu kokku 2714 krooni riigieelarve tuludesse. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks. Vastavalt

§ 189

lg-le 2 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (

§-de 383 – 392). 5. Muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus N.A mitteilmumise tõttu kohtuistungile 09.12.2005 peatas kohus kriminaalasjas menetluse, kuulutas süüdistatava tagaotsitavaks ja valis uueks tõkendiks süüdistatava tabamisel vahistamise. N.A peeti kinni 29.12.2005 ja kohaldati tema suhtes tõkendina vahi all pidamine, seega on N.A viibinud eelvangistuses 19 päeva. KarS § 68 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. Arvestades kohtuotsuse kuulutamise päeva, tuleb N.A kandmata karistuseks lugeda 11 päeva.

§ 408

lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

§ 412

lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

§ 423

kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse

sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid kohtu arveldusarvele tasunud. Urmas Reinola Kohtunik