Mõista T.
T.B karistuse kandmise aja algust lugeda karistuse kandmisele asumise päevast. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Apellatsioon rahuldada. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
järgi mõistetud rahalise karistuse osas ning teha uus otsus, millega mõista T.B-le karistuseks 2 kuud vangistust. Apellatsiooni kohaselt on kõik T.B kohta esitatud iseloomustused sisult väheinformatiivsed ning üldsõnalised, üheski neist ei käsitleta T.B suhtumist õiguskorda, mis omaks tähtsust konkreetsele rikkumisele hinnangu andmisel. Seega ei saa nõustuda järeldusega, et T.B karistamine vangistusega eelmise kuriteo eest ei ole piisavaks argumendiks karistada teda ka seekord mitte vähemaga kui vangistusega. LääneViru Maakohus karistas 12.01.2005 T.B vangistusega ning mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 kuuks, kohtuotsus pöörati lisakaristuse osas täitmisele 01.02.2005 ning juba 28.02.2005 tabati T.B mootorsõidukit juhtimast, s.o karistuse kandmisest kõrvale hoidumas. Lääne-Viru Maakohtu 12.01.2005 otsusest ning väärteokaristuste õiendist nähtub, et esmaselt karistati T.B 05.07.2004 väärteokorras mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis 13 620 kroonise rahatrahviga. Juba 24.07.2004 pani T.B toime samasisulise teo kahel korral, see on kell 17.10 ja kell 19.23, millest nähtub, et isegi kuriteo toimepanemiselt tabamine ei olnud piisavaks argumendiks mõjutamaks T.B edasisele seaduskuulekusele. Käesoleva süüdistuse sisuks olevad sündmused osundavad, et T.B kuritarvitas talle antud võimalust ega õigustanud talle vangistuse asendamise näol tehtud mööndust, pannes uue kuriteo toime vähem kui kahe kuu möödumisel süüdimõistva kohtuotsuse kuulutamisest. Seega ei saa nõustuda järeldusega, et T.B oli kohtuliku arutamise ajaks oma teo taunimisväärsusest aru saanud ning seda siiralt kahetses. T.B karistamine kuritegude jätkuva toimepanemise korral kergemaliigilisema karistusega on vastuolus karistuse mõistmise üldiste põhimõtetega. Selline konstruktsioon on põhjendamatu nii üld- kui eripreventiivses mõttes, sest ei rõhuta õiguskorra igakülgse järgimise vajadust ja jõustunud kohtuotsuse vääramatust ega aita kaasa T.B suhtumise muutmisele. T.B süüd ja isikut iseloomustavaid asjaolusid kaaludes on kohane tema karistamine käsitletava teo eest vangistusega. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohtus prokurör toetas apellatsiooni selles toodud motiividel. Süüdistatav ja kaitsjad palusid apellatsiooni jätta rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Kaitsjad eelnevalt esitasid ka kirjaliku seisukoha apellatsiooni suhtes ja selle lisana kontoväljavõtte, millest nähtub, et T.B on 20. ja 21.12.2005 tasunud talle kohtuotsusega mõistetud rahalise karistuse ning menetluskulud (lk 85-87). Ringkonnakohus, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega, kuulanud ära süüdistatava, kaitsjad ja prokuröri, leiab, et apellatsioon on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 3 Maakohtu otsus kuulub vastavalt KrMS §-le 338 p 4 tühistamisele T.B-le mõistetud karistuse osas. Maakohus on küll karistuse mõistmisel (lk 77-78) viidanud KarS §-s 56 sätestatule, kuid ringkonnakohus leiab, et mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule. Maakohus, mitte-eelistades eripreventiivseid kaalutlusi teistele teguritele, vaid arvestades ka isiku süü suuruse ning õiguskorra kaitsmise huvidega, leidis, et T.B puhul on karistuse eesmärkide saavutamine võimalik kergemaliigilise, st rahalise karistuse kohaldamisega. Maakohus leidis, et kuriteo asjaolusid arvesse võttes ei ole T.B süü suur. Samuti arvestati, et T.B on oma teo taunimisväärsusest aru saanud ja tegu siiralt kahetsenud. Veel arvestati, et T.B on ära teinud üldkasuliku töö tunnid, millega asendati tema eelmise kohtuotsusega mõistetud põhikaristus. Sellest järeldati, et T.B on õiguskorra suhtes positiivselt häälestatud - ta tunnistab oma rikkumisi ja soovib neid heastada. Karistuse liigi valikul arvestati, et T.B on alaealised lapsed ja töökoht, kus teda on iseloomustatud kui tublit töömeest ja sõbralikku kolleegi. Vangistuse kohaldamine tooks endaga kaasa T.B stigmatiseerimise ning töiste ja sotsiaalsete sidemete katkemise, mis edasises perspektiivis pigem soodustab kui hoiab ära isiku kriminaalsete kalduvuste kinnistumist. Maakohus leidis, et ainuüksi see asjaolu, et eelmise kuriteo eest karistati T.B vangistusega, ei ole piisavaks argumendiks karistada teda ka seekord mitte vähemaga kui vangistusega. Käesoleval juhul pani süüdistatav toime teiselaadilise rikkumise. Eelmisel korral karistati teda joobeseisundis juhtimise eest, mis seekordse lisakaristuse kandmisest kõrvalehoidumisega võrreldes on raskem kuritegu. Seega leiti, et on õiglane T.B karistada rahalise karistusega. Eeltoodust nähtub, et maakohus on rõhutanud T.B perekondlikku (lk 63-64 ja 70) ning tööalast (lk 68-69) olukorda ja sellest lähtudes leidnud, et vangistuse kohaldamine tooks endaga kaasa tema töiste ja sotsiaalsete sidemete katkemise. Seega on liigset tähelepanu pööratud süüdlase isiku käesolevat olukorda iseloomustavatele andmetele. Ringkonnakohus märgib, et isikut ei saa arvestada iseseisva tegurina, lahutatult toimepandud süüteost. Maakohus leidis, et kuna ta on ära teinud üldkasuliku töö tunnid, millega asendati tema eelmise kohtuotsusega mõistetud põhikaristus, siis T.B on õiguskorra suhtes positiivselt häälestatud, sest tunnistab oma rikkumisi ja soovib neid heastada. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu järeldusega, et T.B on õiguskorra suhtes positiivselt häälestatud. Ta mõisteti süüdi KarS § 329 järgi, mis on õigusemõistmisevastane süütegu. Ringkonnakohus nõustub apellatsioonis toodud seisukohaga, et karistuse mõistmisel õigusemõistmise vastu suunatud süüteo eest tuleb arvestada süüdistatava suhtumist õiguskorda tervikuna. T.B on varem korduvalt kriminaal- ja väärteokorras karistatud (lk 3-4, 9-10 ja 48-50). Olles karistatud 12.01.2005 KarS § 424 järgi, pani T.B uue kuriteo toime juba 28.02.2005, seega väga lühikest aega peale kohtuotsust. 12.01.2005 kohtuotsusega (lk 3-4) karistati teda 6 kuulise vangistusega, mis asendati 360 tunni üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrati 9 kuud ja üldkasuliku töö tegemise ajal kohustati T.B järgima KarS §-s 75 lg 1 toodud kontrollnõudeid. Ringkonnakohus leiab, et kuna T.B pani üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, siis see näitab, et tegemist ei ole seadusekuuleka kodanikuga. Seda järeldust kinnitab ka fakt, et peale 28.02.2005 toimepandud kuritegu on ta lisaks veel 22.04.2005 toime pannud liiklusalase väärteo, mille eest karistati rahatrahviga (lk 50). Eeltoodu näitab, et T.B poolt õigusrikkumiste toimepanemine ei ole juhusliku iseloomuga, vaid seda võib nimetada süstemaatiliseks. Tema suhtumine õiguskorda on nihilistlik ning rahalised mõjutusvahendid ei ole olnud piisavad täitmaks preventiivset eesmärki. Talle rahalise karistuse mõistmine antud juhul ei taga õiguskorra igakülgse järgimise vajadust ega rõhuta jõustunud kohtuotsuse vääramatust. Seda näitab mingil määral ka fakt, et T.B, ootamata ära kohtuotsuse jõustumist, juba peale otsuse kuulutamist samal päeval tasus ära talle määratud rahalise 4 karistuse (lk 87). Kaitsjad väidavad eeltoodule viidates (lk 86), et T.B-le rahalise karistuse mõistmine täidab karistuse eripreventiivset eesmärki. Ringkonnakohus ei leia, et ootamata kohtuotsuse jõustumist, tasudes koheselt talle mõistetud rahalise karistuse, tähendab see T.B puhul kindlasti karistuse eripreventiivse eesmärgi täitumist. Ringkonnakohtus ütles ta järgmist: „Maksin sellepärast kohe kõik ära, et karistus oleks kantud ja asi korras“ (lk 91). See näitab tema arusaama, et makstes rahalise karistuse ära, ongi sellega karistus kantud ja „asi korras“. Samas oli ta peale kohtuotsuse kuulutamist teadlik, et prokurör esitab karistuse peale apellatsiooni. T.B ja kaitsjad ei esitanud vastuväiteid prokuröri poolt ringkonnakohtus öeldule: „Mina avaldasin koheselt peale kohtuistungit, et teen apellatsiooni“ (lk 91). Ringkonnakohus leiab, et see ei väljenda erilist seadusekuulekust ja arusaamist karistuse eripreventiivsest eesmärgist, et kohe peale kohtuotsuse kuulutamist rahaline karistus ära tasuti, seda enam, et ei olnud kindel, kas see karistus nii jääb, kuna prokurör ei olnud nõus sellise karistusega ja lubas teha apellatsiooni, mida ta ka tegi. Eeltoodu näitab, et T.B karistustundlikkus rahaliste mõjutusvahendite suhtes ei ole selline, mis aitaks nende mõjutusvahenditega tema suhtes seadusekuulekust tagada. Järelikult on vaja kohaldada rangemat karistusliiki – vangistust – suunamaks teda õiguskuulekale käitumisele. Karistuse mõistmisel õigusemõistmise vastu suunatud süüteo eest tuleb arvestada ka positiivset üldpreventsiooni, mille eesmärk on avaldada õiglase karistusega sellist mõju, mis kinnitab inimeste usku normikehtivusse ja usaldust õiguskorra vastu. Ringkonnakohus leiab, et T.B-le mõistetav kahe kuuline vangistus on õiglane karistus, mis teenib eelpool toodud eesmärke. Maakohus luges T.B karistust kergendavaks asjaoluks puhtsüdamliku kahetsuse. Apellatsioonis sellega ei nõustuta ja väidetakse, et T.B ütlustest nähtus pigem kahetsus vahelejäämise ning paratamatult järgneva karistuse, mitte õigusvastase teo kui sellise suhtes. Apellatsioonis väidetu ei vasta kohtuistungi protokollis kajastatule. Nii on T.B oma kaitsja küsimusele, et millised oleks teie enda järeldused oma teole, vastanud: „ma kahetsen täielikult seda, ma ei oska seletada seda“ (lk 60). Viimases sõnas on T.B öelnud: „ma kahetsen ja olen kindel 110%, et enam seda ei juhtu“ (lk 62). Eeltoodust lähtudes oli maakohtul alus kergendava asjaoluna käsitleda puhtsüdamlikku kahetsust. Kuna rohkem kergendavaid asjaolusid ei tuvastatud, siis selle ühe kergendava asjaolu esinemine ei ole antud juhul sellise määrava tähtsusega, et annaks alust apellatsioonis taotletud kahe kuulist vangistust vähendada. Selleks ei anna alust ka T.B perekondlik ja tööalane olukord. Samuti ei mõjuta apellatsioonis taotletud karistuse suurust asjaolu, et T.B on talle mõistetud rahalise karistuse ja menetluskulud ära tasunud. Kohtuotsuse täitmise lubatuse sätestab KrMS § 410 ja selle kohaselt pööratakse täitmisele ainult jõustunud kohtuotsus. Kuna antud kohtuotsus ei olnud jõustunud, siis ei olnud T.B mingit õiguslikku alust rahalist karistust ära tasuda, seda enam, et kohtuotsuses oli näidatud tasumise kord ja otsuse sai T.B 20.12.2005 kätte (lk 73). Kohaldatav ei ole ka KarS § 68 lg 1, mille kohaselt ühele eelvangistuspäevale vastab rahalise karistuse kolm päevamäära, sest T.B ei ole käesolevas kriminaalasjas eelvangistuses viibinud. Mati Kartau Tiit Lõhmus 5 Maili Lokk
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.