S § 329 järgi ja karistuseks mõista rahaline karistus 70 (seitsekümmend) miinimumpäevamäära, see on 3500.- (kolm tuhat viissada) krooni riigituludesse. 2 Süüdi tunnistada G.N KarS § 348 järgi ja karistuseks mõista rahaline karistus 350 (kolmsada viiskümmend) miinimumpäevamäära, see on 17500.(seitseteist tuhat viissada) krooni riigituludesse. KarS § 64 lg 1 alusel suurendada üksikkaristustest raskeimat ja liitkaristuseks mõista rahaline karistus 400 miinimumpäevamäära, see on 20 000.(kakskümmend tuhat) krooni. Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja): - pangakontole nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber 4100065035; selgituseks märkida ka kriminaalasja nr: 1-06-11612 ja märksõnadeks: „rahaline karistus“ või - pangakontole nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 4100065035, selgituseks märkida ka kriminaalasja nr: 1-06-11612 ja märksõnadeks: „rahaline karistus“. Kui rahalist karistust ei ole tasutud kohtuotsuse jõustumisest alates 1 kuu jooksul, täidetakse kohtuotsust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ja sellisel juhul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega kaasnevad kulud (
S § 70 alusel asendatakse rahalise karistuse summa tasumata jätmisel rahaline karistus vangistusega. G.N-i suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – kaotab kehtivuse kohtuotsuse jõustumisest. Tartu Maakohtu 01.11.2005.a kohtuotsus jätta G.N-i suhtes iseseisvaks täitmiseks. Käesoleva kohtuotsuse koopia saata kohtuotsuse jõustumisest teadmiseks kriminaalhooldusosakonnale, kus on täitmisel Tartu Maakohtu 01.11.2005.a kohtuotsus. Välja mõista G.N-ilt riigituludesse menetluskuludena 4500.- krooni sundraha, 424 krooni 80 senti määratud kaitsjale makstud tasu ja 74 krooni 40 senti kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulu ning 720.- krooni ekspertiisikulu. Menetluskulud tuleb tasuda rahandusministeeriumile (makse saaja): - pangakontole nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber 2800049874; selgituseks märkida ka kriminaalasja nr: 1-06-11612 või - pangakontole nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049874; selgituseks märkida ka kriminaalasja nr: 1-06-11612. Kui menetluskulusid ei ole tasutud kohtuotsuse jõustumisest alates 1 kuu jooksul, täidetakse kohtuotsust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ja sellisel juhul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega kaasnevad kulud. Asitõend – võltsitud juhiluba, mis asub ja on
lg 1 alusel vastutaval hoiul Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuses (lk 21), kuulub
2 3
lg 5 alusel saata kohtuotsuse koopia kohtuotsuse tegemisest 3 päeva jooksul prokurörile ning allkirja vastu G.N. EDASIKAEBAMISE KORD
lg 3 p 3 alusel ei saa käskmenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni esitada.
lg 6 alusel on G.N käskmentluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates 10 (kümne) päeva jooksul õigus taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras.
lg 7 alusel jõustub käskmenetluses tehtud kohtuotsus, kui süüdistatav ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. ASJAOLUD 13.09.2006.a Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Kristiina Laasi käskmenetluses koostatud süüdistusaktist nähtuvalt süüdistatakse G.N-i KarS § 329 ja § 348 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. G.N-i süüdistatakse selles, et tema, isikuna, keda on 01.11.2005.a Tartu Maakohtu otsusega nr 1-674/2005 karistatud KarS § 424 järgi mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes 7-kuulise vangistusega tingimisi 1 aasta ja 6-kuulise katseajaga ja mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 18 (kaheksateistkümneks) kuuks, milline kohtuotsus on pööratud täitmisele 09.11.2005.a ARK Tartu Büroo poolt, juhtis 12.03.2006.a kella 13.40 ajal Tartumaal, Tartu vallas, Lähte külas mootorsõidukit Audi 80 reg märgiga 374 TBL, jättes sellega täitmata täitmisele pööratud Tartu Maakohtu otsuse. Sellise käitumisega pani G.N toime KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo, see on täitmisele pööratud kohtuotsusega kuriteo eest mõistetud muust karistuse täitmisest kõrvalehoidumise. Veel süüdistatakse G.N-i selles, et tema 12.03.2006.a kella 13.40 paiku Tartu maakonnas, Tartu vallas, Lähte külas esitas teda kinni pidanud Julgestuspolitsei korrakaitseosakonna liiklusjärelevalve talituse vanemkonstaabel Katrin Leesile oma juhtimisõiguse tõendamiseks G.N-i nimele väljastatud teadvalt võltsitud juhiloa nr EE 494345. Sellise käitumisega pani G.N toime KarS § 348 järgi kvalifitseeritava kuriteo, see on teadvalt võltsitud tähtsa isikliku dokumendi kasutamise. Süüdistusaktis tegi prokurör ettepaneku G.N-ile mõistetava karistuse liigi ja määra kohta: KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks rahalist karistust 70 päevamäära, see on 3500 (kolm tuhat viissada) krooni. 3 4 KarS § 348 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks rahalist karistust 350 päevamäära, see on 17 500 (seitseteist tuhat viissada) krooni. KarS § 64 lg 1 alusel suurendada üksikkaristustest raskeimat ja liitkaristuseks mõista 400 päevamäära rahalist karistust, see on 20 000 (kakskümmend tuhat) krooni. Tartu Maakohtu 01.11.2005.a. otsus, millega G.N-i karistati KarS § 424 järgi 7-kuulise vangistusega tingimisi 18-kuulise katseajaga ühes mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 18 kuuks, jätta iseseisvaks täitmiseks. Kuritegudega varalist kahju ei tekitatud, tsiviilhagi esitatud ei ole. Kohus nõustub prokuröri ettepanekuga karistuse liigi ja määra kohta. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks on KarS § 57 lg 1 p 4 alusel süütegude toimepanemine raske isikliku olukorra mõjul – kiiret arstiabi vajava raseda elukaaslase toimetamine arsti juurde (arstitõend lk 29). Nimetatud kergendava asjaolu tõttu ei ole G.N-i süü nii suur, et teda peaks karistama kõige raskemaliigilise karistusega - vangistusega. Mõlema kuriteo sanktsioonid – rahaline karistus või vangistus (kuni 1 aasta), ja vangistuse ulatus kuni 1 aasta, mis ei ole kõrge vangistuse määr, osundavad sellele, et esmaselt kohaldamisele kuuluvaks on rahaline karistus. G.N on olemas kindel töökoht ja sissetulekuallikas (lk 28), mis võimaldab tal rahalist karistust reaalselt ka tasuda. Rahaline karistus prokuröri pakutud määras on piisav, et võimaldada süüdistataval edasiselt hoiduda kuritegude toimepanemisest ja kaitsta õiguskorra huve.
lg 1 alusel tuleb süüdistataval hüvitada menetluskulud - süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 4500.- krooni (
lg 1 p 9), 424 krooni 80 senti määratud kaitsjale makstud tasu (
lg 1 p 4) ja 74 krooni 40 senti kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulu (
lg 1 p 5) ning 720.krooni ekspertiisikulu (
Heli Sillaots kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.