1 Ärakiri Kriminaalasi nr 1-05-20 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 13. 01. 2006 Viru – Maakohu. kohtunik Tiit Kullerkupp sekretär Aile Siil juuresolekul kaitsja vandeadvokaat Küllike Namm prokurör Sir

§ 25lg2 järgi.

F.I süüdistatakse kohtueelsel menetlusel selles, et tema 30.07.2004 OÜ Rodington juhatuse esimehena kirjeldas sama firma autojuhile Toivo Korgile teed Avanduse valda Avanduse külla OÜ Simuna Ivaxile kuuluvale tehnika laoplatsile ja andis korralduse tuua sealt ära koorem metalli. T. Kork tõstiski samal päeval kella 19.00 paiku koormasse kartulisorteeri väärtusega 18 000 krooni , kolm sõnniku kaldtransportööri koguväärtusega 19 500 krooni, kolm S-piidega kultivaatori rulli koguväärtusega 14 100 krooni, elektrikilbi väärtusega 400 krooni , kaks võrkäket koguväärtusega 3000 krooni, reduktori väärtusega 3000 krooni ja 0,5 tonni karprauda koguväärtusega 4000 krooni, kuid koormaga ära sõita ei õnnestunud, kuna kohale tulnud Ats Kruusamägi kutsus välja politsei. Seega F.I, kasutades teist isikut vahendina ja valitsedes ise tegu ülekaaluka teadmisega, vastavalt oma ettekujutusele teost alustades ebaseadusliku omastamise eesmärgil võõraste vallasasjade äravõtmist vahendliku täideviimise vormis, pani toime KarS§

§ 25lg2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Esitatud süüdistuses F.I ennast süüdi ei tunnista. Tema kohtus antud ütlustest nähtub, et ta on OÜ Rodington juhatuse liige. OÜ Rodington tegeleb hoonete lammutamisega, vanametalli demonteerimise ja vanametalli veoga, vanametalli annavad nad üle OÜ-le Refonda. 30.07.2004a kui ta enne lõunat oli OÜ Rodington territooriumil Rakveres Narva 25 , tuli sinna üks mees, kes soovis tellida transporti metalli veoks. Mees soovis autot saada kohe, kuna aga ainuke metalli veoga tegelev auto oli sel ajal töös, siis lepiti kokku, et ta saab auto õhtupoolikul. Mees ütles, et vanametall on Simuna lähedal Rahkla tee ääres vana laudakompleksi juures . Mehe jutust sai ta aru, kus vanametall asub, peale lõunat helistas ta ja kirjeldas vanametalli asukohta ka OÜ Rodington autojuhile Toomas Korgile, kes samuti sai aru, kuhu minna tuleb . Tellija lubas ka ise tulla vanametalli asukohta laadimise juurde. Kuna oli reede, siis lepiti kokku, et tellija tuleb esmaspäeva hommikul kell kaheksa OÜ-sse Refonda, kus kaalutakse metall ja vormistatakse dokumendid. F.I väitel kuulis seda vestlust kliendiga pealt OÜ Refonda regioonijuhataja Denis Voloskov. Ta tunnistab, et andis autojuhile T. Korgile korralduse metall ära tuua. Hiljem helistas T. Kork, et on tekkinud probleem ja kohale tuli politsei. F.I ütlustest nähtub veel, et tellija dokumente ta ei kontrollinud, samuti ei küsinud ta , kellele metall kuulub. Tema väitel on selline asjaajamine tavapärane, kliendi isikut tõendavat dokumenti kontrollitakse alles metalli üleandmisel OÜ-le Refonda, mil vormistatakse ka akt. Veo tellimusi kirjalikult ei vormistata, vahel esitatakse 2 tellimus ka telefoni teel, reeglina on klient ise metalli laadimise juures. Ka 30.

1. 2004 lubas klient ise laadimise juurde tulla. Ta väidab, et tavaliselt tema klientidelt tellimusi vastu ei võta, seda tehakse kontoris.
3. 2004 oli juhus, et klient temaga hoovil kokku sai ja tellimuse esitas. Kannatanu Hans Kruusamägi ütlustest nähtub, et 30.07.2004 oli ta kusagil sõidus, kui helistas tema poeg Ats Kruusamägi, et keegi on pannud auto peale temale kuuluvat tehnikat, ta teatas juhtunust politseile, ise läks sündmuskohale järgmisel päeval ja tegi kindlaks, et platsil olevad süüdistuses nimetatud seadmed on rikutud. Plats paiknes Avanduse külas vana sigalakompleksi lähedal , seadmed kuulusid OÜ-le Simuna Ivax, tema on OÜ Simuna Ivax omanik 99% ulatuses. Ta väidab, et tegemist oli tehnika hoidmise platsiga ja seal paiknes ainult korras tehnika, platsil piiret polnud, ka juurdepääs polnud tõkestatud, 250- 300 meetri kaugusel platsist on tema kodu, kust on näha platsil toimuv. Ta esitab tsiviilhagi summas 50 000 krooni platsil hoitavate seadmete rikkumise eest. Ta väidab, et on olemas ka dokumendid, mis kinnitavad seadmete hinda, kuid kohtustungil neid ei esitanud. Tema ütluste kohaselt on rikutud sorteer, sõnnikutransportöör ja reduktor nimetatud platsil olnud alates 1993 aastast, elektrikilp oli kasutamata, selle soetamise aega ta ei tea, kultivaator oli soetatud umbes 2000 aastal. Tunnistaja Toomas Korgi ütlustest nähtub, et töötab OÜ-s Rodington autojuhina, tööülesanded saab ta F.I, töö sisuks on vanaraua kokkuvedu OÜ-sse Refonda tõstukiga veokil. 30.07.2004 kella 16.00-16.30 paiku helistas F.I öeldes, et tuleb tuua koorem vanarauda Simuna lähedalt Rahkla tee ääres asuva vana sigala juurest, et omanik elab lähedal ja tuleb ka sinna. Ta teadis seda kohta, kuna on varem töötanud metsaveol ja seal lähedal asub ka saekaater. Ta sõitis kohale õhtupoolikul , kella kuue paiku valgel ajal, plats oli varem olnud asfalteeritud , kuid oli rohtu kasvanud. Plats ei jätnud peremehetu vara muljet, aga korras tehnikat keegi nii ei hoiaks. Platsil olev tehnika oli osaliselt hunnikus, osa laiali, mitte korralikult hoiule pandud. Ta arvas, et metall on sigalast pärit, osa oli sõnnikuga koos, osa oli roostes, võrkäke oli kasutuskõlbmatu, transportööril olid lindid katkised, sigala oli maha jäetud. Tal jäi mulje, et tegemist on vanarauaga. Laadimise ajal tuli sinna üks noormees, kes väitis, et on metalli omanik ja keegi pole vedu tellinud. Kohale kutsuti politsei, fotografeeriti , tal kästi peale laaditud metall maha kallutada, laaditavad seadmed said muljuda nii pealelaadimisel kui mahakallutamisel. Tema ütlustest nähtub veel, et tema paneb kirja laadimisaja ja läbitud kilomeetrid ning annab need andmed hiljem raamatupidajale, mingeid dokumente tema ei vormista, ta ei tea, kuidas veose tellimusi vormistatakse. Ta väidab, et tavaliselt on tellija laadimise juures, kuid on esinenud ka juhte, et tellijat juures pole, see on siis, kui tellijat pole kodus, aga täpne koht on teada. Tellija on alati juures koorma kaalumisel ja vormistamisel. Tunnistaja Denis Voloskovi ütlustest nähtub, et töötab OÜ Refonda regiooni juhatajana OÜ Refonda tegevusalaks on vanametalli kokkuost, ostavad kõigilt, kes soovivad müüa. Rakveres OÜ Refonda veoteenust ei osuta, veoteenuse ostavad sisse OÜ-lt Rodington. Veo eest tasuvad kliendid vahel otse OÜ-le Rodington , vahel maksab klient veotasu OÜ-le Refonda, kes kannab selle üle OÜ-le Rodington. Kliendilt võetakse vanametall vastu kaaluakti alusel ja müüja peab esitama isikut tõendava dokumendi. Veo kohta eraldi dokumenti ei vormistata. Müüja vastutab selle eest, et kaup kuulub temale. 30.07.2004 oli ta koos F.I-ga Narva 25A territooriumil , kui sinna tuli üks mees, kes soovis tellida transporti metalli veoks. F.I helistas tema juuresolekul autojuhile selgitas välja, et õhtupoolikul on auto vaba ja lubas kliendile, et auto saab õhtupoolikul, autojuhile selgitas F.I kuhu minna tuleb. Jäi kokkulepe, et esmaspäeval kell
4. 00 on mees kohal ja vormistatakse metalli vastuvõtuakt , nädalavahetusel pidi koorem olema valvataval platsil. Tellija seletas F.I-le metalli asukoha ja tundus, et F.I sai aru, kus metall asub. Veel sai ta mehe jutust aru, et see pidi ka ise kohal olema ning, et auto võib pealelaadimisega alustada. 3 Tunnistaja, politseitöötaja Andrei Rego kohtus avaldatud ütlustest nähtub, et 30.07.2004 õhtul kella
5. 00 paiku sai teate, et Avanduse külas vana sigala juures tõstab tehnikat peale võõras veoauto. Ta läks sündmuskohale, kus tõstukiga veoauto Scania kast oli 1/3 ulatuses täis mitmesuguseid agregaate. Autjuht väitis, et tegutseb F.I korraldusel ja pidi koorma viima OÜ Rodington garaaži. Platsil olid osa agregaate paigutatud korralikult, osa esemeid oli hunnikus, ta ei oska öelda, mis võis nende esemete hulgast kasutuskõlblik olla. Peale sündmuskoha pildistamist käskis autojuhil koorma maha kallutada, mõni suurem asi võis kallutamise käigus kõveraks minna. Samal õhtul vestles ta F.I, kes tunnistas, et saatis auto Avanduse külla, väitis, et tal oli tellija, kuid keeldus ütlemast, kes see oli, F.I ei väitnud, et ei tea tellija nime. Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub, et see on koostatud 30.07.2004 kell
6. 30-
8. protokollist nähtub, et sündmuskoht asub Avanduse vallas Avanduse külas vana sigala juures asuval vanarauaplatsil, et platsil on veoauto xxxx reg nr xxxxx, mille teisaldatav kast on umbes 1/3 ulatuses täidetud vanametalliga, milleks on erineva suurusega põllumajanduslike agregaatide elemendid. Sündmuskoha vaatlusprotokollile on lisatud fotod. Analüüsides objektiivse süüteokoosseisu olemasolu F.I tegevuses leiab kohus, et F.I on toime pannud teod millised temale omistatakse. Tema enda ja tunnistaja T.Korgi ütlustega on tõendatud, et ta saatis autojuht T.Korgi ära tooma metalli Avanduse külast sigalakompleksi juurest, et T.Kork läks kohale ja alustas metalli pealelaadimist autole. Kannatanu H.Kruusamägi ütluste kohaselt kuulus metall OÜ-le Simuna Ivax ning oli seega F.I jaoks võõras vara. F.I süüdistatakse võõra metalli äraveoks korralduse andmises ja süüdistusest võib järeldada, et ta tegi seda omal algatusel ning kavatsetult või otsese tahtlusega omastada võõrast vara. Seega on lähtutud eeldusest, et F.I ja D.Voloskovi ütlused tundmatuks jäänud tellijast pole usaldusväärsed. Riigikohtu poolt korduvalt väljendatud süüdistuse selguse ja täpsuse nõudest lähtuvalt on E.Auliu tegevuses subjektiivse süüteokoosseisu olemasolu ja tahtluse liigi tõendamisel oluline tuvastada, kas F.I tegutses omal algatusel või kokkuleppel väidetava tellijaga. Kohtupraktikas on üpris tavaline, et sarnastel asjaoludel varguselt tabatud isikud viitavad kolmandale isikule, kelle palvel või korraldusel nad heauskselt tegutsevad ning kelle isikut kriminaalmenetluse käigus reeglina ei tuvastata. Et vältida süüdlaste vastutusest vabanemist tuleb sellistel juhtudel eriti tähelepanelikult hinnata süüdistatava enda ütlusi, kõiki teisi asjas esinevaid tõendeid ja tuvastatud faktilisi asjaolusid. Ka kohus leiab, et F.I ütlused tellijast on ennastõigustavad ja ebausaldusväärsed. D.Voloskovi ütluste puhul võib olla tegu valeütlustega, kuid tema ütlused tellijast võivad olla ka tingitud asjaolude segiajamisest, need ei pruugi olla seotud arutatava juhtumiga, ta kuulis küll F.I vestlust ühe kliendiga kuid vestluses kuuldu ei seo seda klienti otseselt Simuna lähedal paikneva OÜ-le Simuna Ivax kuuluva metalliga. Tõendid väidetava tellija olemasolu kohta on vastuolulised. F.I väidab, et tellijaga kohtus enne lõunat, T.Korgile helistas peale lõunat andes korralduse pärast muud tööd minna metalli järgi Simuna lähedale. Ka T.Kork kinnitab, et sai korralduse peale lõunat kella 16.00 paiku. Vatupidi F.I ja T.Korgi ütlustele on D.Voloskov kinnitanud, et helistamine T.Korgile toimus tema ja tellija juuresolekul seega ennelõunal. Kui F.I ja T.Korgi ütluste kohaselt pidi ka tellija ise laadimise juurde tulema siis jääb arusaamatuks kuidas pidi tellija laadimise juurde minema kui T.Korgi Simunasse sõit ja laadimise aeg sai selgeks alles pärastlõunal. F.I tunnistab, et ei küsinud tellija nime ega ka seda kes on metalli omanik, ta ei vormistanud ka tellimust ega vedu, väidab, et jutt oli vanadest seadmetest, mustast metallist, mida pidi olema 3-4 tonni, ühe koorma jagu, kohaks nimetati Simuna lähedal Rahkla tee ääres oleva laudakompleksi juures olevat platsi, koha tundis ära kuna on ise Simunast pärit. Vaatamata sellele, et mõnes ettevõttes võib selline usalduslik ja dokumenteerimata 4 asjaajamisviis olla tavapärane pole see antud juhul usutav. F.I töötab metalli sorteerimise ja veoga tegeleva ettevõtte juhina, ta on varem 10 aastat töötanud EMEX-s metalli vastuvõtjana ja on oma sõnul korduvalt kokkupuutunud metalli vargustega. Sellisel tegevusalal töötava ja sellist kogemust omava isiku puhul ei vasta tema poolt kirjeldatud tegutsemisviis keskmiselt kohusetundliku inimese tavapärasele käitumisele. Pole usutav, et pikka aega selles lähiminevikus metallivarguste suurt levikut arvestades keskmisest objektiivselt ohtlikumas valdkonnas töötanud ja metallivargustega kokkupuutunud isik paneks ennast teadlikult olukorda, kus ta võib sattuda osavõtjaks või kaasaaitajaks varguses ning tal pole ennast millegagi kaitsta võimaliku süüdistuse korral. On ebausutav, et F.I poleks tekkinud küsimust kas tellija on metalli omanik või millised volitused on tal metalli käitlemiseks, seda enam, et Simunast pärit inimesena oleks ta mõne lihtsa küsimuse esitamisega väidetavalt tellijalt laudakompleksi ja selle kõrval platsil oleva metalli omaniku välja selgitada saanud. H.Kruusamägi ütlustest nähtub, et tegemist oli tehnika hoidmise platsiga kus oli suures koguses mitmesuguse vanuse ja otstarbega seadmeid ja karprauda. T.Korgi ütlustest nähtub, et platsil oli mitmesuguseid seadmeid osa hunnikus osa laiali. A.Rego ütluste kohaselt oli osa agregaate platsil paigutatud korralikult, osa olid hunnikus. Eeltoodust nähtub, et platsil oli tunduvalt rohkem metalli ja seadmeid kui ühe koorma jagu ja tegemist polnud mingi konkreetse seadme või määratletud eseme või esemete grupiga mille veo või laadimise osas tellija ja vedaja oleks saanud üheseltmõistetavalt kokku leppida sündmuskohal käimata. Pole usutav, et ilma F.I otsese korralduseta oleks T.Kork, kellel samuti on metalli veol eelnevalt arusaamatusi ette tulnud, sellistel asjaoludel alustanud seadmete pealelaadimist tellija või omaniku juuresoleku ja juhisteta. Samas pole usutav, et F.I oleks saanud temale teadaoleva vähese informatsiooni alusel sellist korraldust T.Korgile heauskselt anda. Ülaltoodu põhjal tuleb kohus järeldusele, et mingit tellijat polnud. Kasutades T.Korki vahendina ja andes viimasele korralduse võõra metalli äratoomiseks tegutses F.I kavatsetult eesmärgiga võõras vara ära võtta ja see omastada. Kavatsus jäi realiseerimata A.Kruusimägi sekkumise tõttu ning seetõttu on F.I poolt toimepandu õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 1- 25 lg 2 järgi. F.I tegevuse õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolusid kriminaalasjas puuduvad. H.Kruusamägi kohtus antud ütlustest nähtub, et varguse katse käigus rikuti töökorras tehnikat 50000 krooni väärtuses, samas tunnistab ta, et seadmed on soetatud erinevatel aegadel, osa ka rohkem kui 10 aastat tagasi. Ta väidab, et OÜ-s Simuna Ivax on olemas ka dokumendid mis rikutu väärtust tõendavad. Kuna ta kohtuistungil nimetatud tõendeid ei esitanud ja varguse esemeks olnud ja varguse katse käigus kahjustatud seadmete täpne väärtus pole usaldusväärselt kindlakstehtud, siis tuleb tsiviilhagi jätta läbivaatamata. Asjaolu, et varguse esemeks olnud esemete väärtus pole täpselt kindlaks tehtud ei ole antud juhul takistuseks kriminaalasja lahendamisel. Olenemata sellest milline oli varguse katse käigus autole laaditud ja kahjustatud esemete täpne väärtus, on üldteada asjaolu, et ka 3-4 tonni vanametalli väärtus ületab oluliselt kahtekümmend miinimumpäevamäära ja tegemist pole seega väheväärtusliku asjaga Karistusseadustiku § 218 mõttes. Asjaolu, et varguse esemeks olnud vara väärtus on ilmselt väiksem süüdistuses märgitust arvestab kohus karistuse mõistmisel. Käesolevas kriminaalasjas on alustatud menetlus H.Kruusamägi avalduse alusel milles ta teatab temale kuuluvate seadmete varguse katsest ja temale 50000 kroonise kahju tekitamisest. Kriminaalmenetluse käigus kannatanuna ülekuulatud H.Kruusimägi on andnud ütlusi selle kohta, et seadmed mille varguse katses F.I süüdistatakse kuuluvad OÜ-le Simuna Ivax, ning et tema on osaühingu omanik 99 % ulatuses. Tema ülekuulamise protokolli juurde on lisatud visiitkaart, kuhu H.Kruusamägi ametinimetuseks on kirjutatud OÜ Simuna Ivax juhatuse esimees. Dokumendid mis tõendaksid H.Kruusamägi õigust 5 osaleda kriminaalmenetluses OÜ Simuna Ivax esindajana ja osaühingu nimel tsiviilhagi esitada kriminaalasjas puuduvad. Eelnevast tulenevalt pole kriminaalasjas usaldusväärselt väljaselgitatud varguse eseme väärtuse ja tekitatud kahjuga seonduv. H.Kruusamägi väidab, et tegemist oli töökorras seadmetega, sündmuskoha vaatlusprotokollis kirjeldatakse sündmuskohta vanaraua platsina ja autole laaditut kui vanametalli, väidetavalt vahetult varalist kahju kandnud OÜ Ivax hinnang toimepandule puudub. Kuna ülaltoodud kriminaalmenetlusõiguse rikkumised kriminaalasja menetlemisel antud juhul ei määra otseselt süüteokoosseisu olemasolu või selle puudumist süüdistatava tegevuses ning kohus on otsustanud jätta tsiviilhagi läbi vaatama, siis ei sega need kohtul kriminaalasjas sisulise otsuse langetamist. Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 sätteid. F.I karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei esine. F.I omab töökohta, tema ülalpidamisel on üks alaealine laps. Ta on varem kohtu poolt kahel korral karistatud liikluskuritegude eest. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 313-319; 175 lg1 p 9; 179 lg1 p2 kohus Otsustas: F.I süüdi tunnistada KarS §

§25

lg2 järgi ja karistuseks mõista rahaline karistus 170 (ükssada seitsekümmend) päevamäära so 8500. 00 (kaheksa tuhat viissada. 00) krooni riigituludesse. Saaja: Rahandusministeerium a/a 10220034796011 SEB Eesti Ühispank viitenumber 4100065064). Tõkend- elukohast lahkumise keeld F.I suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Mõista välja F.I-lt (xxxxx ) sundraha 4500.00 (neli tuhat viissada, 00 ) krooni riigituludesse. Saaja : Rahandusministeerium a/k SEB EÜP 10220034800017 viitenumber 2800049900 . Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Viru Ringkonnakohtule teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Viru Maakohtule kirjalikult 7 (seitse) päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult 15 (viisteist ) päeva jooksul alates otsuse ärakirja kättesaamisest. Kohtunik /allkiri/ T. Kullerkupp Ärakiri õige Kohtunik H. Väinaste Kohtuotsus jõustus Kohtunik H. Väinaste