KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 03. jaanuar 2006. a Tartu Kohtumajas Kriminaalasja number 1-05-1250 Kohtukoosseis kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi se

§ 263

p 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Katrin Lindpere Süüdistatav T.E varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 2 korda, tõkend: elukohast lahkumise keeld Kaitsja advokaat Rein Napa RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 4 ja 249 kohus otsustas: Süüdi mõista T.E

§ 263

p 1 järgi ja karistada 7 (seitsme) kuu vangistusega.

§ 74

lg 1 alusel vangistust täitmisele mitte pöörata, kui T.E ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1.

elab kohtu määratud alalises elukohas;

1. ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
2. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
3. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
4. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohtuotsus kriminaalhoolduse kriminaalhooldusosakonnale. teostamiseks saata täitmiseks Tartu Maakohtu Vastavalt

§-le 78 lg 1 hakkab katseaeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest. Tõkend - elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista T.E-lt X kasuks tsiviilhagi 1000 (üks tuhat) krooni ja menetluskuludena tsiviilhagi esitamisel tasutud riigilõiv 100 (ükssada) krooni. KrMS § 180 lg 1,3 alusel välja mõista T.E-lt riigituludesse menetluskuludena sundraha 4035 (neli tuhat kolmkümmend viis) krooni ja kaitsjale makstud tasu 1391.22 (üks tuhat kolmsada üheksakümmend üks krooni 22 senti) krooni. Menetluskulud tuleb tasuda hiljemalt ühe kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele Eesti Ühispangas nr 10220034800017, märkides Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874 ja kriminaalasja numbri. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon T.E süüdistatakse selles, et tema 25.03.2005.a kella 17.30 paiku viibides Tartus Riia tn 4 asunud Tartu Kaubamaja vastas asuvas bussipeatuses seisnud bussis nr 4, rikkus rahu ja avalikku korda sellega, et lõi ühe korra rusikaga näkku X, millega põhjustas X füüsilist valu. Sellega pani T.E toime

§ 263

p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o rahu või valiku korra rikkumise vägivallaga. Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

§ 263

p-s 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale T.E-le karistuseks 7 kuud vangistust.

§ 74

alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui T.E ei pane 2 aasta pikkusel katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid.

Menetlus kohtus Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. T.E tuleb süüdi tunnistada

§ 263p 1 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

X on esitanud moraalse kahju tekitamise eest tsiviilhagi 1000 krooni, samuti taotleb ta hagisummalt tasutud riigilõivu 100 krooni hüvitamist. T.E on hagi õigeks võtnud, tunnistades tema vastu esitatud moraalse kahju nõuet ja see kuulub rahuldamisele. Menetluskuludena tuleb KrMS § 180 lg 1,3 alusel T.E-lt välja mõista riigituludesse süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha ja määratud kaitsjale makstud tasu ning kannatanu kasuks tsiviilhagi esitamisel tasutud riigilõiv 100 krooni. Sundraha suuruseks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 4035 krooni, eeluurimise käigus on advokaadile makstud tasu 594.72 krooni ning kohtus 796.50 krooni. Ingeri Tamm Kohtunik