ja 329 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Alar Häidberg Süüdistatav V.J varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud kolm korda tõkend: elukohast lahkumise keeld Kaitsja advokaat Marian Priks RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 4 ja 249 kohus otsustas: Süüdi mõista V.J
ja § 329 järgi ning karistada
lg 1 alusel 6 (kuue) kuu vangistusega.
a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 (ühe) aasta ühe (ühe) kuu vangistuse võrra ning mõista lõplikuks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 (üks) aasta ja 7 (seitse) kuud vangistust. Kohtuotsus V.J-ile mõistetud vangistuse osas pöörata täitmisele pärast selle jõustumist, saates vastavalt KrMS § –le 414 lg 1 süüdimõistetule teatise, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. V.J-i karistuse kandmise aja alguseks lugeda tema vanglasse saabumise aeg.
lg 1 alusel võtta V.J-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) aastaks.
lg 1 kohaselt laieneb lisakaristus selle mõistmisel koos vangistusega põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. Tõkend - elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 180 lg 1,3 alusel välja mõista V.J-ilt riigituludesse menetluskuludena sundraha 4500 (neli tuhat viissada) krooni ja kaitsjale makstud tasu 1221.30 (üks tuhat kakssada kakskümmend üks krooni 30 senti) krooni. Menetluskulud tuleb tasuda hiljemalt ühe kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele Eesti Ühispangas nr 10220034800017, märkides Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874 ja kriminaalasja numbri. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon V.J süüdistatakse selles, et tema, isikuna, keda on 21.04.2005.a. Jõgeva Maakohtu otsusega karistatud
kella 20.00 ajal Tartu vallas Kõrvekülas mootorsõidukit Ford reg. märgiga 991 AJS, olles alkoholijoobes. Sellega pani V.J toime
mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest. Veel süüdistatakse V.J selles, et tema isikuna, keda on 21.04.2005.a. Jõgeva Maakohtu otsusega karistatud
järgi mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes juhtimise õiguse äravõtmisega kolmeks aastaks (kohtuotsus pööratud täitmisele 05.05.05.a. Eesti ARK poolt), juhtis 23.10.2005.a. kella 20.00 ajal Tartu vallas Kõrvekülas mootorsõidukit Ford reg. märgiga 991 AJS, jättes sellega tahtlikult täitmata Jõgeva Maakohtu otsuse. Sellega pani V.J toime
täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud muust karistuse täitmisest kõrvalehoidumise. Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.
lg 1 alusel nõuab prokurör kohtus süüdistatavale
j a § 329 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuseks 6 kuud vangistust.
a Jõgeva Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o. 1 aasta ja 1 kuu võrra ning lugeda lõplikuks karistuseks kohtuotsuste kogumis 1 aasta ja 7e kuud vangistust. Karistuse algusajaks lugeda süüdimõistetu saabumine kinnipidamiskohta.
Menetlus kohtus Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. V.J tuleb süüdi tunnistada
Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole, tsiviilhagi esitatud ei ole. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskuludena tuleb V.J-ilt välja mõista riigituludesse süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha ja määratud kaitsjale makstud tasu (kohtueelsel uurimisel 424.80 krooni ja kohtus 796.50 krooni). Sundraha suuruseks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 4500 krooni. Ingeri Tamm Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.